Seda osa ,kust lehte kinni hoitakse, nimetatakse rootsuks ja laiemat osa lehelabaks. Kas kõik lehelabad on ühesuurused? Lehtede suuruse järgi me kaske teiste puude hulgast ära ei tunne. Vaadelge nüüd lehtede värvust. (Rohelised ja kollased) Miks on mõned kaselehed kollased? Vaadake ka teiste puude lehti. (näit.sirel ,lepp,haab) Missugust värvi on tavaliselt puude lehed? Ka värvuse järgi me kaselehte ära tunda ei saa. Vaatame nüüd erinevate lehtede lehelabasid.(Erinevate puude lehed.) Kas kõik lehelabad on ühesuguse kujuga? Kas kaseleht on ümmargune? Kas kaseleht on pikliku kujuga? Kaselehel on terav tipp.Vaatlame ka sirelilehte. Tipp on nii sirelil kui kaselehel ühte moodi, aga mille poolest need lehed erinevad üksteisest? Sirelilehe serv on terve ,aga kaselehe serv meenutab... saagi. Sellepärast ütlemegi ,et kaselehel on saagjas serv. Vaatleme veel lepalehte, millel on ka saagjas serv. Kas see on ka kaseleht?
lehed väga rikkad C-vit., leidub ka karotiini, K, B-grupi vitamiine seller petersellist teravama maitsega ja tugevama lõhnaga - juurseller ümarik, alumine osa sageli neljakandiline. Tugevasti hargnev, koor pruunikas või kollakasvalge. Kõige levinum seller - varsseller ei moodusta juurvilja., vaid jämeda leherootsuga suuri lehti. - lehtseller ei moodusta juurvilja ega paksenenud leherootsu. Toiduks hästiarenenud lehelabasid. lehtedes palju C-vitamiini ja karotiini pastinaak juure kuju poolest sarnane juurpeterselliga, veidi magusam ja vähe vürtsine, lehti ei kasutata mädarõigas toiduks ainult juurt, kõige rohkem juurviljadest C-vit. maitse tuleneb sinigriinist KAPSAD Üheks peamiseks köögiviljakultuuriks.Toiteväärtus tuleneb süsivesikutest, lämmastikainetest, hapetest, min.sooladest ja C-vitamiinist. Toiduks kasut. erinevaid vegetatiivseid osi. valge peakapsas koosneb sisevarrest nn
1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu-ne- sinine, lilla,seemned valmivad varakult. Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap. Võrreldes teiste taimedega on neil suur sünteesivõime. Seda võimaldab suur lehepind- 1 ha kasvupinna kohta 100 ha. Neil esineb eliotropism- lupiin on selline taim, mis suudab oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. 1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu. Seetõttu võib lupiin kujuneda umbrohuks, sest seemned võivad idaneda paari aasta pärast
1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu- ne-sinine, lilla,seemned valmivad varakult. Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap. Võrreldes teiste taimedega on neil suur sünteesivõime. Seda võimaldab suur lehepind- 1 ha kasvupinna kohta 100 ha. Neil esineb eliotropism- lupiin on selline taim, mis suudab oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. 1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu. Seetõttu võib lupiin kujuneda umbrohuks, sest seemned võivad idaneda paari aasta pärast
· Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat Lupiinidel on suur valgusnõudlikkus. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikapäevataimed. Lupiinidel on suur lehepind- 1 ha kohta 100 ha. Neil esineb heliotropism- suudavad oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. Üheaastased lupiinid on väga soojanõudlikud, suure veevajadusega. Lupiinidel on seemnekest praktiliselt vett läbilaskmatu Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m²
neis toimub gaasivahetus õhulõhede kaudu. Lehe ehitus Sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas eristatakse 3 sorti lehti. Lehe peamiseks osaks on lame lehelaba. Selle kuju ja suurus oleneb taimeliigist. Enamasti kinnitub lehelaba varrele leherootsuga. Vastavalt lehelabade kinnitumisele leherootsule eristatakse liht- ja liitlehti, roodumise järgi võib eristada sõrmjaid liitlehti ja sulgjaid liitlehti. Lehelabasid läbivad leherood, mida mööda toimub orgaaniliste ainete ja vee liikumine. 16 Lehe siseehitus Lehte katab pealt ja alt kattekude, mille rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, mis takistab vee aurumist. Õhulõhede kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Lehe ülemise ja alumise kattekoe vahel paikneb põhikude, milles on palju kloroplaste ning neis toimub fotosüntees.
Enamasti paljundatakse siiski haljaspistikutega, sest ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, võib pistoksad pista otse kergesse liivakasse mulda. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu panna suuremasse potti ning kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei kuumeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Vee aurustumise vähendamiseks võib lehelabasid enne veidi lühemaks kärpida. Nii juurdumissegu kui ka õhk pistikute ümber peab olema niiske, selleks tuleb potti pidevalt kasta või piserdada veega (Deutsia 2011). 20. Forsythia intermedia - värdforsüütia 20.1.Üldiseloomustus See hübriidne forsüütialiik on saadud lookleva – ja rohelise forsüütia ristamise teel. Värdforsüütiast on omakorda välja selekteeritud mitmeid sorte, mis ületavad põhiliike külmakindluse ja ka õie
Juure ehitus on primaarne, koores asuvad suured õhuruumid. Maapealsed võsud on kahesugused – eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas
Enamasti paljundatakse siiski haljaspistikutega, sest ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, võib pistoksad pista otse kergesse liivakasse mulda. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu panna suuremasse potti ning kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei kuumeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Vee aurustumise vähendamiseks võib lehelabasid enne veidi lühemaks kärpida. Nii juurdumissegu kui ka õhk pistikute ümber peab olema niiske, selleks tuleb potti pidevalt kasta või piserdada veega. 41 VÄRDFORSÜÜTIA (Forsythia x intermedia) Joonis 17. Värdforsüütia. http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/vardforsuutia- lynwood/?category=204&panel=2 Iseloomustus
lehetuped ja lisajuured. Juure ehitus on primaarne, koores asuvad suured õhuruumid. Maapealsed võsud on kahesugused eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks,
lehetuped ja lisajuured. Juure ehitus on primaarne, koores asuvad suured õhuruumid. Maapealsed võsud on kahesugused eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas
annaabi.ee 
