Iseloomulikud jooned Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära) Tegutseti Moskva käskud toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele Kuuletus rohkem Moskvale venemeelne ( eestlased kes teenisid NL vägedes) laveerimispoliitika ei hoitud eesti keelt ega k taasnõukogustamine venekeelse Parteikaadrile toetuja vanameelne
sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused · Nixon 69-74 (vabariiklane) Nsvl head suhted, Yom kippuri sõda, Watergate afäär · Ford 74-77 (vabariiklane) Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine · Reagan 81-89 (vabariiklane) reagonoomika Ekp juhid · Karotamm 44-50 (juunikommunist) püüab arvestada eestiga · Käbin 50-78 (kommunist) laveerimispoliitika · Vaino 78-88 (umbkeelne) venestamine Kommunistliku ühiskonna tunnused · Kogu võim kommunistlikul parteil · Partei kontrollib kogu elu riigis · Tohutu võim julgeolekuorganitel(terror,hirm) · Majandus riigistatud, käsu- ja plaanimajandus · Suur sõjavägi, mille kulud on hiiglaslikud
veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse põhisuunad Tugines Kuulekam Moskva Moskva-meelne, juunikommunistidele suuniste täitja umbkeelne ja laskurkorpusest Laveerimispoliitika Venestamisaeg Eestis tunud eestlastele, Moskva ja Eesti Vene keele arvestas vahel kasutamise liiduvabariigi Venemaa eestlane propaganda vajadustega EKP esimene Venemaa eestlane, Venemaa eestlane sekretär EKP esimene
Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati. Sundindustrialiseerimine · Hävitati eraomand · Käsu- ja plaanimajandus · Suurtööstused, rasketööstused · Tööjõud toodi mujalt Kolhoosid (põllumajanduslik ühismajandus) ja sovhoosid (loob riik, kuulub riigile) J. Käbini ajastu (elatustaseme tõus, näidisliiduvabariik, nõukogude lääs) · Laveerimispoliitika · Head suhted Hrustsoviga · Rehabiliteerimine Majandus arenes, põllumajandus arenes · Palk rahas · Tõsteti riiklikke varumishindu · Tööstus, suurettevõtted · Keskkonna saastatus Nõukogude lääs Eestis oli hea olukord ja seda peeti nõukogude lääneks. · Elatustaseme kasv, palgatõus · 1966 5-päevane töönädal · 1965 Tallinn-Helsinki laevaliin · Soome TV · Välisraadiojaamad K
1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega · Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas . Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk. · Talude likvideerimine · Kolhoosidele üleminek · Erasektori likvideerimine
Josip Broz Tito: 1892 – 1980 Jugoslaavia isehakanud juht 1943 – 1980 Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat – Enne Johannes Käbinit valitses Nikolai Karotamm. Käbin erines Karotammest sellepoolest, et ta ei tahtnud Eestit säilitada nii palju kui Karotamm. Käbin allus Moskvale rohkem, kuid püüdis arvestada ka Eestiga. Laveerimispoliitika – Täbarast olukorast osavalt jutuga välja tulemine Julgeolekuorganid (KGB) – Riikliku Julgeoleku Komitee. Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. 35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu Metsavennad – Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes relvastatult võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Miilits toetas metsavendade haaranguid
Josip Broz Tito: 1892 1980 Jugoslaavia isehakanud juht 1943 1980 Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat Enne Johannes Käbinit valitses Nikolai Karotamm. Käbin erines Karotammest sellepoolest, et ta ei tahtnud Eestit säilitada nii palju kui Karotamm. Käbin allus Moskvale rohkem, kuid püüdis arvestada ka Eestiga. Laveerimispoliitika Täbarast olukorast osavalt jutuga välja tulemine Julgeolekuorganid (KGB) Riikliku Julgeoleku Komitee. Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. 35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes relvastatult võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Miilits toetas metsavendade haaranguid
said võimuorganiteks, viidi läbi rajoniseerimine. Tekkis metsavendlus- kommunistid hakkasid otsima rahvavaenlasei -> küüditati Venemaale -> see-eest põgeneti metsadesse. 5. Iseloomusta ENSV'd HRUsTsOVI sula perioodil: võimustruktuur, näidisliiduvabarik, noorte salaorganisatsioonid, teisiti mõtlejad, side Läänemaailmaga, komsomoolid. - Stalini surm tõi kaasa ühiskonna elu kergenemise pea kõigis valdkondades. Eestist sai ''näidisliiduvabariik''. Laveerimispoliitika. Rehabiliteerimine-heastada ülekohut, represseeritute õigeksmõistmine. Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust Nõukogude Liidu süsteemi omaksvõtmise vastu. Tuntumaiks sai Eesti Rahvuslaste Liit. Profasistlikud rühmitused '' minu vaenlase vaenlane on minu sõber''. Sulaperioodil hakkas Eesti ka välismaailmaga rohkem suhtlema välisraadiojaamad, omad raadiojaamad. Otsekontaktid muu maailmaga- visiidid Eestisse
Üks partei kommunistlik. 7. Võrdle ENSV valitsemist Karotamme, Käbini ja Vaino ajal. 1) Karotamm. a) Tugines peamiselt juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. b) Arvestas liiduvabariigi vajadustega. c) Süüdistati kohalikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 2) Käbin. a) Kuulekas Moskva suuniste täitja, aga ei olnud äärmuslik venestaja. b) Mõõdukas laveerimispoliitika oli parajalt Moskva-meelne ning arvestas ka ENSV eripäradega. c) Edukas muutustega kohaneja. 3) Vaino. a) Täielikult Moskva-meelne. b) Uus venestamisaeg. c) Vene keele kasutamise propaganda. 8. Millised olid nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti jaoks? 1) Massiline võõrtööliste sissevool. 2) Eestlaste osatähtus rahvastikus vähenes eestlased muutusid vähemusrahvuseks. 3) Urbaniseerumine.
