Johannes Lauristin Brett Sügis JG 2015 Johannes Lauristin Johannes Lauristin sündis 29 oktoober, aastal 1899 Tallinnas. Lauristin oli eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP keskkomitee sekretär. Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu kesknõukogu liige. 1923. aastal valiti riigikogusse. Vangla ja sunnitöö Lauristin pidi oma kommunistliku suunitlusega riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda vanglakaristust
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis,
Tuleb küsida, kas eestlased on ikka endas selgusel Artikkel, mida lugesin, on Joosep Värgi ja Marju Lauristini vaheline intervjuu. Selles intervjuus käsitleti põhiliselt Eesti demokraatiat ähvardavaid ohte ja probleeme. Alustuseks võib välja tuua, et pärast Araabia kevadet on demokraatia pidevas languses olnud. Põhjus on lihtne, kuna kõike päästev demokraatia valmistas suure pettumuse. Loodeti, et demokraatia läheb õitsema nagu lilled, aga tõi hoopis kaasa vägivalla ja kriise Araabiasse. Eestlastel on hirm tuleviku ees, kuna Eesti riik on väike ja habras. Igale tõusule järgneb
Samas kui autor Villu Tamme on mingis mõttes ka osa neist, sest luuleridadest on hästi välja tulnud, kuidas tema sees on rahutus, sest ta ei suuda leida seda miskit, mis täidaks tema hinge. Tamme keelekasutus on üsna vaba. Ta ei karda oma luuletustes ropendada ega nimesid nimetades kellegi kulul halvutavaid nalju teha. Näiteks on luuletuses „Külmale Maale“ kirjutatud read „Ja sitamaja taga maas lamab Edgar Savisaar põiki Marju Lauristini peal“. Tema ilmekamatest tsitaatidest tooksin välja „Mu tõne on raiutud porri“, „Elu on ju niigi virtuaalne reaalsus“. Arvan, et luuletus „Kuniks elul on antud veel olla“ on üks vähestest, kui mitte ainus tema luuleteos, mis on kirjutatud nö lahjema keelekasutusega ning pole nii räige ja otsekohene. Punkari luulet uurides võibki öelda, et tema loomingu peamiseks motiiviks ongi tema eneseleidmise ja hinge täitmise soov
26.-28. augustini toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule. Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim". Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele Heinz Valk oma öölaulupidude harjal "Sirbis ja Vasaras" kirjutatud artiklis[1] (Heinz Valk, Laulev revolutsioon, Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988). Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents sotsiaalsete nähtuste mütologiseerimisele, "laulvaks revolutsiooniks" on Eestis toimunu ristitud väljaspool Eestit ja revolutsiooni mõiste kohaldamine toimunule küsimärgi all Ajaloo suurimad meeleavaldused: Juunis kogunesid Tallinna Lauluväljakule tuhanded inimesed, et laulda isamaalaule. Toimusid ajaloo suurimad meeleavaldused, kus koos oli ligemale 150 000 meeleavaldajat. Meeleavaldusest ärritatud Moskva vahetas välja Eesti NSV parteijuhi
ajaloost. Periodiseering oli 1940 kuni tänapäev, kusjuures heas mõttes üllatav oli see, et mingit kronoloogilist järjestust ei olnud, kuid etendus moodustas siiski terviku, mida kuidagi teistmoodi ette kujutada oleks keeruline. Sketsid olid erinevad. Oli lühikesi ja pikki, poliitilisi ja pööbellikke, valusaid ja heldimusttekitavaid. Kokkuvõttes oli tegu skalpellterava läbilõikega kõigest, mis on tähendanud olla eestlane viimase 71 aasta jooksul. Oli monoloog Marju Lauristini noorpõlvest Tartus, ümbritsetuna 60- ndate Eesti noorintellektist, oli 80-ndatest väljarebitud taksojuhi meeleheide, kui ta pinnib pahaaimamatut inglise turisti teemal, et miks nad peale sõda meile appi ei tulnud ("Te ju LUBASITE!"). Meelde jäi ka "võimukoridori" stseen, kus anti peaaegu skisofreenilise ootusärevusega viimane lihv Eesti 1992. aasta põhiseadusele. Nagu minu vanuselt seitsmekümnele lähenev vanaisa, kellega koos seda etendust vaatamas
See tähendab, et nimetatud perioodil domineerib inimeste teadvuses väga must-valge maailmapilt, mille kohaselt on olemas ainult "õiged" ja "valed" seisukohad ja käibel on väga lihtsad loosungid. Sel ajal on paljudel inimestel hirm väljendada oma eriarvamusi, näiteks on kas või sotsiaaldemokraatlikud või n-ö vasakpoolsed seisukohad põlu all. Eesti ei peaks ometi juba ammu olema siirdeühiskond. Ühiskondlik debatt peaks oma alatoonilt Lauristini teooria järgi juba ammu olema muutunud n-ö ratsionaal-kriitiliseks, kus suudetakse avatult ja sisuliselt probleeme lahti rääkida. Ometi tundub, nagu liiguks me vastassuunas. Paljusid otsuseid ei tohi justkui kahtluse alla seada ja nendest ei räägita olgu selleks siis kas või senise maksu- ja majandussüsteemi puudused. Ja ka enamik reainimesi leiab uuringute kohaselt, et neil pole võimalust ühiskonnas asju mõjutada
teemaga ja päevakajaline. Olukord maailmas on muutunud pingelisemaks. Kuna tegemist on Eesti naaberriigiga, kellega tehakse koostööd , siis on see ka mõjuvaks põhjuseks, et artikkel lugejateni jõudis. Inimesi huvitab, mis toimub lähikonnas. Samuti on artiklis kasutatud tuntud inimeste arvamusi, mis muudab sündmuse tähtsaks uudiseks inimeste jaoks. Lk. 23 1) Autor on vahendanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi professor Marju Lauristini ja haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Piret Sapi arvamusi. Ettekannetega astus üles veel palju tähtsaid inimesi, kuid nende arvamused lugejateni ei jõudnud. Arvan, et autor soovis luua artiklis sündmuste konfliktsust. Lauristin rääkis , kuidas üha enam võiks ja peaks õpetajad õpilastega dialoogi astuma, kuid Sapp keskendus õpetaja ametikoha ümberkujundamisele. Autor tõi välja kaks erinevat seisukohta.
