Avatud juurdepääs teaduskirjandusele (0)

Avatud juurdepääs teaduskirjandusele



TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate instituut (nimi) Avatud juurdepääs teaduskirjandusele Referaat (õppeaine) (juhendaja) (Koht, aasta)


Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Avatud juurdepääs teaduskirjandusele - selle eesmärk ja olulisus 4 2. Teadustekst tekstiliigina 6 3. Teaduskeele tunnused 7 4. Avatud juurdepääsu publitseerimine 8 4.1 Avatud juurdepääsuga publitseerimine ehk "kuldne" avatud juurdepääs 8 4.2 Isearhiveerimine ehk "roheline" avatud juurdepääs 9 4.3 Hübriidajakirjas publitseerimine 10 5. Reglementeeritus publitseeritud teadusele 11 6. Teadusandmete säilitamise korraldamine 12 6.1 Re3data 12 6.2 OpenAIRE 12 6.3 DataCite 13 6.4 OpenDOAR 13 6.5 B2FIND 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 15 2


Sissejuhatus Avatud juurdepääs on mõiste, mis hõlmab endas teadusinformatsiooni avaldamist avatuna, ehk sellele on ligipääs tasuta ning juurdepääsu piiranguteta. Teadustööd on võimalik alla laadida, kopeerida, printida ning viidata algallikale. teadusinformatsioon, mis on avatud on lubatud kõigil kasutada. Maailmas on arusaam, et tulemusi tuleb teha kõigile kättesaadavaks. Reeglina pääseb teadusinformatsioonile ligi läbi andmekogude, mille eest maksab tarbija (lugeja, raamatukogu või riik). Avatud juurdepääs aga tähendab seda, et maksumaksjana on juba teadustöö eest makstud ning seetõttu pole võimalik antud teose tulemuse eest raha küsida. 3


1. Avatud juurdepääs teaduskirjandusele - selle eesmärk ja olulisus Avatud teaduse eesmärk on muuta teadusuuringud avatuks, loovaks ning koostööl põhinevaks, milleks kasutatakse tänapäevaseid info ja kommunikatsiooni võimalusi. Põhimõtted on Euroopa Liidu tasandil kõikide liikmesriikide poolt heaks kiidetud ning läbi alusdokumentide on võimalik kujundada põhimõtteid ning soovitusi. Avatud teaduse mõiste on vaba ligipääs teaduspublikatsioonidele ja teadusandmetele. Selle hulka kuulub ka avatud lähtekood ehk tark- ja riistvara, mis on töö jaoks kasutatud. Lisaks ka avatud metodoloogia ehk selgitus, millist metoodikat töö läbiviimiseks ning analüüsimiseks on kasutatud. Samuti käib ka avatud teaduse mõiste alla avatud eelretsenseerimine ehk kvaliteet tagatakse läbipaistva ja avatud eelhindamise protsessiga. (Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjon, 2016 ) Avatud juurdepääs teadusväljaannetele ja -andmetele võimaldab suurendada teadustöö tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti ning väldib dubleerimist. Teadustulemuste parem nähtavus aitab kaasa teadusasutuste ja teadlaste koostöövõimalustele ja tuntusele. Avatud juurdepääs aitab kiirendada innovatsiooni, kaasata kodanikke ja ühiskonda. (TalTech) ‘ Avatud juurdepääs toob kasu kõigile. Seda saab võtta nii positiivse küljena autorile, lugejale kui ka riigile. Autor saab avaldada oma teadustööd suurele lugejaskonnale ning lugejal on võimalik ennast arendada tasuta ning nii ka avardada oma silmaringi. Samuti võidab sellest teadus ning ka varasemad uurimused viiakse uuele tasemele, sest enamasti tekib ka tööde puhul arutelu tulemustest. Samuti võidavad avatud juurdepääsust raamatukogud, kes ei pea enam ostma kõiki kalleid raamatuid ning ajakirjasid. Läbi selle võidab kogu ühiskond (Tartu Ülikool raamatukogu). Alati ei saa aga teadus hakkama maksumaksja rahaga. See tähendab, et abi oleks eelkõige ka avaliku sektori investeeringutest teadus- ning arendustegevustes. Enamasti on teadlastel käsil rahaliselt mahukad projektid, mis võivad kesta ka seetõttu kauem ning ka seetõttu võib olla 4