tasandil "suurest poliitikast" kõrvale lükatud 4. Iseloomulikud jooned Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära) toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele Kuuletus rohkem Moskvale ( eestlased kes teenisid NL vägedes) laveerimispoliitika taasnõukogustamine venekeelse Parteikaadrile toetuja Karl Vaino 1978-1988 (EKP KK I sekretär) L.Breznev 1947. aastal suunati K.V Eesti NSV parteitööle oli seal kuulekas aparaaditöötaja 1978. saab K.V EKP KK I sekretäriks Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus- kommunistid. Põllumajanduse areng oli allutatud üle- liidulisele toitlustusprogrammi täitmisele Venestamine (K.V oli ise ka umbkeelne) 1988. K
a Poolalt saadud Vilniuse piirkonnale omandas Leedu ka tollal Saksamaale läinud Klaipeda ala. 6.Mis on kõige iseloomulikum järgmiste isikute tegevuses EKP liidritena?Mis nende tegevuses oli sarnast ja mis erinevat?Miks? Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950a 1950-1978a 1978-1988a Tegevuse *võitlus metsavendlusega *laveerimispoliitika *massiline võõrtööliste põhisuunad *käsumajandusega *side välismaailmaga sissevool üliindrustrialiseerimine *mugavdas Stalinismi,sula *uus venestamine *kolhooside loomine aega ja Breznevi aega Eesti *linnastumine *suur küüditamine(märts oludega
- võõrtööliste sissevool, massiline migratsioon - nõukogude sõjaväebaasid, erusõjaväelased - eesmärk kujundada uus nn "nõukogude rahvas" Stagnatsioon Poliitiline juhtimine - Represseeritute rehabiliteerimine 1959.aastaks üle 30 000 tagasipöördunu - Oludega kaasaminek ja süsteemiga kohanemine peale 1956.aastat põhjus Ungari sündmused ja NLKP XX kongress. Eestlaste arv EKPs kahekordistus rahvuskommunistide põlvkonna kujunemine. - Käbini laveerimispoliitika Majandus - Tööstus - loodi ENSV Rahvamajandusnõukogu ,millele allutati kõik põhilised tööstus- ja ehitusharud o Jätkub ekstensiivareng aparaadiehitus, tööstuslik kalapüük, ehitustööstus majaehituskombinaadid Tallinnas ja Tartus. o RMN ettevõtted andsid kuni ¾ ENSV tööstustoodangust o Tööstustoodang kasvas 1957-1961 1,7 korda o ENSV oli maailmas esimeste seas elektrienergia tootmise poolest kaasnes
Vene võimumeestele tundus, et eesti NSV tippjuhtkond on samuti nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1950. Märtsi keskel tuli kokku EK(b)P VIII Pleenum, et arutada otsust selle kohta ja mõeldi ka meetmeid olukorra parandamiseks. Tagajärgedeks olid: vähene kolhooside loomine ning võitlus natsionalismiga, puudulik kaadrivalik(parteis valed inimesed), vähe kriitikat ja enesekriitikat, mõõdukas laveerimispoliitika. Ivan Käbin oli pleenumi valmistamise üks juhte, ta oli selles osas Moskva poolt kiidetud mees, kes tegeles mõõduka laveerimispoliitikaga. Sulaaeg oli riigis tekkinud vägivalla kadumine ja rehabiliteerimine. Venestamissurve tekitas juurde ohutunnet sellele, et meie rahvuskultuur hakkab hääbuma. Niisiis põhjustas see noorsoorahutused ja koos sellega elavnes ka intelligentsi protestivaim. Tehti leping 40 kiri, kuhu andsid allkirja 40
Ladina-Ameerika 1973 Tšiili sõjaväeline riigipööre S.Allende- kukutati A.Pinochet-sõjaväeline diktatuur Nikaraagua- kodusõda võitsid kommunistid Sport kui külma sõja osa Jäähoki- NSVL- P-Ameerika võistkonnad NSVL- Tšehhoslovakkia(1968) Korvpall 1972 Müncheni OM (iisraeli sportlaste tapmine) ENSV valitsemine 1950 aastad kuni 1970 aastate lõpp Johannes (Ivan) Käbin EKP Keskkomitee I sekretär 1950-1978 Laveerimispoliitika- täitis NSVL käske kuid arvestas kohalikke huvisid Ülemnõukogu presiidiumi esimehed: Aleksei Müürisepp Artur Vader Ministrite nõukogu esimees Valter Klauson 1956 muutused: Siberist naasmine Süsteemiga leppimine Elujärje paranemine Balti soojuselektrijaam Punane Kunda Rahvamajandusnõukogud- kohaliku tööstuse juhtimine Vastupanuliikumine Koolinoorte vastupanurühmad 1970 aastatel- avalik vastupanu Eestlaste korvpallivõistkond Mordva vangilaagris
annaabi.ee 
