Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele nõu Leenale laps teha Kaarel jätab töö pärast Leena hooletusse Jaan vallutab Leena Leena jääb rasedaks Jaak astub Leena poolele Anu tuleb Jaani nimel Leenat nõudma Leena ei soostu Jaanile minema KULMINATSIOON - Jaan saadetakse talust minema Jaan vannub kättemaksu
talus rohkeid linasi mis ta arvis olevat ostetud kuid mis tegelt Leena kudutud ja samuti on ta imestunud,et talus süüakse korpe mis Leena pakkub meestele Viina joomise ajal ( Noor-Märt keeldus joomast). Leena pärib Vana-Märdi tusase tuju kohta ja Miili isa hoiatusi eirates räägib kuidas Luhtane Jaak ja Jaasi Jaan on laenanud üksteise vahel rahasi, mitte Mogri-Märdi kaudu nagu tavaliselt (Vana- Märdi intress on 50%). Vahepeal kui isa ja poeg valdusi on üle vaatamas pajatab Miila Leenale, et ehki Vana-Märt on kõik peigmehed ära ajanud, leides kõigis mingit puudujääki on ta saanud uue armukese kaupniku Pärdi kellega ta vaid Pühapäeval peale kirkiut kohtab. Leena hoiatab, et Pärt olevat seelikukütt kuid Miili lükkab väite ümber lausudes, et Pärt lubavat teda kasvõi ihualasti Mogri talust ära tirida. Tagasijõudes jätkub meeste jutt kus selgub Vana-Märdi jaoks Noore-Märdi töökus kuna too on juba väetise laiali tassinud ja talu aastaga on
temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Näidendi dramaatilised sündmused ja keeruka hingeeluga tegelaskujud on pakkunud mitmeid tõlgendusvõimalusi. Tegelastes põimuvad vastukäivad ajendid, neid tõukavad tegudele kired ja aated ning sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab Jaani, kelles on nähtud
kais kohtuuurimine joodiku surma ule, kahtlustati et need kelle lapsi koige rohkem surid need olid suudi, lapsed kaisid paljalt valjas ja jaid haigeks ning yks neist suri, vanemad kontrollisid rohkem lapsi ja siis said tervemaks 29. (271) koik ikka nukras meeleolus ja kaivad pidevalt surnuaias, andrese ja mari vahel pinge kuna mari igatseb jussi, Jaagup tegi tohutult tood ja toi roomu majja, nillis Roosit aga Leenale meeldis Jaagup, lopuks sai kylapoistelt peksa, Miina jai rasedaks ja ta visati valja kuna ei tahetud sohilast 30. (294) Jaagup tuli sojavaest tagasi Miina juurde, Matu tuli taas abiliseks, loomad jalle surid, Mari proovis toestada Andrsele et ei igatse Jussi ja ei kai haual, Pearu kiusas seekord piiripostidega ja mindi jalle kohtusse, naine laks lastega vargamele peitu, andres peksis mari, pearu pani seekord orgid kraavi kaldale ja koik lohkusid
mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Püve talus (1910); · Kaval-Ants ja Vanapagan (1912); · Libahunt (1912)- kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest
Kingu Priit pidi õnnelik olema, kuna tal polnud veel naist ega lapsi. Surid ka Jussi lapsed Juku ja Kata, lisaks Andrese ja Krõõda Anni. Indrek lohutas Marit. Lapsed käisid talvel paljalt õues tuisku nautimas. Mari ja Andrese vestlus: Andres arvab, et Mari leinab ikka Jussi. Andres arvab, et on vaja eluga edasi minna. Jaagup oli Andrese uus sulane, kes ei tahtnud kroonu minna. Vaatamata sellele, et ta näljutas ennast, oli ta tubli töömees. Talle meeldis Roosi. Leenale meeldis Jaagup. Jaagup käis tihti Roosi juures nagu ka teised poisid. Ükskord sai Jaagup Roosi poolt tulles poistelt peksa. Siis andis Miina talle oma särgi ja Jaagup oli Miina asemel. Miina ootas Jaagupi last. Jaagup lasi end kroonu, kuna arvas, et peab Miina ära võtma. Lasi end välja heita, kuna see polnud tõsi. Miina läks ema juurde. Kui Miina ema suri, tuli ka Jaagup kroonust tagasi ning läks Miina juurde. Matu tuli tagasi Eesperre
Perekond oli väga tähtis. Väljaspool abielu sündinud lapsi ja nende emasid mõisteti hukka, sageli võtsid rasedaks jäänud tüdrukud endalt elu see tundus lihtsam kui selle häbiga elada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Õnnetus võib igal pool juhtuda." ,,Sest saadik, kui ma vanglast koju tulin, käivad kõik ninad püsti, nii et sadagu või vihm sisse!" ,,Istun nagu hunt aianurgas ja laksutan hambaid." ,,Kont on meie oma, aga veri on teine, üsnagi teine." ,,Ütlesin Leenale , et kui preili hakkab peremeheks ja perenaiseks korraga, siis peavad tal ka seelik ja püksid korraga olema." ,,Mitte see töö, mitte raskus, vaid sõnad, need söövad hinge seest." 8.1. Teised teosest Eesti Päevaleht, Maarja Vaino Parafraseerides lauset "tõlkes kaduma läinud", tuleb tunnistada, et "Kõrboja peremees" on lugedes kaduma läinud. Lihtsustatud armastus ja külaromaaniks, on tõlgendamata jäänud romaani sügavam metatasand.
temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Püve talus (1910); · Kaval-Ants ja Vanapagan (1912); (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm) · Libahunt (1912)- kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks
Nad oleks tahtnud sellegi suve koos veeta, aga nende teed viisid lahku. Mornilt istudes märkas Tibby Carmeni kappis kokku lapatud püksipaare mida ta kohe endale soovis. Need teksad olid ostetud kasutatud riiete poest ja Carmen oli kavatsenud just need minema visata. Tibbyle need püksid aga meeldisid ja Carmen andis lahkesti need talle. Tüdrukud soovitasid tal neid jalga proovida, kuna kui need Carmenile parajad siis Tibbyle ei peaks. Tibby palus ka Leenat , et too neid jalga prooviks. Ka Leenale sobisid need kui valatult. Tüdrukud arvasid , et ka Bee peab neid jalga proovima. See oli juba ime, ka Beele sobisid need püksid väga hästi. Need püksid olid imelised, nad sobisid kõigile neljale tüdrukule. Tüdrukud otsustasid et nad peavad looma oma õeskonna. Nad tegid seda üks õhtu enne nende kõigi ärasõitu. Nad muukisid Gilda aeroobika saali ukse lahti ja otsustasid oma tseremoonia seal läbi viia. Nad võtsid käteskinni ja lõid oma tseremooniga Rändavate Pükste Õeskonna
Sauna- Jaagup ei tahtnud mingi hinna eest minna kroonu- oli valmis ennast näljutama. Tööd tegi ta aga nõrkemiseni ja selles ei saanud keegi talle midagi ette heita. Öösiti luusis mees mööda küla ringi ja mängis pilli, kus tal seda paluti teha. Talle meeldis aga Põlluotsa Roosi, kellega ta sai kokku salaja et tema kätt hoida ja sosinal juttu ajada- naine oli kõige ilusam keda näinud oli. Mees teadis aga et naisel käivad ka teised kosilased külas kui teda ei ole. Leenale (talutüdruk) meeldis Jaagup väga aga mees hoolis ainult Roosist ega pannud teda tähelegi. Ühel pimedal õhul läks mees oma silmarõõmu vaatama, nad olid koos ja rääkisid juttu. Hiljem panid nad tähele et külapoisid olid akna taga ja tahtsid mehe nahka tuliseks ajada. Tüdruk juhatas ta hommiku vara majast välja ja rahulikult koju minna- enne ootas nii kaua kuni rahvas oli väljast minema läinud. Sügisel nägi
Tööd tegi ta aga nõrkemiseni ja selles ei saanud keegi talle midagi ette heita. Öösiti luusis mees mööda küla ringi ja mängis pilli, kus tal seda paluti teha. Talle meeldis aga Põlluotsa Roosi, kellega ta sai kokku salaja et tema kätt hoida ja sosinal juttu ajada- naine oli kõige ilusam keda näinud oli. Mees teadis aga et 15 naisel käivad ka teised kosilased külas kui teda ei ole, ja too ei lükka neid eemale. Leenale (talutüdruk) meeldis Jaagup väga aga mees hoolis ainult Roosist ega pannud teda tähelegi. Ühel pimedal õhul läks mees oma silmarõõmu vaatama, nad olid koos ja rääkisid juttu. Hiljem panid nad tähele et külapoisid olid akna taga ja tahtsid mehe nahka tuliseks ajada. Tüdruk juhatas ta hommiku vara majast välja ja rahulikult koju minna- enne ootas nii kaua kuni rahvas oli väljast minema läinud. Teisel korral oleks ta äärepealt
saanud keegi asu, kuniks kolme tütarlapse jutuvadin osutus võrdseks nendega ja pidid ise ära lendama. 10. Kolm koolivenda- lugu sellest, et Vitja oli kaotanud ära okma võileiva. 47 Küsimata , kuhu ta selle kaotas, murdis Volodja oma leiva pooleks ja ulatas Vitjale. 11. Sinised puulehed- lugu kadedast Katjast, kes korduvate pküsimiste peale ei tahtnud Leenale rohelist pliiatsit anda ja Lena pidi puu lehed siniseks värvima. Õpetaja pärimise peale, miks ta sõbralt ei võtnud, läks Katja punaseks ja vastas, et“ ta ei võtnud vastu“. „Tuleb anda nii, et saaks võtta“, sõnas õpetaja 12. Pojad- Taadike kuuleb, kuidas kolm naist kiitlevad oma poegade üle...küll üks oskab laulda ja teine tugev. Kolmas naine ei lausu aga sõnagi...aga kui emad raskete ämbritega kaevult tulevad, siis tõttab appi ainult kolmanda naise poeg. Jaan Rannap
kõike muud selleks et saaks talus või kuskil mujal olla. Tööd tegi ta aga nõrkemiseni ja selles ei saanud keegi talle midagi ette heita. Öösiti luusis mees mööda küla ringi ja mängis pilli, kus tal seda paluti teha. Talle meeldis aga Põlluotsa Roosi, kellega ta sai kokku salaja et tema kätt hoida ja sosinal juttu ajada- naine oli kõige ilusam keda näinud oli. Mees teadis aga et naisel käivad ka teised kosilased külas kui teda ei ole, ja too ei lükka neid eemale. Leenale (talutüdruk) meeldis Jaagup väga aga mees hoolis ainult Roosist ega pannud teda tähelegi. Ühel pimedal õhul läks mees oma silmarõõmu vaatama, nad olid koos ja rääkisid juttu. Hiljem panid nad tähele et külapoisid olid akna taga ja tahtsid mehe nahka tuliseks ajada. Tüdruk juhatas ta hommiku vara majast välja ja rahulikult koju minna- enne ootas nii kaua kuni rahvas oli väljast minema läinud. Teisel korral oleks ta äärepealt
Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. Näidend on psühholoogiliselt keerukas ja tegelasi võib tõlgendada mitmeti. ,,Libahunt": aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal
annaabi.ee 