ka mõnikord kvaliteet kehvem kui planeeritud. Seetõttu oleks kasu ka avatud teaduse mitmekülgsest rahastamisest (Euroopa Komisjon). Tavaliselt räägitakse levitamise süsteemi puhul ajakirjade ja monograafiate kujul avaldatud teadusväljaannete kättesaadavusest. Sealhulgas oleks meie arvates oluline pöörata enam rõhku uudsetele lahedustele, mis parandaks juurdepääsu uurimisandmetele ning muudaksid ka info usaldusväärsemaks (Euroopa Komisjon). 5


2. Teadustekst tekstiliigina Sama sisu võib väljendada erineval moel, valikud sõnades ja lauseehituses tehakse lähtuvalt konkreetsest suhtlussituatsioonist ja -eesmärgist. Reeglina erineb sõpradevahelise suhtluse keelekasutus näiteks sellest, kuidas edastatakse sama mõtet formaalses kirjavahetuses. Aja jooksul kultuuris kujunenud harjumusele kasutada erinevates suhtlussituatsioonides erinevat keelt põhinevadki erinevad tekstiliigid.( Teadustöö alused.) Ühtne tekstiliikide jaotus puudub, kuid valdkondade järgi, milles keelt kasutatakse, on võimalik eristada argikeelt, ilukirjanduslikku keelt ja tarbekeelt. Viimane jaotub omakorda veel ajakirjanduslikuks keeleks, ametikeeleks ja teaduskeeleks.( Teadustöö alused.) Samuti pole võimalik esitada ammendavat loetelu ühe või teise tekstiliigi tunnustega, kuid igal tekstiliigil on siiski teatud tavad, mida on oluline tunda. Ka teadustekst on kirjaliku kommunikatsiooni vorm oma seaduspärasuste ja normidega. Kõrvalekalded normist raskendavad info vastuvõtmist ja viivad tähelepanu sisult eemale. Seetõttu on teadusteksti koostades oluline tunda teadusteksti tavasid ning kasutada just teaduslikule suhtlussituatsioonile sobivat stiili. ( Teadustöö alused.) 6


3. Teaduskeele tunnused Teaduslik stiil on formaalse stiili üks alaliike. Arusaam, et teadustekst peab olema keeruline, ei pea paika - ka teaduslikke probleeme on võimalik esitada selgelt, sujuvalt ja loetavalt, muutumata siiski ülemäära lihtsustamaks. Oluline on püüelda tasakaalu poole: liialt lihtne tekst ei pruugi lugejale avada olulisi seoseid, kuid liiga keerulisi lausekonstruktsioone on lugejal keeruline mõttega jälgida. Ka teadusteksti eesmärk on kommunikatsioon, dialoog lugejaga, milles on oluline, et lugeja mõistaks esitatut nii, nagu autoril kavas oli. Oluline on loogiline ja ühemõtteline teemaarendus, otsuste ja järelduste põhjendatus. Loetu tähendust ei jäeta teadustekstis lugeja tõlgendada. (Teadustöö alused.) Teaduskeele olulisteks tunnusteks ongi täpsus, neutraalsus ning impersonaalsus. See tähendab, et autor peab jääma oma seisukohtadele kindlaks ning ei tohiks spekuleerida uuritud teema üle rohkem kui uuringutest välja tuli. 7


