Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda nim kuivaks ehk secco- retsitatiiviks. Vahepeal lisatakse kogu ansambel või orkester retsitatiivile. Aaria kõrval oli ka Kantaat. 17 saj. Alguses oli kammerkantaat pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. Sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, sarnanes ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid ühele artistile. Kirikukantaat- kujunes Saksamaal tähtsaks. Tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatutest, vaimuliku luulet. Kantaati loodi ühele või mitmele artistile.Soliste oli tavaliselt neli.Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu antakse edasi ilma lavastuseta, vaid hoopis muusikaliste vahenditega. Sündis roomas. Keskseks solistiks oli jutustaja, annab edasi põhilise süzee. Tähtsamaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuste lugu, tekst võetud Uuest testamendist.Sonaat tähistati
1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremassemõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täielikku rakendamist ei leidnud. Eestimaa kubermangus oli koolide rajamine veelgi aeglasem. Lugemisvara aga vaatamata kooliolude kesisusele levis siiski koduõpetamine ja seetõttu oli vaja emakeelset trükisõna. Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. XVIII sajandi II poolel hakkas laiemalt levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus.1731. a. ilmus esimene teadaolev maarahva kalender, mis sisaldas rohkesti erinevaid näpunäiteid (põllupidamine, arstimine, ilmateade). Rootsi ja Vene vaimuelu erinesid üksteisest üsnagi palju. Rootsi aeg, mida armastatakse kutsuda ``heaks Rootsi ajaks``, tõi kaasa palju positiivseid kuid samas karmikäelisi muudatusi. Sellel ajal on kõige tähtsam roll Eestimaa hariduse põhjale panemisel. Vene ajal
Tartu Ülikool oli suletud, koole oli vähe, kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel ja õpetajaks oli enamasti kiriku köster. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Mõisnike arvates talupoegadel haridust polnud vaja ja sellepärast see nõue täit rakendamist ei leidnud. Talurahval levis siiski koduõpetamine. Nende lugemismaterjal koosnes Piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender. Tartu Ülikool taastati alles 1802. aastal ja õppetöö toimus saksa ning ladina keeles. Peaaegu 100 aastat kestnud Rootsi aeg oli üpriski hea talurahvale ehk eestlastele, sest talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike või valitsejate peale. Vene ajal aga kahjuks taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Lisaks sellele oli ka Rootsi ajal pikk rahuaeg, mis soodustas rahvaarvu kasvu. 17.
18. sajandil hakkas levima Saksamaalt alguse saanud usuvool pietism. Eestis avaldus see vennastekoguduste liikumisena. 18. sajandi teisel poolel oli koole napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrgem ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus. Selleks aga oli vaja emakeelset trükisõna. Eesti talurahva tarbeks loodud kirjasõna koosnes üksnes vaimulikest raamatutest katekismusest, palve- ja lauluraamatutest. Sellekohane põhiteos Piibel avaldati 1739. aastal, kuid tema ilmumist valmistasid ette mitmed varasemad trükised, eeskätt aga Uus Testament. Esmakordselt nägi see trükivalgust 1686. a Riias lõunaeestikeelse väljaandena pealkirja all ''Wastne Testament'' See oli ajajärgu esinduslikem teos, esimene läbinisti eestikeelne raamat. Tõlkijateks olid Andreas ja Adrian (isa ja poeg) Virginius. Ligi 30 aastat hiljem, 1715. aastal avaldati sama teos Tallinnas
vanade keelte professor oma üliagaruses eesti keelde asjatuid parandusi ja vigu teha, millest Helle sai teada alles pärast raamatu ilmumist. Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ilmus 1739 Tallinnas trükiarvuga 6000. 1773 ilmus Piibli teine trükk, kolmandat kolda anti Piibel välja 1822. aastal. Kirjasõna 18. sajandil: Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üsna palju. Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamasti lisaks piiblile palve- ja lauluraamatutest. Tollased kalendrid tõid rohkelt erinevaid näpunäiteid ning ilmaennustusi. Iseloomulikuks jutukirjanduse esindajaks on Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse
