alates 19. sajandi lõpust, juutide rolli Leedus, neisse suhtumise kujunemist ja muud nendega seonduvat. Tegu pole lihtsa lühikirjeldusega, vaid põhjaliku ja laiahaardelise käsitlusega, mis pakub sujuva ülevaate ning näitab avalikkusele vähem teada olevaid probleemegi. Eidintas on kirjeldanud kahe rahvuse vahelisi dialooge kui ei midagi halba ennustavaid, ent ometi raius suhetesse mõrasid kadedusekirves, mida hoidis jõukama leedulase käsi, kellele oli vastumeelne näha end majanduslikult hästi kindlustanud juute osavalt oma äri ajamas. Kõneldakse kahe erineva rahvuse etnilise enesemääramise, klassi ja usu rollist nende omavahelises suhtluses. Näitena võiks tuua maainimese kujutluspildi juudist, milleks on tulnukas, võhivõõras, sest too erines kõige rohkem leedulasest võrreldes teiste rahvus- ja usugrupi liikmetega2.
zalgiris. Kaua ei mõeldud. Siim-Sanderi uueks koduklubiks sai zalgirise-Sabonise korvpallikool. Kõik imetlesid Siim-Sanderit väga. Kõik teadsid et ta oskab mängida, kuid tuli välja et veel väga hästi ja tal on tõeliselt helge tulevik, kuid kõik on veel eest. Siim-Sanderi Leedumaale kolimine oli võimas avantüür. Umbes samal ajal 2006. aasta sügisel tuli ju lausa Balti Liiga tasandil jutukset, et mõnegi leedulase meelest ei osata Eesti ei osata üldse korvpalli mängida. Seda kui kriitiliselt olid meelestatud Leedu fännid uudise kohta, et , et zalgiris noore eestlase värbas, võis vaid kujutleda. Enne seda oli Leedu noortesatsis olnud veel üks leegionär Vladimir stimac. Zalgirise fännid olid uhked, et Eesti andekaim noor nende klubisse läks, rytase omadel oli aga nalja palju, nad arvasid et isegi noorteklassis ei saa nad oma jõududega hakkama.
toidu, eluaseme, kehakatte ja sooja korteri järele - on rahuldamata, siis võid kergesti tunda end vaesena. Kuid mõned peavad end vaeseks seetõttu, et nad ei suuda videokaamerat või viimase peal autot osta. Ent mõelgem korraks kainelt kogu inimkonnale. Statistika näitab, et 80-90% inimesi elab vaesemalt kui meie, eestlased. Vaesus on suhteline nähtus. Kui võrdleme end ameeriklastega või soomlastega, võime end vaestena tunda, kuid kõrvutades end keskmise leedulase või ukrainlasega ei ole meil mingit põhjust end kehvemaks lugeda. Kõik sõltub, nagu öeldud, võrdlusskaalast.1 1.3 Tööpuudus Kuni 1991. aastani Eestis ei olnudki praktiliselt tööpuudust. Üks negatiivseid asjaolusid, mida suured sotsiaalsed muutused kaasa tõid, on tööpuudus (mis mõistagi on suur stressiallikas). Kui oled lasterikka pere toitja või pensionär, või kui keegi su 1 Golizek, A. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga. Tallinn: ILO, 1997 lk 34-36
võeti kurss iseseisvusele, mis 2 aasta pärast ka õnnestus. Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal. 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm Veidi enne Balti ketti läks Mati Hint esimese Eesti esindajana USA-sse. Ta külastas seal erinevaid linnu, Harvardi ülikooli ja Eesti konsulaati, kus kõneles Baltimaade olukorrast ja Eesti suhetest Moskvaga. 23. augustil pidasid nad koos leedulase Linas Kucinskasega Hartfordis meeleavalduse, millele järgnes lippudega rongkäik. Ta andis mitmeid intervjuusid ja sai sellele suurepärast vastukaja. Samuti esines populaarses saates News Hour, kus ta pidas tunniajase teledebati koos Eesti-sõbraliku poliitiku Paul Globe'ga. Osadel väliseestlastel oli ekslikke artikleid lugedes ja kõnesid kuulates tekkinud RR-st arvamus kui riigireetjast. Mati Hint pidas Eesti majas kõne, kus ta selgitas Eesti tegelikke
võeti kurss iseseisvusele, mis 2 aasta pärast ka õnnestus. [1, lk l47] Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal. 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm Veidi enne Balti ketti läks Mati Hint esimese Eesti esindajana USA-sse. Ta külastas seal erinevaid linnu, Harvardi ülikooli ja Eesti konsulaati, kus kõneles Baltimaade olukorrast ja Eesti suhetest Moskvaga. 23. augustil pidasid nad koos leedulase Linas Kucinskasega 11 Hartfordis meeleavalduse, millele järgnes lippudega rongkäik. [2, lk 69] Ta andis mitmeid intervjuusid ja sai sellele suurepärast vastukaja. Samuti esines populaarses saates News Hour, kus ta pidas tunniajase teledebati koos Eesti-sõbraliku poliitiku Paul Globe'ga. [2, lk 70] Osadel väliseestlastel oli ekslikke artikleid lugedes ja kõnesid kuulates tekkinud RR-st arvamus kui riigireetjast