4. Avatud juurdepääsu publitseerimine Avatud juurdepääsuga publitseerimine nõuab ka teaduse rahastamist, sest seetõttu on võimalik viia ka teadustöid avalikuks nii, et see ei põhjustaks autorile kulutusi. Publitseerimise tasud on tavaliselt kõrged ning kõigile pole see taskukohane. Seetõttu on praegune mudel toimiv kuid alarahastatud (TalTech). Hetkel on välja kujunenud kolm peamist mudelit. Artiklite vaba juurdepääsu mõjutavad oluliselt ka globaalsed aspektid, mis ei ole kohalikul Eesti tasandil mõjutavad. See tähendab, et kui me sooviksime tingimusi muuta tuleks ka Euroopa Liidu tasandil leida kokkulepe kõikide teiste riikidega. Seejuures tuleb arvestada rahastamismudelite ning teadustöö kirjutajate seisukohtadega (Avatud teadus). Kommunikatsiooni osas on suur väljakutse leida arusaam, et igal osapoolel on oma kohustus ja selge ootus. See tähendab, et avatud juurdepääsuga ajakirjades avaldamiskulu ei tohi tulla nende senise rahastuse arvelt, mis omakorda loob pretsedendi, et on vaja leida lisarahastust, mis rahuldab mõlemat osapoolt. Samuti on vaja leida alternatiive avatud teaduse ajakirjades avaldamisest, mis on seotud valdkonna vajadustest (Avatud teadus). 4.1 Avatud juurdepääsuga publitseerimine ehk "kuldne" avatud juurdepääs Avatud juurdepääsuga publitseerimine ehk "kuldne" avatud juurdepääs on kõigile tasuta kättesaadav koheselt peale teadustöö avaldamist. Selle puhul on kõik kulud kantud autori, teadusasutuse või erasektori poolt tasutud ning publikatsioonide kasutustingimused on kaitstud litsensiga. Enamasti kasutatakse selles sisulitsentsi (Creative Commons). Eestis on kasutusel mainitud mudel ning autorid ei pea avaldamistasu maksma. Seetõttu on see ka hästi toimiv lahendus. 8


Kuldse avatud teaduse raames autorid maksavad enamasti kõik kulud, mis tehakse ajakirja avaldamise eest. Sõltuvalt sellest, kas ajakiri on mittetulunduslik või kasumlik. Antud lahendus küll toimib hästi, kuid siinkohal võiks luua ka lahenduse riikliku rahastamise poolelt. Peamised positiivsed küljed on kuldse publitseerimise osas need, et autorid ei pea ise töid arhiveerima. Negatiivsena saab võtta seda, et neil, kellel pole piisavat rahastust, ei saa avaldada tööd antud mudeliga ning seetõttu jääb ka teaduslik publitseerimine ära. Mudeli peamine probleem seisneb selles, et tasulise avaldamise stsenaariumi puhul sõltumata riigist on teaduse jaoks väga kallis lahendus. Näiteks lõunariikide puhul on tööde publitseerimine kallis ning ka seetõttu jäävad olulised teadusuuringud ohtu. Seetõttu võib kannatada ka maailm mille mõju võib olla tervisele, ohutusele või jätkusuutlikusele. Samuti on antud lahenduse miinuseks ka väärteaduse lehed, kes on nõus avaldama tasu eest midagi, sõltumata uurimise kvaliteedist või taustast (est.topbrainscience.com). 4.2 Isearhiveerimine ehk "roheline" avatud juurdepääs Isearhiveerimine ehk "roheline" avatud juurdepääs (self-archiving / "green" open access) – autor arhiveerib avaldatud teadusartikli või retsenseeritud lõpliku käsikirja institutsionaalses, riiklikus (nt ETIS) või rahvusvahelises repositooriumis (nt ArXiv, PubMed Central), mille kaudu see muutub kõigile kättesaadavaks. Kirjastuste ja ajakirjade lõikes võivad isearhiveerimise tingimused olla erinevad. Enamasti rakendub kirjastaja nõudel embargoperiood, st isearhiveerimine on lubatud mitte varem kui 6-12 kuud peale artikli esmailmumist. Üldjuhul ei ole lubatud artikli lõpliku versiooni (trükifaili) isearhiveerimine. Rohelise avatud juurdepääsu puhul autorid avaldamistasu ei maksa. Kirjastuste tegevuskulud kaetakse ajakirjade jt publikatsioonide tellimuste ja lisateenuste kaudu, mille eest tasuvad raamatukogud, teadusasutused jt tellijad. Maailma juhtivad teaduskirjastused tegutsevadki valdavalt tellimustel põhineval ärimudelil. (TalTech) On arvatud, et liiga kiire üleminek avatud juurdepääsule võib destabiliseerida teaduskirjastuste sektorit ja seetõttu ka teadusinfosüsteemi. Avatud juurdepääsule ülemineku juures tuleb arvestada, et artiklite väljavalimisel, toimetamisel ja avaldamisel on oma kulu. Selleks tuleb leida vahendid avatud juurdepääsuga avaldamiseks (kuldne avatud juurdepääs) 9


