perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
Rumeenia Itaalia % 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Eesti Statistika 17 Tööturg 2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu vähenes tööhõive järgmisel kahel aastal kiiresti ja 2010. aastal kasvas töötus Eesti taasiseseisvusaja kõrgei- male tasemele. 2011. aastal paranes olukord tööturul märkimisväärselt ja 2012. aastal positiivsed arengud jätkusid. Eurostati andmetel on Eesti kaks viimast aastat olnud Euroopa Liidu kiireima tööpuuduse vähenemisega riik. Vaatamata sellele jäi 2011. aastal töötuse määr Eestis (12,5%) siiski veel EL-i keskmisega (9,7%) võrreldes märkimis- väärselt suuremaks ja alles 2012. aastal langes alla selle. 2012. aastal vähenes
keskmisest. Perede rahaline toimetulek on väga tugevas korrelatsioonis peres sissetulekuga. Madalaima tuluga peredest (I kvartiil) suutis säästa vaid 17% ja rahalistes raskustes oli 16% vastanutest. Jõukaima sissetulekuga peredest suutis säästa 62% ja raskustes oli 7% peredest. Kui 2011 viimastel kuudel ja 2012. aasta esimesel poolel suurenes elanike ebakindlus tööturul, siis 2012. Lõpukuudel olukord paranes ja 2013. aasta jaanuaris olid juba ülekaalus need vastajad, kelle hinnangul töötus 2013. aastal väheneb. (Konjunktuuriinstituut) Alates 1992. a juunist oli Eestis käibel kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes. Euro kasutusele võtmise järel oli kroon seotud euroga. 2011. aastast sai Eestist eurotsooni liige ja käibele tuli euro. 2.1 EESTI MAJANDUSE ARENG Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas liikmesriikide struktuurireformide ülevaateraporti Going for Growth 20132, mille järgi on Eesti tänu
Kõrgeim mäetipp 312 m üle merepinna Liivimaa kõrgustikus. Madalike kõrgustiku vahed on soostunud. Merd on vähem 530 km. Siseveekogusid palju rohkem kui 12 000 jõge, üle 3000 järve, üsna väikesed. Suurim järv paikneb Latgalis-Lubans.Põhjaaladel- Bustnicki (Asti järv). Kuramaal-Engure-tekkinud rannikuluidete taha tekkinud veest. Jõgedest suurim ja võimsam- Daugava (Väina) suurem kui emajõgi. Saab alguse Venemaal õle 1000 km pikk. Läbib suuri linnu. Venta- saab alguse Leedust, voolab läbi Kuramaa ja lõppeb Ventzpilsis.poolitab Kuramaa kõrgustiku. Läbi Zengale voolab Lielupe-suubuvad 10 ja 10 väiksemad suubuvad jõed. Suubub Riia lahte (Läti lahte). Koiva—Gauja-voolab poolkaarena Liivimaa kõrgustikul saab alguse. Loodusvaadete poolest tuntud. Jääaegade poolt tekkinud maastikud kristalne aluskord kuni 300 km pikkuse settekihi all.. Peamisteks maavaradeks liiv, kruus,savi,lubjakivi,dolomiidi laadset , kipsi. Loodusrikkused puit ja tuvas 10 % soodega
.... 51 8. Vesiviljelus .............................................................................................................. 53 8.1.Vesiviljelusettevõtted ......................................................................................... 53 8.2. Kasvatatavad liigid ja vesiviljelustoodang........................................................ 53 8.3. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................... 54 8.4. Toetatud investeeringud .................................................................................... 54 8.5. Kalahaigused ja nende tõrje .............................................................................. 55 8.6. Vesiviljelussektori SWOT ................................................................................ 56 8.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................
metsastumise arvelt. Kahe kolmandiku ulatuses on see toimunud lehtpuudega ja kolmandiku ulatuses okaspuudega. Eriti laiaulatuslik oli metsastumine möödunud sajandi 50-60. aastatel, mistõttu 40-60 aasta vanused metsad moodustavad peaaegu poole lehtpuupuistute pindalast. Osaliselt on lehtpuudega uuenenud ka okaspuupuistute uuendusraielangid. Vanemate kui 60-aastaste metsade osas valitsevad okaspuud (72%), kusjuures vanematest kui 100- aastastest metsadest on viimaseid koguni 95%. Peamisi põhjuseid on kaks: esiteks on lehtpuupuistud lühemaealised, teiseks on ka nende uuendusraiet lubavad vanused väiksemad. Kuusikutes võib uuendusraiet teha, kui puistu saanud 80-90-aastaks, männikutes jääb vanusepiir olenevalt kasvukoha headusest 90-120 aasta vahemikku. Kaasikutes on uuendusraiet lubav vanus 60-70 aastat, haavikutes 30- 50 aastat, hall-lepikutele ei ole vanusepiiri seatud, kuid praktikas on selleks 30 aastat.
selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, Interneti-ühendus ja online-äritegevus. See hõlmab ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi, mis peavad muutuma jätkusuutlikuks, et nende hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved. Igal kevadel arutab ülemkogu Lissaboni strateegia elluviimist. Maastrichti kriteeriumid: viis kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas ELi riik on valmis euro kasutuselevõtuks. Need kriteeriumid on järgmised. Hinnastabiilsus: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 1,5 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima 6 inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni; Eelarvedefitsiit: riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes; Võlakoormus: riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastasest SKPst; suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb; Intressimäärad:
Sollogub'i kästusse anti 19 000 relvastatud meest, kes pidid mahasuruma rahutused. 19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Venestuse uus pealetung: Mida kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906-1911). Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
