esimees ka aastatel 2005 2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja Kuulub rühmitusse Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1997, Rotary Fondi stipendium 1996, Viljandi Linnavalitsuse Jaan Lattiku nimeline stipendium 1995, TÜ Sihtasutuse Paul Saagpaku nimeline stipendium "Vedamine" (1999; novellid) "Pilved asfaldile" (2000; novellid) Samuti on Vaher "Kaval kuuldavus" (2001; novellid, luule) avaldanud perioodikas "Lugulaul" (2002; romaan) palju kirjandus- ja "Sekeldaja päevad" (2004; novellid) muusikakriitikat. "Müümata naer" (koos Tõnis Mägiga; 2006) Kasutatud allikad https://et
1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-1952 Jalgsema, Ambla ja Järva- Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 1957-1962 EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala. · Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 1966-1971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 1992-1993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees.
SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi. K.E.Söödi, Ernst Enno, Reinhold Kamseni jt lasteluule. Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa. August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt.
aastal ja pärast seda jäi ta püsivalt Tartusse elama. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa ning hiljem andis välja sarja “Eesti mõttelugu”, mille peatoimetaja ta oli. 1992-1993 oli ta esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, temast sai esimene professor ja hiljem ka akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Lisaks luulele kirjutab Hando Runnel ka hulgaliselt esseesid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude kirjanike, näiteks Jaan Lattiku ja Hendrik Adamsoni loomingut. Veel on H.Runnel koostanud kogumikke, näiteks Konstantin Pätsi “Minu elu”, mõelnud välja laulusõnu erinevatele teatrietendustele, lugenud oma luulet ette ETV luulenurgas. Teda on tunnustatud ka mitmete preemiatega.1988. aastal tunnustati teda, kui Eesti NSV teenelist kirjanikku, Vabariigi Valitsus andis Runnelile 24.veebruaril 2003.aastal elutööpreemia, 5.detsembril 2012.aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando
Töötas ajakirjas ,,Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Kirjanike Liitu kuulub 1969. aastast, kutselise kirjaniku põlv algas 1971. aastal. Runnel on korduvalt valitud Kirjanike Liidu juhatusse. 1992. a-st kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja "Eesti mõttelugu peatoimetaja. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast.Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Aastal 2002
omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. KL-i liige ning korduvalt selle juht. Eesti Vabariigi valitsus andis 24. veebruaril 2003. aastal Hando Runnelile elutööpreemia. 1986. aastal tunnustati teda ka kui Eesti NSV teenelist kirjanikku. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele. Oma esikogus avaldas H. Runnel lasteluuletuste kõrval ka suurkirjanduse luulet. 1965. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Maa lapsed". Selle luulekogu sisuline mõte on ürgvana. See rääkis lapsest, kes oli Liibüa hiiglane Antaios ja sündis merejumal Poseidoni ja
aastal. Kirik sai oma nurgakivi 1863. aastal. Hoone lõpliku projekti joonistas Valentin von Holsti poeg, hilisem kuulus arhitekt Matthias von Holst, kes hakkas juhendama ka ehitustöid. Pauluse kirikut ehib 1866. aastast pärit K. C. Andrease altarimaal "Kristus ristil" ja kirikus mängib G. Knaufi orel, samuti aastast 1866. Orel on omasuguste seas Eesti suurim ja töökorras tänini. Pauluse kirikusse on üles seatud Viljandi maakoguduse kauaaegse õpetaja, poliitiku ja kirjamehe Jaan Lattiku (1878-1967) tubamuuseum. Ehitamisjärgus on Viljandi Baptistikoguduse kirikuhoone August Maramaa puiestee ja Uue tänava nurgal. 6 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned · Ordulinnuse varemed See on Viljandi vanim arhitektuurimälestis. Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Et
Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema (neiupõlvenimi Buresin; hüüdnimi Mann) elas Põlva maakonnas Vastse- Kuustes. Perekonnanime Buresin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis. Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel 1949 vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti 5 aastat vangistust. Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on Tammer Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud, samuti Edgar Savisaare sünnijärgse Eesti kodakondsuse ja kuulumise eesti rahvusesse. Elmar Savisaar ei olnud Tammeri arvates Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa. Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950. Harku vanglas, kus ema karistust kandis.