ja tagada, et isearhiveerivad teadlased (roheline avatud juurdepääs) täidavad rahastajate nõudeid ka siis, kui lepitakse kokku kinnipidamisperiood, mille jooksul kirjastajad võivad saada tulu tellimuste kaudu. (Euroopa Komisjon.) Roheline avatud juurdepääs tugineb praktikale, mille kohaselt õpetajad hoiavad oma töö (tavaliselt varem avaldatud artiklid, aga ka trükised, teesid, väitekirjad, andmekogumid, pildid, digitaalsed kaardid jne) digitaalsesse hoidlasse, mida igaüks saab tasuta kasutada. See on enese arhiveerimise vorm. (https://est.topbrainscience.com/.) Peaaegu kõik rohelised hoidlad on seotud kõrgharidusasutustega ja neid rahastavad. Kuigi teadlastele ei ole vaja oma teoseid hoiustada, tekivad rohelised hoidlad andmetöötluse, serverite ja hoidla tarkvara pakettidega seotud kuludega. Neid kulusid rahastab kõige sagedamini vanem akadeemiline asutus, samas kui hoidlaid haldavad tavaliselt akadeemilised raamatukogud. (https://est.topbrainscience.com/.) 4.3 Hübriidajakirjas publitseerimine Hübriidkirjas publitseerimine ehk artikli avaldamine viivitamatult litsensilepinguta teadusajakirjas on küll lahendus tänapäeva ühiskonnas, kuid seetõttu jääb töö autor kaitseta. Selle mudeli puhul kasutatakse maksumaksja raha topelt, mis loob olukorra, kus on artikli avaldamine, sõltumata kvaliteedist ebausaldusväärne. Reeglina on lubatud ka käsikirja arhiveerimine repositooriumis (Tartu Ülikool raamatukogu). Antud lahendus on küll toimiv kuid tuleks mõelda, kas seetõttu ei kannata teaduse areng ning kas kõike on võimalik ikkagi raha eest osta. 10


5. Reglementeeritus publitseeritud teadusele Alates 2013. a kehtib Eestis nõue, et publikatsioonide terviktekstid, mis on valminud teaduse konkurentsipõhiste uurimistoetuste tulemusel, tehakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) vabalt kättesaadavaks, kui autoriõiguse, publitseerimise või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei säteta teisiti. (Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjon.) Eesti Teadusagentuuri (ETAg) avatud teaduse ekspertkomisjon seab eesmärgiks dokumendis "Avatud teadus Eestis" selle, et teadusartiklite kinnitamiseks ETISes on tarvilik täisteksti (pdf) lisamine ning märge, kas teadusartikkel on avatud juurdepääsuga (kuldne avatud juurdepääs), suletud juurdepääsuga või ise arhiveeritav koos embargoperioodiga (roheline avatud juurdepääs). Veel peab olema teadusartikli kirje juures võimalik märkida litsentsitingimused. Lisaks peab ETIS võimaldama teadlastele nende mitte-avatud juurdepääsuga publikatsioonide mugavat jagamist kolleegidega. (Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjon.) Sellest saame järeldada, et olulisus ning läbipaistvus on teaduskirjanduse publitseerimisel olulised faktorid. Juhul, kui autor pole viidanud korrektselt algallikale on võimalik ka mitte publitseerida antud teaduskirjandust. 11