rühmadeks jaotumist. Allikas: Laurisin, M (2012, 4. aprill). Kuidas portreteerida lõimunuid. Eesti Päevaleht. Lk. 4 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 18 6 16.10.2016 Tsitaat versus refereering · Tsitaat: Marju Lauristini (2012, lk. 4) sõnul ,,On aeg märgata ja mõista venekeelses elanikkonnas kasvavat sisemist erimeelsust ja Eestisse suhtumise ning meie suhteliselt karmis ühiskondlikus ja majanduslikus keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest eri rühmadeks jaotumist." · Refereering: Marju Lauristin (2012) toob oma artiklis välja, et venekeelses elanikkonnas pole suhtumine Eesti riiki sugugi ühesugune ja vastavalt oma kohanemisvõimele
ttes planeeti Maa tervikuna (Oja, Raukas 1999, 9- 10).2 Inimest puudutavaid eeldusi kirjeldan kolmest aspektist: inimese ja looduse suhe (eetilised), inimsuhted ja seadused (institutsion aalsed) ja inimarengu indeks (sotsiaalsed eeldused). 2.1. Inimese ja looduse suhe ehk Eesti jätkusuutli kkuse eetilised eeldused - kilde uuringutes t Olemasoleva st kirjandusest võime välja tuua Eesti eeldused olla eetiliselt jätkusuutlik inimese ja looduse suhte otsese või kaudse kirjeldamise kaudu. Lauristini ja teiste 1985. aastal avaldatud sotsioloogilis e uuringu põhjal võib välja tuua järgmised eelistused: 73% küsitletud ekspertidest pidasid looduse tasakaalu hoidmist keskkonnak aitse eesmärgiks, 63% elu säilimist meie planeedil, 55% ühiskonna ja looduse suhte mõistlikuma t korraldamist , 53% tervise kaitset. Elanike jaoks oli esimesel kohal tervisekaitse 66%. Vastanutest 59% pooldasid looduse tasakaalu hoidmist ja elu säilitamist, 4. kohal oli 45 protsendiga tehnika arengu uute
Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248 Harju Ranna 83 27 213 113 1001 5200 252
Lilli Suburgi avalik naisõiguslik võitlus kohalikes oludes oli kahtlemata ülimalt erandlik ja lausa hulljulge ning paraku määratud tõele ja oludele otsa vaadates kurtidele kõrvadele. Uitmõttena: oleks huvitav välja selgitada, kas siiski ehk leidub kodusid, kus veel on alles Linda eksemplare vmm konkreetne jälg, mis viib kunagise ajakirjani, või viitab vastavaile mõjudele, on nt pärandanud suurema sooteadlikkuse, andnud mõne feministi või revolutsionääri (Olga Lauristini nt?)7. Nagu Suburgi ideedemaailma on ka hinnatud: see mõjub värskelt tänapäevalgi, nüansseeriksin seda omalt poolt, Linda lugemise muljeid resümeerides, et vaatamata suurejoonelisele ja vääramatule faktile esimesest teadlikust naisõiguslasest on siiski huvitavaim tervik, Suburgi mõttemaailm ja kujunemine tervikuna, see süntees, mis leidis aset kolmnurgas Georg Leopold Bolzi üldhumanistlik ja valgustuslik salong ja
Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248 Harju Ranna 83 27 213 113 1001 5200 252
Põhikirja järgi on teaduskool Tartu Ülikooli asutus, kus on eesmärgiks seatud teadusandekate ja -huviliste laste haridusvajadustega seotud koolitus- ja huvialategevuse arendamine, andekate laste arendamisega seonduvate uuringute tegemine ning ühiskonnale vajalike teenuste osutamine vastavas valdkonnas. Teaduskoolis saab sel õppeaastal süvendatult õppida 33 kaugõppekursusel. Suur osa neist toimib WebCT keskkonnas, nii et Marju Lauristini igatsetud e-kool on Eestis teaduskooli näol teatud mõttes juba olemas. Kursustel saab õppida kodukoolist lahkumata, piisab ainult huvist ja valmisolekust iseseisvaks tööks. Õppijaid on meil üle 1500. Üks suur tegevusvaldkond on ainevõistlused ja olümpiaadid. Teaduskool on institutsioon, mis vastutab üleriigiliste olümpiaadide koordineerimise ja neist suurema osa läbiviimise eest. Lisaks korraldame mitmesuguseid teisi võistlusi ja huviüritusi.
annaabi.ee 
