põhjuseks on eelkõige langenud sündimus ning pikenenud keskmine eluiga. Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb paljudes Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulud pensioni- ning tervishoiusüsteemile. See võib tähendada omakorda majanduskasvu aeglustumist, mistõttu on Euroopa riigid olnud sunnitud reformima oma sotsiaalkaitse süsteeme ning leidma võimalusi, kuidas tööjõudu kauem tööturul hoida. (Reelika Leetmaa, 2004) Kogu Euroopa seisab silmitsi tööjõu kahanemise ja vananemisega, mis on seotud demograafiliste protsessidega. Seega on tulevikus üha vähem töötavaid inimesi üha rohkemate ülalpeetavate kohta. See seab suure küsimärgi alla riikide sotsiaalsete skeemide ja heaolumudeli jätkusuutlikkuse, ohustades samuti majanduskasvu. (Rosenblad, 2014) 1600 1400 1200 1000 Tuhat 800 600 400 200
Seetõttu langes see algusaastail tugeva kriitika alla. Töötust arvati inimeste enda probleemiks, mistõttu peeti otstarbetuks, et töötav inimene peab kellelegi teisele elamiseks raha maksma, kes võib-olla kasutab olukorda ära, et mitte tööl käija. Hiljem saadi aru, et see ei olene nii väga inimestest vaid majanduslikest faktoritest. Seetõttu pidi töötuskindlustus veelgi enam analüüsima kõiki riske ning leidma sobivaima optimaalse lahenduse, mis rahuldaks enamuse soovid. (Leetmaa, Leppik, & Liimal, 2004.) Vältimaks probleemi, et inimesed kergekäelisemalt lahkuvad töölt, et hüvitist saada, kehtestati hüvitise saamiseks vastavad nõuded. Esiteks peab olema töötuna arvele võetud. Teiseks peab töötus olema sunnitud. Samuti ei ole õigust saada hüvitist, kui töötaja on lahkunud kokkuleppe toel või saatnud korda ettevõtte suhtes vääritu teo. Kolmandaks peab töötu täitma kvalifikatsiooninõuded
Lõhmus, M. Kultuur, kommunikatsioon ja meedia. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 07.10.2012. Loenguslaidid: slaid 19. Pikhof, H. Eesti tööturupoliitika on lapsekingades. ERR Uudised. 12.03.2009 [http://uudised.err.ee/index.php?06157650] Strenze, T. Natuke hariduse sotsioloogilisest uurimisest Eestis. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 23.10.2012. Loenguslaidid: slaid 10. Võrk, A., Kaarna, R., Nurmela, K., Osila, L., Leetmaa, R. Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Tallinn. 2010. [http://www.eakl.ee/failid/f76e010434c9ca86babde58701c31d49.pdf] Väli, M. Lastetoetused Euroopa riikides. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal… Nr 10. 16.06.2011. [https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:AgRgurHFzj0J:www.riigikogu.ee/doc.php %3F89848+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESiYCvE-
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika .......................................................................................................... 5 2 Uurimuse tulemused.........................................................................................
mis ongi gentrifikatsioon. Osa postmodernse linnastumise teooriast. Gentrifikatsioon toimub eelkõige kesklinnas, kuid võib toimuda ka äärelinnades ja linnade vahel on gentrifikatsiooni erinevusi. Uuemas gentrifikatsiooniprotsessides riik ja arendajad tegutsevad koos ning tulemuseks on sotsiaalselt ja füüsiliselt mitmekesisem elukeskkond. 4) 4 Eesti geograafi, kes on uurinud linna 2000 aastatelJussiS. Jauhiainen, T. Tammaru, Kadri Leetmaa, Anneli Kährik 5) Sarnasused Burgessi ja Hoyti mudelitel 1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4- keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Ärikeskuste hinnad kõige kõrgemad. 6) Kevin Lynchi 5 elementi Inimeste mentaalsed kaardid linnadest koosnevad viiest elemendist, mis on seotud inimeste liikumisega linnakeskkonnas. 1. Rajad, nagu rajad ja teed, on kanalid, mida mööda inimesed liiguvad. 2
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika................................................................
Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter Juhendajad: PhD Siiri Silm PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ...
KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU Servinski, M., Rootamm-Valter, J. (2008) Tööturg: tänapäev ja tulevik. Tallinn. Eamets, R. (2005) Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikool. Rask, E., Raitviir, T. (2005) Tööturu ohud Rmt.: Eesti edu hind. Tallinn, lk 74-77. Kaldaru, H. (1997) Makroökonoomika põhikontseptsioonid. Tartu: Tartu Ülikool. Nestor, E. (2007, 02. apr). Turvaline paindlikkus tööturul. Postimees. Leetmaa, R. (2009, 01. apr). Kuidas võidelda töötusega? Eesti Päevaleht. Uusen, E. (2009) Sissejuhatus makroökonoomikasse. Loengukonspekt. http://www.stat.ee/tooturg (09.04.09) http://et.wikipedia.org/wiki/Tööpuudus (12.04.09) http://www.struktuurifondid.ee/index.php?id=6327 (13.04.09) http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=6&menyy_id=30&alam=24&leht=1 (14.04.09) http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=6&menyy_id=30&alam=24&tekst_id (14.04.09) http://www.ekspressjob
Human Resource Planning 28 nr 4, Randolph, J 2005 Kowske, B et al Turning Survive in Thrive: Managing survivor engagement in a Downsized Organization. Krell, E. 5 Ways to Manage High Turnover. HR Magazine. Apr 2012 Lai, L. Kapstad, Perceived competence mobilization: an explorative study of predictors and J.C impact on turnover intentions. The International Journal of Human Resource Management, vol 20, nr 9, sept 2009 Leetmaa, R. et Sotsiaalkaitse hüvitiste ja -toetuste mõju töömotivatsioonile.PRAXIS 2012 al Lytle, T When the Honeymoon’s Over. HR Magazine August 2012 Macleid, A. et al Managing an ageing workforce. CIPD sept 2010 Meriküll, J, Tööjõu mobiilsus ja majandustsükkel. Balti riikide lugu. Eesti Pank, Tartu Rõõm, T Ülikool, PRAXIS, CENTAR 2012 Mishra et al Downsizing the Company Without Downsizing Morale. MIT Sloan Management
annaabi.ee 
