hõlmati turusuhetesse * kirjutati ajalehtedes * venestamine oli jõhker ja olid * Eestis jagunes ühiskond keelatud rahvuslikud Rahvuslik liikumine majandusmeelseteks ja organisatsioonid kui ka ladina aatemeelseteks * tähestiku kasutav leedukeelne suurenes sotsiaal-demokraatia kirjavara * püüdes vaigistada mõjuvõim * mitmed järjest tugevnevat rahulolematust, majandusasutu-sed ning andis Nikolai II loa leedu-keelse omavalitsused läksid nende kirjasõna väljaandmi-seks ja kontrolli alla kasutamiseks
hõlmati turusuhetesse * kirjutati ajalehtedes * venestamine oli jõhker ja olid * Eestis jagunes ühiskond keelatud rahvuslikud Rahvuslik liikumine majandusmeelseteks ja organisatsioonid kui ka ladina aatemeelseteks * tähestiku kasutav leedukeelne suurenes sotsiaal-demokraatia kirjavara * püüdes vaigistada mõjuvõim * mitmed järjest tugevnevat rahulolematust, majandusasutu-sed ning andis Nikolai II loa leedu-keelse omavalitsused läksid nende kirjasõna väljaandmi-seks ja kontrolli alla kasutamiseks
Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohalike emakeelte tarvitamist nii sõnas kui ka kirjas. Eriti teravalt Leedus, kus otseselt keelatigi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904. aastal anti leedukatele luba leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks. Nii lätlased kui eestlased said selle loa varem, mistõttu saame meie, eestlased, ning meie lõunanaabrid lätlased suuremat kirjandus- ja kultuurivara nautida kui leedukad. Ehkki minu arvates oleks eesti keelgi võinud leida tunnustust kiiremini nagu seda tegi soome keel. Erinevus Soome ja Baltimaade vahel on ka selles, et Soomes kui Venemaa ühes arenenuimas
a) Konstantin Päts "Teataja" 1901 (majandus) b) Jaan Tõnisson "Postimees" (rahvuslust ärgitav kihutustöö) c) Peeter Speeg "Uudised" 1903 (majandus) Nii jagunes Eesti ühiskond majandus- ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema võimu sotsiaaldemokraatia. 1904. a asutati Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Raske olukord oli Leedus, kus venestamine oli eriti jõhker. Keelati nii rahvuslikud org-d kui isegi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. 1905. a juunis pidas Läti Sots-dem Töölispartei Riias oma teise kongressi, kus kutsus rahvast üles avalikule väljaastumisele. Algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. Aktiivselt osalesid Läti ja Eesti ka ülevenemaalises üldstreigis. 16.10.1905 avas sõjavägi Tallinnas toimunud ametivõimude poolt lubatud meeleavalduse pihta tule. Surma sai 94, haavata üle 200 inimese. REVOLUTSIOONI TÄHTSUS (1905) a) rahvas algas poliitilisele elule
Samal aastal ka Taukantase üllitis Muistsete Zemaitide ja Leedulaste teod. Oli esimene ajaloolane, kes kirjutas Leedu ajaloost leedu keelest. Taukantese teosed avaldasid leedukeelse haritlaskonna ja haritud talupoegkonna tekkeks sügavat mõju. Oma panuse andsid ka Ida-Preisimaal nn Väike-Leedus tegutsenud haritlased. Eksamil ärge ajage segi Väike-Leedut ja Suwalkiat. Lutvikas Reza avaldas 1818 a leedukeelse teose Aastaajad koos saksakeelse tõlkega. Väike-Leedus ilmus ka esimene leedukeelne perioodiline väljaanne Sündmusi jumalariigis. Oluline sündmus 1830 a ülestõus, mis mõjutas Venemaa suhtumist Leedu kubermangu. Sai alguse Varssavist, kuna oldi prantslaste suhtes positiivselt meelestatud ning tsaari vastased, sest sooviti vähendada Poole kuningriigi õigusi ning oli haavatud ka poolakate eneseuhkus. See ülestõus levis ruttu ka Poolast Leetu. Leedus oli rahulolematuse peamiseks põhjuseks, sest Leedu kubermangul olid tunduvalt väiksemad õigused kui Poolal
#noorsoomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu #Koostati nn suur palvekiri 520 000 allkirjaga üle Soome #1000 kultuuri- ja poliitikategelast pöördusid avalikult Nikolai II poole, #1904 N Babrikov hukkub atendaadiga, #1905 a üldstreik autonoomia kaitseks. Leedu Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Tugev venestamispoliitika # Keelati rahvuslikud organisatsioonid, leedukeelne kirjavara, # 1904 Nikolai II andis uue loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks # Vilniuse suur Seim e rahvaesindajad nõudsid Leedu iseseisvust # 1905 lõpul tsaarivalitsus surus vabadusliikumise maha, siiski saadi õigus emakeelsete erakoolide sh keskkoolide loomiseks # Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus Läti Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Traditsiooniline rahvuslus # 19 saj lõpul jauna strava e uus vool. Eesotsas kirjanik Janis
Sellise suuna ideaoloogiks oli kirjanik Janis Rainis(1865-1929). Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Alguses levis see peamiselt vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi jõudsid ka kohaliku rahva sekka. Eriti kiire levik oli Lätis, kuis 1904.a asutati juba Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Leedu olukord oli erinev. Venestamine oli seal jõhker. Keelati rahvuslikud organisatsioonid, ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904.a andis Nikolai II loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes vaigistada rahulolematust. Eestis oli 19.saj mõjuvõimsamaks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson(1868 sünd), kes andis välja Tartus ajalehe ,,Postimees", mille ümber oli koondunud suur hulk tollaseid rahvuslasi. Advokaat Konstantin Päts(1874-1956) hakkas 1901.a välja andma ,,Teatajat".
