Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Pikihoone seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed portaalid on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge; ristvõlvide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid. Sees on eklektiline oreliväär ja uusgooti stiilis altarisein. 8. Leidke mõned keskaegse rõivaste pildid.
telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustatud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning lõunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv on külglöövist pisut kõrgem. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintel paiknevad ümarad roosaknad - vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekestiilis puust ehisraamistik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud Tallinna gootikat
tavalistest Lõuna Prantsusmaa gooti kirikutest, mis on hoopis teist laadi. Gooti ajastul püstitatakse suurepäraseid kloostreid. Kuulsaim kloostrikavatis on MontSaintMichel. See on ehitatud Normandia ranniku lähedal merest järsult kerkivale üksikule kaljusaarele. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud ühtseks maaliliseks ja võimsalt monumentaalseks tervikuks. 3)Hilisgootika (umbes 1400 kuni 1525), flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg. Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on 5 äärmiselt rikkalikud. Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed,
A. Clodt ehitas sinna endale hauakabeli barokne maal: viinapuuväädid, keerdsambad. Idapoolne võlvik sai endale barokse voluutviilu, sammasportaaliga fassaadiseina. Seda hakati nüüd Põhjaeeskojaks kutsuma 1682-1695: parandatakse torni, ehitatakse kõrgemaks, luuakse nüüdsele eeskujuks jäänud tornikiiver 18. saj: 1773. püstitati loodenurka kindral-kuberner P.A. von Holstein-Becki hilisbarokne hauakabel. 19. saj: akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist 9. märts 1944 hävis tornikiiver, katused, orel, väärid, pingistik ja palju muud ajaloolist sisustust kadusid. aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu. 1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti 1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15
Kus need asuvad ja millal valmisid? 1481. aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. 1483. aastal saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Notkelt on Tallinnas Niguliste kirkiku Antoniuse kabelis 15.saj lõpp säilinud veel teinegi suurteos 7.5 m pikkune lõik hiigelmaalist "Surmatants". Bernt Notke maalingud Tallinna pühavaimu kiriku altari tiibadel 1483. 4. Kus asub ja kes valmistas ühe säilinud leekestiilis linnavapi? Millal tehtud? Üheks viimaseks gooti kunstiteoseks Eestimaal arvatakse 1539.a. teostatud Suure rannavärava kohal asuvat Tallinna vapikivi tuupiline hilisgooti leekestiil. Gert Koningk. 5. Nimeta Eesti puhtaimal kujul säilinud renssanss-fassaad. Kes on autor ja millal valmis? Renessanssi arhitektuurist on Tallinnas Mustpeade vennaskonna hoone. Huvitav on ta oma fassaadi, raidportaalide ja reljeefide poolest. Fassaad valmis 1560-1637. Autor: Arent Passer.
19.sajandi esimesest poolest alates nimetatakse "Paksuks Margareetaks" (varem Rosencrantz). Kompleks loodi eelkõige kaitsmaks sadamat ning see pidi juba oma välispidise ilmega mõjuma imposantselt. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520.aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune
sajandi esimesest poolest alates nimetatakse "Paksuks Margareetaks" (varem Rosencrantz). Kompleks loodi eelkõige kaitsmaks sadamat ning see pidi juba oma välispidise ilmega mõjuma imposantselt. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520.aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6
1843 saabus Notke töökojast pühavaimu altar. Notke on teinud ka hiigelmaali Surmatants. 15.saj seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga, mida esindab maalidest koosnev maarja altar. 16.sajandil loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmehe Hans Pawelsi kenotaaf oleviste kiriku maarja kabeli välisseinal, mille autorid on sakslane BYLDENSNYDER ja poolakas PALE. 1529 müüriti Suure rannavärava kohale Tallina vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõppeb eestis gootika. 1523 algas luteril usupuhastus ja hakkas levima renessansikunst.
hilisgootikasse. Üks neist on kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit, gootilikult raamistatud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Kenotaaf tähendab kreeka keeles ,,tühi haud" ning on hauamärki meenutav mälestusmärk isikule, kes on maetud mujale. 1529. aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistikus hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. 17 14. Renessanss. Da Vinci, Michelangelo, Raffael, Brunelleschi, Alberti, Ghilberti, Donatello, Verocchio, Botticelli, van Eyek, Bosch, Palladio, Tizian, Dürer, Clouet, Sittow, Passer Renessanssi üldiseloomustus (taassünd) · 14. sajand eelrenessanss · 15. sajand vararenessanss · 16
Simone Martini, Pietro ja Ambriogio Lorenzetti jt.). Tuntuim gooti stiilis profaanehitis on aga Veneetsia võimu ja väärikuse sümbol Palazzo Ducale-Doodzide palee (14.-16.saj.), mille ehitamisest olevat osa võtnud kõik Veneetsia juhtivad ehitusmeistrid. Gooti konstruktsioonist on siin kasutatud kahekorruselist kaaristust, mis oma kerguse ja õhulisusega elimineerib kolmanda korruse massiivsuse, mida omakorda aitab vähendada ka reljeefne tahveldus. Hoone peasissepääs on kujundatud leekestiilis (15.saj.), tähtsaim pääs teisele korrusele Scala d´Oro kuldne trepp) on loodud renessansiajal. Gooti feodaallossidest tuntuimad asuvad Ferraras, Mantuas, Sienas ja Veneetsias. GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS 14. sajandi alguseks jõudis gooti stiil kõikidesse Euroopa riikidesse. Kõige suuremat tähelepanu pöörati sakraalehitustele, profaanehitiste hulgas oli rohkesti ühiskondlikke hooneid. Hoogsalt arenes ka elamuehitus. Gooti mõjud jagunesid Euroopas enamasti
annaabi.ee 
