Gooti arhitektuur Eeldused gooti arhitektuuri tekkeks: Romaaniaegse arhitektuuri puudused pimedus & masiivsus Tekkis 12. sajandil Põhja Prantsusmaal Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, samm...
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna ülemise osa täidavad rõngad, rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis klooster a. 1144. Idee üleloomulik valgus, ehitis, kus ,,aine muutuks ainetuks". Gootika lähtekohaks on vaimsed eesmärgid. Pariisi Notre-Dame Jumalaema katedraal (alustati 1163, kesklöövi kõrguseks 33m) Täiuslik kõrggootika Pariisi ümbruses 13. sajandil-
Gootika Gootika tekkis XII saj. esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saks...
vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerandringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad
ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerand ringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad
· Enamikul ehitistest puudub transept Anjou ehk Lääne-Prantsuse koolkond · Palju ühist romaani arhitektuuriga o Ühelööviliste ehitise eelistamine o Väga kõrged ja kumerad võlvid lähenevad kuplile o Arvukalt kodakirikuid · Hilisgootika (XV ja XVI saj.) o Leekestiil akendes leiduva leeki meenutava motiivi järgi? o Ehituse plaan ja ülesehitus jäävad üldiselt samaks, ent püüeldakse suurema lihtsuse poole põhiplaanis o Võlvide varustamine kõrvalroietega 12 o Tihti puudub trifoorium o Aknad laiad, rikkalike motiividega o Palju mälestisi Rouenis · Linnused ja linnakindlustused
Notkelt on Tallinnas Niguliste kirkiku Antoniuse kabelis 15.saj lõpp säilinud veel teinegi suurteos 7.5 m pikkune lõik hiigelmaalist "Surmatants". Bernt Notke maalingud Tallinna pühavaimu kiriku altari tiibadel 1483. 4. Kus asub ja kes valmistas ühe säilinud leekestiilis linnavapi? Millal tehtud? Üheks viimaseks gooti kunstiteoseks Eestimaal arvatakse 1539.a. teostatud Suure rannavärava kohal asuvat Tallinna vapikivi tuupiline hilisgooti leekestiil. Gert Koningk. 5. Nimeta Eesti puhtaimal kujul säilinud renssanss-fassaad. Kes on autor ja millal valmis? Renessanssi arhitektuurist on Tallinnas Mustpeade vennaskonna hoone. Huvitav on ta oma fassaadi, raidportaalide ja reljeefide poolest. Fassaad valmis 1560-1637. Autor: Arent Passer. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. Vennaskonna liikmeiks olid hiljem ka Tallinnas ajuti viibivad välismaised kaupmehed. Vennaskond tegutses ainult Eesti ja Läti aladel.
Ehitati toestamiseks tugipiilarid, mis ühendatakse tugikaartega, et toestada valgmikku (Väiksemal kirikul pole vaja. Imiteeritakse,seda näha Jaani kirikul) Näide gooti ajastu kirikust: Pariisi Notre Dame'i kirik Sellel olemas tugikaared ja tugipiilarid Omapärane nähtus ka väikesed fiaalid (2-3 m pikalt) Kaunistavad kiriku katust või tugipiilarit Palju on fiaale on Milano toomkirikul, neid on üle 100 Hilisgootika 14. Saj lõpust 15. Saj alguses Leekestiil ehk hilisgootika 15. Sajandil Kujutatakse leeke, väljastpoolt võis jääda mulje, et kirik põleb (vitraazide abil) Uus nähtus: uued kaaretüübid võib näha taas ka ümarkaart ehk korvkaart, mitmeid teravkaare erivorme, kus teravik tehakse pikk ja kitsas (lantsett-kaar) Võlvidele antakse romantilisemat välimust, kujundatakse ümber. Lehvikukujulisteks (lehvikvõlvid), võrgukujulised või näiteks tähekujundid Stuki abil tehti neid
Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerandringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Romaani kirikutega võrreldes oli gooti katedraalidel vähe torne. Massiivne nelitistorn on asendunud väikese ja kerge haritorniga, rõhutamaks kiriku ebamaist kergust. Peamine vertikaalne rõhkon aga asetunud kiriku läänetornidele. Läänefassaad peafassaadina kujuneski gooti kiriku kõige rikkalikumalt kaunistatud osaks Alumises osas asuvate portaalide arv võis vastata löövide arvule, kusjuures keskmine portaal oli peaaegu alati kõrvalportaalidest kõrgem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
