gleimullal on ühine see, et nad ei ole kuivad mullad, sobivad taimede kasvatamiseks. Üldiselt on leostunud ja leetjad mullad kõige paremad mullad põllumajanduses. Gleimullad sobivad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks, on keskmise viljakusega mullad. Põllu kuju kaardil on hea, kuna suurem osa põllust moodustavad põllumajanduseks sobivad mullad. Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad (KI) on väga tootlikud ja sobivad igale põllukultuurile. Näiteks leetjal (ka gleistunud leetjal KIg) mullal kasvavad oder, nisu ning kaer väga hästi, põldhein ja kartul keskmiselt. Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Mulla halvemaks küljeks võib olla kohatine toitainete puudus, mullad on raskemini haritavad ja
35.0 30.0 Huumuse sisaldus % 25.0 Huumusekatte tüsedus 20.0 cm 15.0 10.0 5.0 0.0 Joonis 10. Huumuskatte tüseduse ja huumusesisalduse võrdlus leetjal mullal Üldiselt on leetjates põllumuldades keskmisehuumuslik huumuskate, metsamuldadega võrreldes on see väiksema huumusesisaldusega (2,4-2,8%). Uuritava mulla keskmine huumusesisaldus jääb 1-3% vahele. Graafikut (Joonis 10) vaadates võib järeldada, et mida väiksem on huumushorisondi sügavus, seda väiksem on ka huumusprotsent. Vaadeldava mulla A-horisondi sügavus ulatub 20-33 cm-ni, jäädes üsna ebaühtlaseks, ilmselt on põhjus maaharimises. [4] Tabel 1
ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad– need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karastunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.[6] Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata.[6] Metsakasvukohatüüp Leetjal mullal on valdav kasvukohatüüp sl ehk sinililled.. Gleistunud leostunud mullal on valdav kasvukohatüüp nd ehk naat. Leostunud gleimullal on valdav kasvukohatüüp sj, an ja os ehk sõnajalad, angervaks ja osi. [5] Gleimuldi metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ilma kuivenduseta, kuid oleks siiski metsa tootlikkuse suurendamisekks vaja gleimuldi kuivendada. [5] Leetjaid ja leostunud muldi ei pea kuivendama, kui kasutada neid metsaaluse maana
(Mullateadus 2012) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Alaliselt liigniisked mullad, mille peamiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT -, metsas OT- või õhuke, alla 10 cm tüsedune T – horisont) (Mullateadus 2012). Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel, kusjuures keemine esineb kas Bw- või Bt – horisondis või lähtekivimis vahemikus 30-70 cm. Leostunud gleimulla kasvukohatüüp sõnajala, angervaksa, osja; leetjal gleimullal osja, tarna ja sõnajala kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Leostunud gleimuldades on orgaanilise aine lagunemine ja humifitseerumine intensiivsem ning orgaaniline aine ladestub mulda hästi lagunenud kujul (Mullateadus 2012). Leetjates gleimuldades, mis on mõõdukalt happelised, on bioloogiline aktiivsus väiksem. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel (Mullateadus 2012)
Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III tüüp Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks
Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga
Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga
Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III Tüüp Leetunud mullad 1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP. On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on kaetud hilisemate setete 30...80 cm kergema kihiga
sürjaniitude kui ka pärisaruniitude taimkate ja nende liigiline koosseis inimese majanduslikust tegevusest ning sellest, millise loodusliku metsa kasvukohale on niit tekkinud. Iseloomulikud liigid on mägitarn, arukaerand, aas- ja mägiristik ja madal mustjuur ja angerpist. Pärisaruniidud asuvad peamiselt tasasel või lainjal reljeefil. Mulla niiskus võib üsna suures ulatuses varieeruda; need niidud kasvavad keskmise sügavusega rähksel rendsiinal, leostunud, leetjal või ka gleistunud leetjal mullal. Pärisaruniidud on enamasti puisniidud, kus puurinde liituvus võib olla kuni 0,3. Nad on kujunenud salumetsadest, harvemini liigirikkamatest laanemetsadest. Lisaks arukasele ja haavale kasvab kohati tamme ning saart. Rohurinne on tihe ja väga liigirikas, seda jaotatakse paljudeks kooslusetüüpideks. Ohtraimad on kõrrelised (lamba- ja punane aruhein, nurmikad, kasteheinad, keskmine värihein, maarjahein, rohkesti kasvab ka
annaabi.ee 
