· 12301233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · 1237 - luuakse Liivi ordu · 1238 - Stensby leping
lapsed. 3. Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa, kuid erinev ema. Uterini-kellel on ühine ema, kuid erinev isa ja nende lapsed. 4. Kui 3klassist kedagi ei ole, siis kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni. Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans. Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale.
22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562. aastal Mitmed teadlased nagu Karl Gustav Fellerer ja Lewis Lockwood on käsitlenud Trento nõukogu dekreete kui jätkuvat rahulolematust kirikumuusika olukorraga. Samas jätavad muusikateadlased tähelepanuta selle, et nõukogu liikmed olid reformidega seotud juba enne 1562.-1563. aasta istungeid. Augustiinlaste ordu esindaja Girolamo Seripando, kes osales nõukogus selle esimesel perioodil ning oli paavstlikuks legaadiks kolmandal perioodil (1562-63), oli hakanud regionaalseid kirikumuusika reforme läbi viima juba 1540ndatel. Tema järeltulija paavstliku legaadina Giovanni Morone oli teinud sarnaseid reforme 1530ndatel Modenas. Nõukogu koostas komitee, kes pidi 22. sessiooni eelselt uurima jumalateotusi missade ajal. Selle juhiks määrati Ragusa peapiiskop Ludovico Beccadelli, kes oli humanist ja reformipartei tähtsaim liige. Becadelli komitee, mis määrati ametisse 1562. aastal ja mis
Albert Suerbeeri. Seega oli olukord pingeline. Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma. Lahendus paavstilt: legaat Nikolaus delegeeris küsimuse Aulne kloostri tsistertslasele Balduinile (Belgias), kes 1230 Riiga saabus. Ta ei saanud ülesandega hakkama, oli liigselt auahne. Soovis teha kirikuriiki. Balduinil puudus kohalik toetajaskond. 1230 sõlmis kuralastega alistumislepingu. Seejärel sai legaadiks Soomes, Liivimaal ja sai Semgale piiskopiks. Seejärel võttis oma alluvusse Liivimaa, Järvamaa, Harjumaa. Puhkeb konflikt 1233 ordu ja Balduini vahel ja viimane saab kõvasti lüüa. Mõõgavennad vallutasid Balduini tugipunktid. Saaremaa jagati Riia ja ordu vahel. Balduin läks tagasi Rooma. Kas Balduin üritas luua kirikuriiki? Põhiliseks allikaks kaebekiri ordu vastu Balduinilt. See üsna mustvalge kirjeldus. Läbikukkumise põhjus oli kohalike toetuse puudumine
Pärandit(aktiva ja passiva) nimetatakse ka päranditombuks. Varem olid pärandaja võimu alla olnud kohustatud selle vastu võtma, hiljem võisid nad sellest juba ka loobuda. Legaadid ja fideikomissid Vahe pärija ja mingi konkreetse eseme saanud isiku vahel: viimased ei vastuta pärandaja võlgade eest; vastavad esemed või summa antakse neile välja alles siis, kui pärandil lasuvad võlad on tasutud. Sellist surnud isiku vara saamist singulaarse õigusjärgluse korras nimetatakse legaadiks. Legaadid jagunevad: o Legatum per vindicationem- isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates omandiõiguse legeeritud asjale ja mittekättesaamisel või esitada vindikatsioonihagi o Legatum per damnationem- pärijal kohustus täita see, mis oli legaadi objektiks o Legatum sinendi modo- kohustus pärija lubama mitte takistada legataaril legeeritud asja võtmist
12301233 paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. 1233 Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. 1234 Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. 1236 Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. 1237 luuakse Liivi ordu 1238 Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu
Kavatsused ka vene suhtes olid luhtunud, pilkeks rüüstasid pihkvalsed 1234 märtsis Trtu p Hermanni alasid, hävitasid äsjaehitatud Kärkna kloostri. Balduini võim varises kokku Põ-Ee maakondades, Ordu pani sealsed vasallid kõrgeid makse maksma, omastas Riia tk ja Dünamünde kloostri Põ-Ees asuvad maa-alad. Saaremaa jaotati 1233 lõpul vaid p, Ordu, Riia linna vahel. 1234 veeb tühistas paavst Alna Balduinile antud legaadivolitused. Tema asemel määrati legaadiks Modena Wilhelm, 1234 suvest Liivi-Eestimaal. Määrus Saare-Lääne pk uuesti asutamise kohta 1234 Tartu ning Kuramaa pk piiride kindlaksmääramise kohta Põ-Ee valduste küsimus jäi lahtiseks kuni 1238 Stensby lepinguni Mõõgavendade ordu tõusis pärast asutamist simpaistvaks pol teguriks,hakkas ajama iseseisvat pol, sattudes tihti vastuollu Riia p-ga. Kujunes Ordu üks pol taotlus-vabaneda p ülemvõimu ja eestkoste alt. Aga sõjajõud polnud piisavad
eesõigustama, oli küll nende veendumus, et ilma orduta ei saaks ristiusu kirik siin maal püsima jääda (v. näit. U. B. 355, 358). Säärasele ordu eesõigustamisele mõjus teataval määral kaasa vahest ka üks teine kaalutlus: 1246. a. 9. I. (U. B. 188) nimetas paavst Innocentius IV Albert Suerbeeri Preisi ja Liivimaa peapiiskopiks, kel neis maades aga veel piiskopkondagi ei olnud, mispärast ta ühtlasi ka paavsti legaadiks neile maadele määratakse. Ta võib oma soovi järele ühe vabaneva piiskopkonna omale peapiiskopkonnaks ning asukohaks valida. Preisi ordu ei soovinud Preisimaale metropoliiti, kes tema algusest peale piiramata õigusi oleks ehk tahtnud piirama hakata. 1253. a. lõpul vabanes Riia piiskopkond ja Albert Suerbeer valib selle oma metropolitaankonna keskkohaks. Paavst Aleksander IV kinnitab 20. I. 1255 ta selle koha peale, ühtlasi juurde lisades, et seejuures Rooma
lapsed. 3. Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa, kuid erinev ema. Uterini-kellel on ühine ema, kuid erinev isa ja nende lapsed. 4. Kui 3klassist kedagi ei ole, siis kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni. Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans. Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale.
annaabi.ee 
