kergemaks. Talupoeg ei sõltunud enam nii väga mõisnikust ja tänu sellele mäletatakse Rootsi aega, kui head ja õnnelikku aega Vaimuelu Rootsi ajal Kuna rootslased olid luteri usku, oli nende üks peamisi ülessandeid luterluse tugevdamine Et usu põhitõed selgeks teha, õpetati talurahvas lugema ja neile tehti usu põhitõed selgeks Asutati talurahvakoolid, mis haaras peaaegu kogu talurahvast Kuna rahvas oskas lugeda, avaldati aina rohkem Eesti keelseid lauluraamatuid ja usulise sisuga tekste Küsimused Kuidas oli Eesti jagunenud pärast Liivi sõda? Kui palju elas Eestis umbes inimesi Rootsi ajal? Millise maa milline kuningas sai Eesti lõpuks enda võimu alla? Tänan kuulamast!
Forselius Tartu lähedale Piiskopmõisa õpetajate seminari. 17.sajandil alustasid ka tööd esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Tartus asutati ka 1632. Aastal Tartu Ülikool, mis oli Rootsi riigis teine ülikool Uppsala järel. Rootsi riigis oli valdav usk Luteri usk ja vaimuelu kohapeal on minu arust Rootsi ajal rohkem miinuseid, kui plusse, sest Rootsi ajal võimaldas lugemis oskus tänu haridussüsteemile avaldada eesti keelset materjali näiteks lauluraamatuid ja muud vaimuliku sisuga trükiseid. Sellel ajal alustati Eesti keelse piibli tõlkimist, aga see takerdus kirikuõpetajate oma vahelise tüli tõttu, mis on loomulikult üheks miinuseks. Rootsi ajal õnnestus siin 1686.aastal avaldada ainult Lõuna-Eesti keelne Uus Testament. Teine miinus on kindlasti see, et sellesse aega jääb nõiaprotsesside kõrgaeg, ning ka see, et taksistati kõikide teiste uskude levimist Baltikumi, mis kaldusid kõrvale luteri usust
õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades köstrikoolid, kus koolilapsed laulsid kirikukooris 2. Hernhuutlaste mõju eesti koorimuusikale *olulisel kohal laulmine, laulud oli rahvale meelepärased ja mõistetavad. Lihtsad, rahvalikud, liikuva meloodiaga, neis valitses tundelisus ja härdameelsus.
Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati 1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(?) seminar, 1585 sai sellest Eesti esimene kõrgem kool. Seal anti välja eestikeelseid kiriku- ja lauluraamatuid. Kirikulaulu võttis oma südameasjaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller. Asutas kiriku juurde kooli. Müller pidas eestikeelseid jutlusi ja püüdis kogudusele selgeks teha, et seda on lihtne laulda. 16. Sajandil on välja kujunenud pillimeeste tsunftid. Muusikaelu 17. Sajandil 1632 avati Academia Gustaviana. Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus- ja usuellu. Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 "Uus Eesti lauluraamat"
alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. Esialgu luges talupoeg palve- ja lauluraamatuid. 1739. aastal ilmus piibli täielik tõlge, tõlke autoriks Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 18.saj II poolel hakkas levima ilmalik kirjandus. 18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane). 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene
nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 1787.a. anti välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja kihelkonnakoolide asutamise vajadust. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Vaatamata kõigele suur osa talurahvast lugeda siiski oskas. Õpiti kodudes, õpetajaks oli enamasti 18. saj algul isa, hiljem ema ja lugemisvaraks palve- ja lauluraamatud (kirikukirjandus). Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et · 1715.a. ilmus uus testament · 1721 käsiraamat "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat", sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. · 1731
rootsimaalgi. Selleks ühinesid aadlikud rüütelkondadesse. Alles karl 11 ajal suudeti aadlikke rootsi võimu alla painutada, et sissetulekuid suurendada, võeti varem antud mõisad tagasi, seda nim. Reduktsiooniks. Ka talupoegadele pandi koormised peale. Vaimulikelu: selle kujundajaks oli luteri kirik. Selle levimiseks püüti õpetada talurahvas lugema ja kirjutama. Rajati rahvakoole ja ülikoole, nagu tallin ja tartu. See lubas trükkida lauluraamatuid ja teisi trükiseid. Oluline ülesaanne oli piibli tõlkimine eesti keelde, kuid see ilmus hoopis lõunaeestikeeles. 1686.a. Segaduste aeg Venemaal 17.saj algas mitmeaastase näljahädaga, lisaks ka pakane. Rahvas kahtlustas, et jumal olevat selle karistuse neile andnud,sest Boriss Godunov olevat tapnud Ivan Julma poja Dmitri. Paljud tahtsid saada nö Vale-dmitriks. Esimesena astus üles poola munk grigori otrepjev. Ka poola kuningas toetas teda, et venemaa alasi enda kätte saada