rahva harimine ja valgustamine. Ratsionalistid nägid ka ühiskonnahädades süüdi pärisorjust. Kaasajast andis kirjeldusi oma teostes meile Põltsamaa pastor Hupel. Rahvahariduse edendamiseks võeti vastu 1765 koolikohustus, mis täit rakendust ei leidnud, sest mõisnikud leidsid et põllutöö tegemiseks pole vaja haridust. Koole ei pidanud rajama vaid kihelkonda vaid ka suurematesse mõisatesse. Kesinate kooliolude tõttu loeti kodus. Lugemismaterjal koosnes peamiselt lauluraamatutest ja palveraamatutest, ka piibel. 1731 ilmus esimene maarahva kalender. Populaarsed olid ka Willmanni juturaamatud. Ehituskunsti areng taandus samuti pärast põhjasõda, sajandi esimese poole ehitistest paistab silma vaid Tallinna Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv ehitada ka mõisaansambleid, nt palmse mõis Lahemaal.1770. aastatel alustas uus stiil- klassitsism, mille järgi on kujundatud nt Toompea loss, tartu raekoja
· Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. · Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna sotsiaalset korraldust(Baltikumis valitsev pärisorjus). · Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm Hupel. Lugemisvara · Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja lauluraamatutest. · XVIII sajandi II poolel hakkas laiemalt levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. · 1731. a. ilmus esimene teadaolev maarahva kalender, mis sisaldas rohkesti erinevaid näpunäiteid(põllupidamine, arstimine, ilmateade). Talurahvaseadused 1802. a. Eestimaa maapäeval võeti vastu Jakob v. Bergi talurahvaregulatiiv, mis on ajalukku läinud nimega "Iggaüks...". · Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse
-) Peamiselt põhines see põhja murdel. -) Grammatika koostamisel võttis ta aluseks saksa keele. -) Kasutusel oli palju võõrtähti. * Teise eesti keele grammatika koostas aastal 1693 Johan Hornung. -) Ta pani aluse vanale kirjaviisile, mis oli kasutusel ligi poolteist sajandit. -) Kasutuselt kadusid võõrtähed. -) Johan Hornung koostas ka raamatu ,,Kodu ja käsiraamat". *) Ilmus aastast 1632-38, nelja osana. *) Oli korraga Eesti ja Saksa keelne. *) Koosnes katekismusest, lauluraamatutest, evangeeliumitest, palvetest ja tekste kiriklikeks toimetusteks. * 1686 aastal ilmus ,,Vastne Testament" ehk Uus Testament, mis oli kirja pandud lõuna- Eesti keeles. -) Tõlkijateks olid isa ja poeg A. A. Virginius. -) Kokku ilmus seda 400 eksemplari. -) Tõlgiti ära ka Vana Testament, kuid see jäi vaid käsikirjaks ning ei ilmunud kordagi raamatuna. Vana hea rootsiaeg, müüt või tegelikkus? * Müüt: -) Teotöö, sunnismaisus - pärisorjus. -) Vilja väljavedu nälja ajal.
ja asus enamasti mõnes mõisahoones. Tunde andis enamasti kiriku köster. 1765a Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendents Zimmermann koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse, kahjuks see nõua siiski ilmavalgust suurte vastuolude tõttu ei näinud. Lugemisvara Õpiti lugema kodus ja lugemisoskajaid oli palju. Lugemismaterjal koosnes piiblist, palve ja lauluraamatutest, 18sa II poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. 1731a ilmus esimene teadaolev maarahvakalender mis sisaldas näppunäiteid nii maaharimise kui arstiteaduse kohta. Lisaks ilm ja astroloogilised nõuanded. Sisaladas veel jutukirjandust (sak. Tõlge)- F. Gustav. Populaarsust saavutas rahvajuttudega Karja kirikuõpetaja F. W. Willmann. Ehituskunst
Nad seadsid eesmärgiks rahva valgustamise ja õpetamise. Sellekohased tingimused aga olid Põhjasõja-järgseil aastail tublisti halvenenud. Koole oli napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrge, ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus. Selleks aga oli vaja emakeelset trükisõna. Eesti talurahva tarbeks loodud kirjasõna koosnes üksnes vaimulikest raamatutest – katekismusest, palve- ja lauluraamatutest. Sellekohane põhiteos – Piibel – avaldati 1739.aastal, kuid tema ilmumist valmistasid ette mitmed varasemad trükised (Stahli, Rossihniuse jt teosed), eeskätt aga Uus Testament. Esmakordselt nägi see trükivalgust 1686.a Riias lõunaeestikeelse väljaandena pealkirja all „Wastne Testament“. See oli ajajärgu esinduslikem teos, esimene läbinisti eestikeelne raamat. Tõlkijateks olid Andreas ja Adrian (isa ja poeg) Virginius. Ligi 30 aastat hiljem, 1715
annaabi.ee 
