. Mida te näete tüve ülemises osas? (Oksi.) Kasetüvi on valge ,aga kaseoksad on..........? Vaadelge okste jämedust ja painutage neid. Missugused on kaseoksad? (Painduvad.) Kõik peenikesed ja jämedamad oksad koos moodustavad kase võra. Missuguse kujuga on kase võra? Mis teeb võra tihedaks ja läbipaistmatuks? Kuhu kinnituvad lehed? Õpime nüüd kaske ka lehtede järgi ära tundma. Seda osa ,kust lehte kinni hoitakse, nimetatakse rootsuks ja laiemat osa lehelabaks. Kas kõik lehelabad on ühesuurused? Lehtede suuruse järgi me kaske teiste puude hulgast ära ei tunne. Vaadelge nüüd lehtede värvust. (Rohelised ja kollased) Miks on mõned kaselehed kollased? Vaadake ka teiste puude lehti. (näit.sirel ,lepp,haab) Missugust värvi on tavaliselt puude lehed? Ka värvuse järgi me kaselehte ära tunda ei saa. Vaatame nüüd erinevate lehtede lehelabasid.(Erinevate puude lehed.) Kas kõik lehelabad on ühesuguse kujuga? Kas kaseleht on ümmargune?
ristamisest On aretatud umbes 200 sorti Levinud Kagu-Aasiast Austraaliani, Hiinas, Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas Aastatoodang suurim Brasiilias BANAANI AJALUGU Banaanitaimi kultiveeritakse 7000-10 000 a Sõna banana pärineb volofi keelest Araabia keeles banan sõrm Jules Verne'i "80 päevaga ümber maailma,, Banaanide laiem tarbimine algas 19. sajandi teisel poolel BANAAN LOODUSES Üks maailma suurimaid rohttaimi Lehelabad ~ 0,5 m laiad, kuni 4 m pikad Kuni 6 m kõrge 2 m kõrge õisik Kobar kaalub kuni 30 kg, seal on 100-300 vilja Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 gr BANAANITAIM SORDIARETUS DESSERTBANAAN EHK PUUVILJABANAAN 1. Hapuka maitsega, magusa ja mahlaka lihaga 2. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist 3. Maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid 4. Väike osa läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks.
Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha
SOSNOVSKI KARUPUTK - heracleum sosnowskyi ISELOOMUSTUS Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimedevarre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 710 aastat. Mõju inimesele
Perekonnas on umbes 60 liiki ja sorte üle 400. On maailma üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi, mida tänapäeval kasvatatakse kogu maailma troopilistes piirkondades. Banaan on kultuuristatud juba üle 3000 aasta tagasi, Aleksander Suur õppis banaani tundma 300 a e. Kr. Indias. Eurooplaste toidulauale jõudis banaan aga alles1885 aastal. Kuigi on tegemist väga suurekasvulise taimega-- suurimad võivad küündida kuni 15 meetri kõrguseni -- on banaan siiski rohttaim. Suured sulgroodsed lehelabad on kuni meeter laiad ja neli meetrit pikad.Vältimaks taimede murdumist tugevate tuulte ja vihmade käes, narmastuvad lehed kergesti, kasvuhoonetaimedel on lehed terved. Lehetuped moodustavad tugeva ebavarre, mille pärast peetakse banaani sageli ekslikult puuks. Õitsema hakkab banaani vähemalt 9 kuu vanune lehekodarik. Omapärane ja kaunis lillakaspunane õisik ilmub lehekodariku südamikust lehevarte vahelt ja kaardub allapoole. Õied asuvad spiraalidena õisiku rootsu ümber, õisiku tipu
moodustavad õielehtede alused pika toruja putke, mida rahvas peab ekslikult taime varreks. ALLIUM – PEREKOND LAUK • Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks. Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse Allium kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas schoenoprasum või silmustega kuni aukudega. murulauk • Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks. Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi. PUSCHKINIA – PEREKOND PUŠKIINIA • üheliigiline sibultaimede Puschkinia
Leheroheline kaob kogu taime omastamine. Üldiselt esineb liigset protsessis. Eesti muldadel ulatuses leheroodude vahelt säilides ainult Mg väetamist harva. esineb tihti magneesiumi leheroodudes ja nende vahetus läheduses. puudust, taimedes on teda Õitel ei arene välja emakad ja tolmukad. 0.02...0.8% S – väävel mõjutab saagi Kogu taime kasv muutub kiduraks. Esmalt kvaliteeti ja maitset. Taimed ei arene noortel lehtedel lehelabad, lehed katavad oma väävlivajaduse muutuvad heleroheliseks, hiljem kollaseks üldiselt teistest antavatest ja omandavad punaka värvitooni võivad väetistest (sulfaatidest) ja ka ilmuda kollased laigud. õhus leiduvast SO2-st. Soodustab mügarbakterite arengut. Taimedes on teda 0.02...0.5%. Fe - raud osaleb leherohelise Avaldub taimedes kloroosina, mis algab Taimedel halveneb P, Cu, Zn (klorofülli) moodustumisel noorematest lehtedest