6. Teadusandmete säilitamise korraldamine Aluseks küsitluse analüüs, dokumendianalüüs ja intervjuude tulemused. Teadusandmete avaldamisest, arhiveerimisest ja säilitamisest tekkivad kasud on hästi analüüsitud ja dokumenteeritud teaduskirjanduses. Teadlikkus andmehalduse plaanide rakendamise kasudest on jõudsalt levimas teadusasutustes ja teadlaskonna seas, kes on korraga nii andmete kasutajad kui ka loojad. Eri distsipliinide andmekogumise, -halduse ja -kasutuse praktikad on erinevad, mistõttu on keerukas tagada võrdselt kõiki teaduse valdkondi hästi teenindavaid andmearhiive nii rahvusvahelisel, riigi kui insitutsiooni tasandul. (Avatud teadus Eestis ja Euroopas.) Teadusandmeid saab otsida repositooriumidest, mis omakorda jagunevad registritesse: 6.1 Re3data Kõige suurem teadusandmete repositooriumide register on Re3data. Andmeid saab lehitseda või otsida teema, sisutüübi, riigi jm järgi, otsingu käigus saab kombineerida 41 tunnust. Registris on kasutusel lihtne ikoonide süsteem, mis iseloomustab repositooriume: litsentsid, sertifikaadid, juurdepääs, püsiindetifikaator ja poliitika. (Tartu Ülikool raamatukogu) 6.2 OpenAIRE OpenAIRE on avatud juurdepääsuga arhiivide, repositooriumide ja ajakirjade portaal. Rahastavad selle loomist Euroopa Komisjon ja Euroopa teadusnõukogu Horisont 2020 projekti kaudu. OpenAIRE portaalist saab leida Horisont 2020 teadusprojektide tulemusi: teadusandmeid, rahastajaid, publikatsioone jm olulist. (Tartu Ülikool raamatukogu) 12


6.3 DataCite DataCite on ülemaailmne ülikoolide, andmekeskuste ja teiste teadusasutuste võrgustik, mis annab andmekogudele püsiidentifikaatori DOI ning registreerib teadusandmete metaandmed. Antud registris on rohkem kui 11 miljonit andmekogu. (Tartu Ülikool raamatukogu) 6.4 OpenDOAR OpenDOAR (The Directory of Open Access Repositories) kataloog on seotud ülikoolide ja teadusasutuste publikatsioonide ja teadusandmete repositooriumitega (Tartu Ülikool raamatukogu). 6.5 B2FIND B2FIND võimaldab leida teadusandmeid EUDAT’i ga liitunud repositooriumidest ja andmekeskustest  (Tartu Ülikool raamatukogu). 13