Saadeti see mõistagi sõpradele ja sugulastele, mitte GlavlitaTMile. Viimane konfiskeeris aga võõrad saadetised juba tollis ja algul lihtsalt hävitas. Näiteks 28. novembril 1958 põletati posti teel saabunud Bernard Kangro luulekogud Pühapäev, Suvihari, Tulease ja Seitsmes öö, Gustav Suitsu Eesti kirjanduse lugu, August Mälgu Tee kaevule, Pedro Krusteni Kaugelviibija käekõrval, August Gailiti Kas mäletad mu arm, Liina Reimani Rambivalgus süttib, Jaan Lattiku Talupoja laul, Friedebert Tuglase Kogutud novellid. I ja palju teisi raamatuid. Jätkuvalt saadeti vähemalt kord kuus tuleriidale tol ajal ilmunud eesti kirjanduse paremik. Raamatuid hävitati nende sisu arvestamata üksnes ilmumiskoha järgi. Nii põletati koos Marie Underi, Kalju Lepiku ja Bernard Kangro luulekogudega ka Friedebert Tuglase Väike Illimar ja J. W. Goethe Fausti tõlge eesti keelde. Välisautorite loomingu hulgas, mis põletati, torkab silma M. Leblanci Õõnes nõel ja
Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema (neiupõlvenimi Buresin; hüüdnimi Mann) elas Vastse-Kuustes, Põlva maakonnas. Perekonnanime Buresin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis. Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel 1949 vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust. Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on Enno Tammer raamatus "Mälu võim" Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud. Elmar Savisaar ei olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa. Edgar Savisaar sündis Harku vanglas, kus ema karistust kandis. Sügisel 1950 naasis Edgari ema koos lapsega vangilaagrist Vastse-Kuustesse 1.3 Karjääri algaastad
Leimus, 2006, lk 54). Tallinna turul oli kuni jõuluni ikka veel toidukraami saada, siis hakkas kõik kahanema. Venelased ostsid kauplused riidest, saabastest ja muust tühjaks. Nad arvasid algul, et meie turg ja kauplused on Eesti riigi poolt ostetud ja muretsetud kraami täis, et näidata, nagu oleks see kõik rahva oma. «Saab näha,» ütlesid vene punaarmeelaste naised, «kui kaua te suudate meile seda pettemängu näidata. Varsti on kõik teil otsas.» (Jaan Lattiku mälestused 1940. aastast) Krooni asemel rubla kasutuselevõtmine ei kõlanud vanema ja keskmise põlve eestlastele üldsegi võõralt. Esimesele iseseisvumisele eelnenud rubla-aega oli läbi kahe isesisvuskümnendi meenutatud üsna hea sõnaga, sest tsaariaja lõpp oli möödunud majandusliku tõusu tingimustes ja toonase Venemaa valuuta oli täiesti usaldusväärne. ,,Hoolimata rubla pikast ajaloost Eesti- ja Liivimaal ei saa öelda, et rubla tuli 1940.
Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani (Tallinn, 1979), lisaks käsitlusi Eesti kaitseväe ja maakondade meditsiiniloo kohta. Arstkonna kui institutsiooni arengut Eestis on puudutanud T. Karjahärm ja V. Sirk oma monograafiates eesti rahvusliku mõtte kujunemisest (Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Tallinn, 1997; Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917-1940. Tallinn, 2001). Huvitav eesti arstide elulugudest huvitatuile (kuid kasutada raske), on H. Merila-Lattiku (Eesti arstid 1940-1960, Tallinn, 2000). Kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest on eesti keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade alt palju kirjutatud, võiks esile tõsta E. Raudami raamatut Ludvig Puusepp (Tartu, 1977). Viimastel aastatel on ilmunud käsitlused Henrik Koppeli (K. Kalling, 2007) ja Konstantin Koniku (K. Arjakas, 2008) kohta. Eelnev olnuks valdavalt siis History of Medicine
annaabi.ee 