Kellele toob kasu? Kas olen kasutanud erinevaid allikaid? Kui palju on mu enda eelarvamusi sees? Tõelähedus? Objektiivsus tekkis 19.sajandil, kui taheti müüa oma uudist paljudele erimeelsetele lehtedele, tuli müüa fakti ilma kommentaarita. Kelle vaatenurgast kirjutatud? 12. Ajakirjandusvabadus ja kommunikatsioonivabadus. Arenenud demokraatlikus ühiskonnas on vaba ajakirjandus mõjuvõimas märk. Harva pööratakse tähelepanu sellele,et skandinaavlase, ameeriklase, inglase, leedulase ja eestlase jaoks on ajakirjandusvabadus vägagi erineva tähendusega. Põhiprintsiipi(iga inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada kehtivate seaduste piirides) tunnustavad kõik demokraatlikud riigid. Tsensuuri keelustamine on nn negatiivne vabandus. Positiivne vabadus on õigus midagi teha, õigus mingisugusele hüvele. Positiivset sõna-ja ajakirjandusvabadust kaitsevad eeskätt seadused, mis tagavad juurdepääsu valitsuse valduses olevale informatsioonile, ja seadused, mis
Agraarset väljarännet Venemaa idapoolsetele aladele oli leedulaste hulgas vähe. Suurem leedu emigratsioon oli varem Prantsusmaale ja peale 1864 aasta venestamist aga USA-sse. 19.saj on nimetatud Euroopa sajandiks, sest sellel sajandil oli eurooplaste protsentuaalne osakaal maailma rahvastikust kõige suurem. Sealt sai alguse ka eurooplasete suur väljaränne Ameerikasse. 19.saj lõpuks arvati juba USA-s elavat 55 000 leedulast. Arvatakse, et enne I maailmasõda elas USA-s juba üle 300 000 leedulase. Palju rändas ka välja teistesse riikidesse nt Leedu juutide hulgas oli populaarne väljaränne Lõuna-Aafrika vabariiki. Poliitimmigrandid aga põgenesid rohkem Euroopasse. Inglimaal, Prantsusmaal ja Sveitsis. Kokku arvatakse, et enne I maailmasõda oli leedulasi välja rännanud Vene tsaaririigist umbes 500 000. 75% väljarändest toimus salaja üle Preisi piiri. Eksisteerisid lausa salajased emigratsiooni võrgustikud. Saksa valitsus suhtus sellisesse emigratsiooni soosivalt,
Enamik suurte ühiste konverentside ettekanded avaldati omaette kogumikena, mis 60-80ndatel olid oluliseks väljundiks teadlastele. Palju lähiajaloo uurijaid tol ajal ei olnud. Üks olulisim Rein Taagepera, kes on 20. saj II poole Eesti ajaloost kirjutanud, noorema teadlasena tegeles ta ka sõjajärgse perioodiga, kollektiviseerimise jms. Lisaks üksikuurimustele on tähtis ka aspekt, et ta on „Balti riikide 20. sajandi ajaloole“, mis kirjutati leedulase Misiunasega. Raamatu kokkupaneku ajal oli autorite käsutuses olev allikmaterjal väga tagasihoidlik, ent selle baasi pinnalt suudeti kirjutada ka põhijärelduste osas korralik ülevaateteos. Hiljem hakkas Taagepera tegelema politoloogia ja valimiste analüüsimisega. Tõnu Parming teine oluline uurija. Suurt teost ei pannud kokku, kuid muud teosed olid korralikul tasemel. Lähiajaloo uurijate koolkonda ei tekkinud, sest allikaline baas oli puudulik. Samas ilmus paguluses suurel
luterlane. Tema hertsogiaja lõpuks oli kirikuid 72. Kuramaal, lihtrahvas kuramaal oli lätlased, ning Gotthard tahtis et ka luterlus jõuaks ka talurahvale, hakati palkama kooliõpetajaid kes õpetasid läti lastele lugemist. Ilmus väike katekismus Luterlik, läti keeles. Oli ta veel ka Riia asehaldur, lootiski mõlemaid alasid enda all hoida, riia asehalduriks sai olla 5 aastat 1566, vahetati välja leedulase vastu, nüüd jäi vaid Kuramaa hertsogiks. Gotthard otsustas Miitavi (Jelgava) linna kasuks kuhu resideerus, asub hertsogi riigi keskel enamvähem, lisaks Miitavi paikneb Lielupe jõel, jõe kaubateid , tol hetkel polnud midagi tol ajal, kui Gotthard tahtis oma pealinna sinna rajada. Kinduluse ümber võis olla toona vaid paarkümmend elamut ja elanikke võis olla 200 piires, tookord ta oma õukonnaga Miitavisse ümber kolis andis see sellele linnale uue tähtsuse.10 kond aastat hiljem sai