ristamisel. Kokku on aretatud umbes 200 sorti. Pole teada, kui kaugele tagasi ulatub banaanide kultiveerimine, kuid on teada, et banaane kultiveeriti vähemalt 300 aastat enne meie aja arvamist. Ka Ameerikas tunti banaani veel enne seda, kui eurooplased Ameerika avastasid. Banaan on levinud Kagu-Aasiast Austraaliani, Hiinas, Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas. Banaanide aastatoodang on suurim Brasiilias (umbes 6,5 mln tonni). Banaan on üks maailma suurimaid rohttaimi. Tema lehelabad on umbes 0,5 meetrit laiad ja kuni 4 meetrit pikad. Lehevarte alused tuped on üksteise sisse keerdunud, moodustades ebavarre, mis on 20-30 cm läbimõõduga ja kuni 6 meetrit kõrge. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla isegi 15 meetrit kõrge. Ebavarre ladva südamikust lehevarte vahelt ilmub umbes 2 meetrit kõrge õisik, mis on allapoole kaardus. Õisiku ladva pool on isasõied, vahepeal on mõlemasoolised õied ja rootsu alusele lähemal paiknevad emasõied, millest kujunevad viljad
Tuttav näide on meie mürgised karuputked. Samuti on võõrliikide hulgas palju ohtlikke haigusi ja parasiite, Eestis võib tuntud näidetena tuua vähikatku ja kartulimardika. Paljud teavad ka kährikkoera kui marutõve ja kärntõve levitajat. 25. Iseloomustage omal valikul ühte võõrliiki nii taimede, veeloomade kui ka maismaaloomade seast. Karuputk - Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad ning on nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid
Õisiku alusel olev kandeleht on õisikust lühem. Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega. Kasvukoha nõuded: poolvari, parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein2.htm 2.8 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: Longus helmikas (Melica nutans) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus on 30...60 (70) cm Taime välislaadi kirjeldus: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed: Lehelabad on kuni 5 mm laiad, tugeva keskrooga. Noorelt on need servalt kokkurullunud. Varre alusel on purpurpunased labata või väga lühikese labaga karedad lehetuped. Tuppedel on väga lühike (kuni 1 mm) pruunikas lõhestunud tipuga keeleke. Õied või õisikud: Õied moodustavad pähiku. Pähikud on ohtetud, 6...8 mm pikad ja enam- vähem sama laiad ning koosnevad 1...3 õiest. Pähikud asuvad hõredas ühekülgselt pöörisjas õisikus, mis on tavaliselt 4...8 cm pikkune
Paljundamine Deutsia on hea juurduja. Kui aias on kerge liivakas muld, siis võib pist-oksad torgata otse peenrasse. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu pannna suuremasse potti, mis tuleks kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei kuumeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Lehelabad võib enne veidi lühemaks kärpida, et neist vähem vett aurustuks ning kastke pott hästi läbi (Sander, 2009). Nii juurdumissegu kui ka õhk pistikute ümber peab olema niiske. Sobiva kasvukeskkonna saamiseks tuleks võtta suurem (5-10 l) mineraalveepudel, lõigata kaelaosa maha ning asetada pudel põhi ülespoole potile ja nii saab teha odava minikasvuhoone. Varjulises kohas püsivad õhk ja muld pudeli all niiske, iga päev ei pea kastma ega piserdama (Sander, 2009)
Mageveed on tavaliselt vedelikufaasis, ehkki sageli muunduvad perioodiliselt tahkeks ja osaliselt gaasilisse faasi. Oleluskeskkonnana on vesi õhust 775 korda tihedam ja ligikaudu 100 korda viskoossem, mõlemad omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist. Enamus elusorganisme sisaldavad suure osa oma kehast vett, sellega on nende keha tihedus lähedane keskkonna tihedusele. Suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad organismide kehakuju (voolujoonelisus loomadel, lineaalsed ja jagused lehelabad taimedel). Vee viskoossus on võrreldes paljude vedelikega väike: vesi on liikuv ja organismidel on selles kerge elada. Temperatuuri tõusuga vee viskoossus väheneb, soolsuse suurenemisega viskoossus tõuseb. 1.2. Pindpinevus (nii mage- kui merevees) sõltub temperatuurist ja soolsusest, on suhteliselt suur. Sellest vee füüsikaliselt omadusest tulenevalt on moodustunud veekogudes lisaelupaik - veepind. Veepinnale moodustub kile, mille põhjuseks on paralleelselt veepinnaga mõjuvad
annaabi.ee 