Gustaitis. Gustatis laskis kaardil oleva viierealise kreekakeelse kirja ära tõlkida ning kohanimed leedundada. 1988. aastal avaldas Gustitis K. Ptoleme jo Vidurio Europos zemelapis (,,K. Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart"). See oli suures formaadis, heale paberile trükitud Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart koos selgitavate märkustega (viide). Kaardil on välja toodud geograafiliste objektide numeratsioon, geograafiliste nimetuste loend, kaardi ülemises osas olnud kreeka keelse teksti leedukeelne tõlge ja lühikesed andmed Ptolemaiose kohta. Kaart hõlmab ala Vahemerest kuni Eesti alani ja Läänemerest Musta mereni. Kaardil on välja toodud Läänemere (koos Veneedide lahega), Vahemere ja Musta mere osad. Kaardi järgi suubub Läänemerre viis jõge: lääne poolt esimesena Visla (Vistula), teisena Nemunas ehk Neemen (Chronon) ja kolmandana Daugava ehk Väinajõgi (Rubon). Kaks viimast Turunte ja Chesenos on veel üheselt tuvastamata.
talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. 18. sajandil ja 19. sajandi alguses ilmus kolm erinevat eestikeelset kalendriseeriat. Esimene kindel teade vanima eestikeelse Tallinnas trükitud ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" kohta pärineb 1731. aastast. Töenäoliselt hakkas esimene eestikeelne kalendrisari ilmuma juba 1720. aastatel. Võrdlusena olgu märgitud, et esimene soomekeelne kalender ilmus 1705. aastal, lätikeelne 1750. aastatel ning leedukeelne 1846. aastal (Laur, 2003). Õhukesed ja odavad, vaid peopesasuurused kalendriraamatukesed sisaldasid iga nädala ilmaennustusi terveks aastaks ette, päikesetõusu ja loojangu aegu, andmeid päikese- ja kuuvarjutustest, astroloogilisi soovitusi selle kohta, millal külvata, istutada või puid raiuda, aadrit lasta, lapsi võõrutada ning juukseid lõigata, samuti laadateateid. Kalendrisabas leidus nii piiblilugude ümberjutustusi kui ka saksa algupärandist ümberkirjutatud jutte
Radziwill toetas piibli esimest täielikku tõlget poola keelde, mis avaldati 1563.aastal Brestis. Toonased valitsejad Zygmunt Vana ja Zygmunt II August jäid katoliiklasteks, kuid olid sallivad ka teiste uskude suhtes. - Trükimasinate leiutamine ja kirjasõna levik! Trükised rahvakeeles."Apostlite teod", luterlik lauluraamat. Esimene eestikeelne luterlik katekismus trükiti 1535.aastal Wittenbergis ja esimene leedukeelne raamat, 1547.aastal Köningsbergis. Varaseim lätikeelne teos on 1585.aastal Vilniuses avaldatud katoliku katekismus. Põhjapanev osa eesti,läti ja leedu kirjakeele arendus ja kirjaoskuse levikus. - Härgmäe lahing- uhked Liivimaa ordurüütlid hävitati - Tsaar Ivan IV Julma sissetung ajendas teisigi naaberriike taotlema Liivimaa alasid - Lääne.Eesti müüdi Taani kuningale, Holsteini hertsog Magnus, kes ostis veel Kuramaa piiskopkonna. 1561
samuti koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1684, säilinud vaid vast uustrükid põhjaeestikeelne 1694, lõunaeestikeelne 1698) Eestikeelne kirja- ja trükisõna võrsus katoliikluse ja protestantismi vahelisest võitlusest, täitis kristluse kui feodalismiaegse valitseva ideoloogia levitamise ülesannet, peegeldamata eesti rahva tegelikku elu. Raamatuajalooliselt on arvestatav, et kui esimene eestikeelne raamat ilmus 1525. aastal, siis soomekeelne 1542, leedukeelne 1542 ja lätikeelne 1585 3. Kirjakeele küsimus, kirikukirjanduse kujunemine ja piiblitõlkimine 17. sajandil (H. Stahl, J. Rossihnius, A. ja A. Virginius, Vastne Testament, eestikeelne lauluraamat jm). Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. Trükitud mahukate
annaabi.ee 