Kokkuvõte Avatud juurdepääs iseloomustab seda, et digitaalselt avaldatud teadusinformatsioonile on võimalik läbi interneti juurde pääseda vabalt ja tasuta. Avatud teaduse (Open Science) ja avatud juurdepääsu ideed lähtuvad avaliku hüve põhimõttest. Suur osa teadustegevusest toimub avaliku sektori rahastamisel - see tähendab, et selle tulemused (teaduspublikatsioonid ja teadusandmed) peaksid olema ka internetis kõigile tasuta ja piiranguteta kättesaadavad nii kasutamiseks, lugemiseks, allalaadimiseks, viitamiseks, kopeerimiseks kui ka levitamiseks. (TalTech) Seoses avatud juurdepääsi põhimõtete levikuga on kujunenud välja kolm peamist publitseerimise mudelit: 1) "Kuldne" avatud juurdepääs ehk avatud juurdepääsuga publitseerimine; 2) "roheline" avatud juurdepääs ehk isearhiveerimine ja 3) Hübriidajakirjas publitseerimine. Teadusinfo publitseerimisel on tarvis arvestada publitseerimise tingimustega ning järgida konfidetsiaalsuse, eetika ja intellektuaalomandi kaitse aspekte.(TalTech). Avatud juurdepääsust saavad kasu nii ühiskond kui ka inimesed, kellel neid, ühel või teisel moel, tarvis võib minna. Samuti võib see head mõju avaldada teaduse arengule ja innovatsioonile. Selleks, et koostada teadusteksti, peab olema kursis teadusteksti tavadega, ning kasutama teaduslikule suhtlussituatsioonile sobivat stiili. Teaduskirjanduse tekstiliigiks kasutatakse tarbekeele alla kuuluvat teaduskeelt. Teadusteksti olulisteks märksõnadeks on täpsus, neutraalsus, impersonaalsus ja formaalsus, 14


Kasutatud kirjandus Avatud teadus Eestis ja Euroopas: õiguslik ja majanduslik lähenemine. Tartu Ülikool. Vaadatud 16.03.2021 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/02/Avatud-teadus-Eestis-ja-Euroopas_T%C3% 9C.pdf Avatud teadus Eestis ja Euroopas: võimalikkus ja potentsiaal erinevate sidusgruppide vaates. Tallinna Ülikool. Vaadatud 16.03.2021 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/02/Avatud_teadus_Eestis_ja_Euroopas_v%C3 %B5imalikkus_ja_potentsiaal.pdf Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjon (2016). Avatud teadus Eestis. Vaadatud 15.03.2021 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/07/Avatud_Teadus_Eestis_1.0.pdf est.topbrainscience.com. Vaadatud 16.03.2021 https://est.topbrainscience.com/could-subscriptions-192703?__cf_chl_jschl_tk__=7239b7b74 27b556774bf2c9dc204f8d96746e2c1-1616014498-0-AWCOoL158bdaezl20FEh6dNL_WET OqfgjwcFalLPFQx8npJb8oNhNnaEPVA5ZFcBQqP1-aIVq6oHe-CRwdPjyXj6VhjuSdneJzty -Pr-wnpz2kRT4eyKYWNOly05O4iDBOJXY7SDIw4XVREhV2A9yHJlCzFi2Z8CrEuEj4pP 66o-N9579A1OqR3MYfFXQRDS1izTrHwShqkreaDovMIT_GJTmQKg1iEFW1Udl5_gruW PYlfKCad2ad0TAI0MeiC4V2LjJk0rVV14NWSz11pgzlCkThKPvVacC0GyO4xCU3O1pyIL Kf2WAOb_ftzkAwzgyRqlYgVIWqJBC2XHsJ3po0bvBMzftQLBM8vLNe4WljSf Euroopa Komisjon. Vaadatud 16.03.2021 http://www.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/files/download/082dbcc538a48f9b01398b66879a1f 0e.do TalTech. Avatud teadus teadusandmete repositoorium andmehaldusplaan. Vaadatud 15.03.2021 https://www.taltech.ee/avatud-teadus#p1965 15


Tartu Ülikool raamatukogu. Avatud juurdepääsuga publitseerimine. Vaadatud 15.03.2021 https://utlib.ut.ee/avatud-juurdepaasuga-publitseerimine Tartu Ülikool raamatukogu. Avatud juurdepääs. Vaadatud 15.03.2021 https://utlib.ut.ee/avatud-juurdepaas Tartu Ülikool raamatukogu. Teaduse avaandmed (Open Data) Vaadatud 17.03 https://utlib.ut.ee/teaduse-avaandmed-open-data Teadustöö alused. Tartu Ülikool. Vaadatud 16.03.2021 https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/ 16