ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised; 10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused).
Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiivne akt e üldakt- Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.-valitsus Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile
3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 – 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4
3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN 2/13 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4
Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT
Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. · Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on
ü Õigusnormid lähtuvad peamiselt riigist, aga ka kohaliku omavalitsuse üksustest. ü Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest. 17 Õiguse allikad (2). (Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni
Kõrgemal asuvad aktid kohustuslikud madalamatele aktidele. 2.2. Õiguse allikate liigid Kontinentaalne õigussüsteem seadusõigus: õiguse leidmiseks on vaja pöörduda seaduste poole. Õigus sisaldub seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõiguskontinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Õigusakti vastu võtnud organi tegevuse sisu järgi jaotuvad õiguse allikad (formaalne jaotus): 1. Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt. Õigusakti ülesande järgi õiguskorras (funktsionaalne liigitus): 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt. Õigusaktide materiaalne liigitus: õigusakt õiguse allika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi
Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. 342. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Ülipositiivse õigusega võiks olla see kooskõlas. , arvestab nii loomuõigusega ja õiguspositivismiga. 343. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt. 344. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaaldelegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused?
Põhiseadusega. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama ( EV põhiseaduse §3). 352. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1.LEGISLATIIVAKTIDEKS – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt; seadusandlus, seadusandlik võim – legislature. HALDUSAKTIDEKS – vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt; See on õiguse allikate formaalne jaotus. Kui võtta aluseks, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT jurisdiktsioon - õiguse-, kohtumõistmine; võimkond
356. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? 131 Ülipositiivse õigusega võiks olla see kooskõlas. , arvestab nii loomuõigusega ja õiguspositivismiga 357. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt 358. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal-delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused?
annaabi.ee 
