Eesti Keele 10.Klassi Viimane Töö (0)

1.  Mõisted
Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad
 Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad
Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid.
1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 
2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist 
järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 
3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, 
lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: 
ava-us — ava on tüvi, us on tuletusliide; 
4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-
us-te; 
5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 
6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port-fell (2.
reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide — 3. reegli erijuhtum),
o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 
7.liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~
fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa 
on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-
si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte 
mo-nog-ramm).  4. Sõnaliigid  a) muutumisviisi järgi –  Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi – nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne…
Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma:
1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad 
lauseliikmena (alus, öeldis vm)
2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese 
kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena
5. Käänded. Sõnavormi käände määramine.


Nimetav  kes? mis? Omastav  kelle? mille? Osastav  keda? mida? Sisseütlev  kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev  kelles? milles? kus? Seestütlev  kellest? millest? kust? Alaleütlev  kellele? millele? kuhu? Alalütlev  kellel? millel? kus? Alaltütlev  kellelt? millelt? kust? Saav  kelleks? milleks? Rajav  kelleni? milleni? Olev  kellena? millena? Ilmaütlev  kelleta? milleta? Kaasaütlev  kellega? millega? 6. Pöörded ja kõneviisid. Sõnavormi pöörete, kõneviisi ja ajavormi 
määramine. 7. Lauseliikmed (öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide)
ÖELDIS...on lause tuum. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA?
ALUS ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka 
keda?, mida?.
SIHITIS ...on objekt ...näitab, kellele või millele on tegevus sihitud ...võib 
vastata küsimustele kelle?, mille?, juhul kui tegevus on LÕPETATUD ; 
keda?, mida?, juhul kui tegevus on LÕPETAMATA Sihitis käib kaasas sihilise
tegusõnaga. (Õpetaja kirjutab hinde. Õpetaja kirjutab hinnet.) 
ÖELDISTÄIDE (öt) ...kuulub verbi „OLEMA” juurde ...võib 
puududa ...näitab kes?, mis? või missugune? on alus. (Heikki on noor(öt). 
Ants ja Jaan on head sõbrad(öt).)
MÄÄRUS (m) ...kuulub tegusõna juurde. On olemas: KOHAMÄÄRUS (kus?,
kuhu?, kust?), mis näitab KOHTA (km) AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab 
AEGA (am)
VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI (vm) HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui 
palju?), mis näitab HULKA (hm)  (Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli 
(km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. 8.Lauseliigid. Liitlause = Rindlause ja Põimlause 
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. 
Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on  korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks.
Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi.


Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest 
sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist )
Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud.  Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks.
Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks  või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. 9.Lauselühendid.
LAUSELÜHEND:
1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm.  2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des )
3) Tegusõna  võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi) Lauselühendis esinevad järgmised tegusõna käändelisedvormid: 1) des-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust.
Nt. Metsas jalutades nägin rebast. 2) nud-/tud-lühend - väljendab öeldisega väljendatud tegevusele eelnenud tegevusele.
Nt. Metsas jalutanud, suundusin koju. 3) mata-lühend - väljendab tegevuse mitte toimumist.
Nt. Pikemalt mõtlemata tegin ahju tule. 4) maks-lühend - välejdab otstarvet.
Nt. Tuld oli vaja soojendamaks külmaks läinud tuba. 5) v-/tav-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust.
Nt. Hubaselt soojust kiirgav kamin lõik rahuliku meeleolu. 6) vat-lühend - väljendab tegevuse viisi.
Nt. Läbi une kuulsin veel hunte metsas ulguvat. 7) Absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi
Nt. Koer puges, saba jalge vahel, voodi alla. 10.Õigekiri.