17 saj oli Rootsi aeg. Enne redutsiooni talupojad olid sunnimaised. Õigusi ei olnud, orjasid mõisnike kasuks, elasid väga halvasti. Pärast redutsiooni talupoegadelt koormised vähenddati. Said õigusi tagasi. Redutsioon-aadlile annetatud maade tagasivõtt. Rootsi tugevdas Eestis luteri usku. Taheti inimestele õpetada inimestele lugemist usu põhitõdesid. Rajati esimesed koolid. Hiljem gümnaasiumid ja ülikoolid. Hakati lauluraamatuid ja vaimuliku sisuga trükke avaldama. Avaldati ka Uus Testament. Ferselius oli Piiskopmõisa seminari õpetaja. Gustaf II Adolf andis käsu rajada Tartu Ülikooli. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS (lk 50-52) Põhjasõda toimus 1700-1721 aastal. 1721 aastal läks Eesti Venemaa alla. See laastas Eesti täielikult ära. Katku surid palju inimesi, linnad hävinesid, mõisad olid viletsad, mõisad olid viletsad, põllud ja koduloomad hävinesid. Vahetus isand. Eesti läks Venemaa alla
· Fisher asutas õpetajate seminari Tartu lähedale, et õpetada välja puudu olevaid koolmeistreid - peamiselt Tartumaalt pärit poisslapsed - õpetati kirikulaulude laulmist, rehkendamist, saksa keelt, usuõpetust, raamatuköitmist · 1687.a. võeti Maapäeval vastu otsus rajada igasse kihelkonda kool ja seda ametisse koolmeister · Heinrich Stahl - koostas esimese eestikeele grammatika, avaldas mitmeid eestikeelseid luterlikke katekismusi, lauluraamatuid, evangeeliumeid, palveid jne, kirikuõpetajate eestikeele kasutamise hõlbustamiseks · esimene eestikeelne piibli väljaanne 1686.a. Uus Testament · Johann Hornung andis välja ladina keelse eesti keele grammatika, milles on rohkem eesti keele omapära, kui Stahli omas ning kelle kehtestatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi · Johan Skytte - Liivima kindralkuberner - tegi ära Tartu ülikooli asutamise tegeliku töö · Tartu Ülikool avati 1632
4. 1774. aastal andis Browne välja instuktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 5. 1787. aastal andi välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja kihelkonnakoolide asutamise vajadust. 6. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Eestikeelne kirjasõna 18.-19.sajandil 1. Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. 2. Esimene ajakiri 1821-1823 ja 1825 ,,Marahwa Näddala Leht", toimetaja Otto Wilhelm Masing. 3. Esimene ajaleht 1857 ,,Perno Positmees" , Jansen. Teema 8 Talurahvareformid 1802/1804 aasta seadused 1. 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes..." 2. 1804 Liivimaa talutahvaseadus 3
1774.a. andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid. 1786/87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. 1802 taasavati Tartu Ülikool, seda 1789 toimunud Prantsuse revolutsiooni mõjul. 5) Eestikeelne kirjasõna 18.-19. sajandil(piibel, esimene ajakiri, esimene ajaleht) 1. 1715.a. ilmus uus testament 2. 1721 käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat”, sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. 3. 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender – loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks
poeg; mõlemasooline organism. Hermes kreeka usundis peajumal Zeusi käskjalg, kes oli teekäijate, kaupmeeste ja varaste jumal. Hermes oli ka surnute teejuht, kes näitas hingedele teed allilma. Rooma usundis vastab talle Mercurius. hernhuutlik kirjasõna vennastekoguduse peamiselt käsikirjalised lauluraamatud, elulood, tegevuspäevikud, mida Eesti hernhuutlased koostasid ja Saksamaale liikumise keskusesse Herrnhuti lähetasid. Neilt ilmus ka üksikuid trükitud lauluraamatuid ja tõlkeid saksa pietistlikust kirjandusest. Hernhuutlaste liikumine (kui omalaadne protestiliikumine lutheri kiriku vastu) algas Eestis 1730. aastatel. homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur kivihunnik. humoresk lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Näiteks Juhan Liivi (18641913) "Juak" või Peet Vallaku (18931959) "Maanaine". huumor heatahtlik nali. Humoristlikes teostes muiatakse või naerdakse
annaabi.ee 
