Näteks kord aasta valida välja kõige tublim ja innukam töötaja, või tunnustada kõike üldiselt, kaasaarvatud ka neid töötajaid, kes on niiöelda lihtsalt abitöölised. Kõik vajavad tunnustust, kuid lihtsalt erinevatel viisidel. Samuti need töötajad, kellel on väike laps võiks saada mõnikord varem töölt ära minna kui on vaja väga minna, kutsudeks selleks tööle möni tüdrukutest, kes oskab seda tööd samahästi. Oma töötajadi ei tohiks seada erinevatele lattidele. Näiteks, et kolm neist töötajatest on kõige rohkem kooolitustel käinud ja kõige tugevamad oma töös, samas kui teised kes tahaksid olla sama tunnustatud ja võib olla isegi teeksid seda tööd paremini kui teised kolm, seda lihtsalt teha ei saa, kuna neid alahinnatakse.Kõigil töötajatel on kohe kindlasti erinev saavutamisvajadus. Saavutusvajadus (David McClelland)on indiviidi soov saavutada eesmärk efektiivsemalt, kui ta seda eelnevalt teinud on.
Selektiivsuse tingimus on vaja täita selleks, et rikke korral rakenduks rikke kohale lähim kaitseaparaat. 15. 16. 1) KS (kompenseerimisseade) on ühendatud madalpinge lattidele, siis on tegemist tsentraliseeritud kompenseerimisviisiga;
PINGEKAO ALUSEL 13. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMISE VAJADUS 14.KOMPENSEERIMISSEADMETE PAIGALDUS (induviduaal-, grupiline ning tsentraliseeritud kompenseerimisviis) Induviduaalkompenseerimise puhul paikneb kompenseerimis seade tarbija vahetus läheduses või selle klemmidel. Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse). Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele. 15. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE KOMPENSEERIMISSEADME ABIL 16. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE SEADMETE RATSIONAALSE KASUTAMISEGA 17.VÄLISE ELEKTRIVARUSTUSE SKEEMID (toide enda elektrijaamast või energiasüsteemist pingetel 6...20 kV ja 35...220 kV) Toide enda elektrijaamast 1 1 1 1 ~ - elektrijaama
12 12 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 48. 2012 13 Kimmid saetakse pikkusega 500- 750 mm laiusega 75 mm. Õhema otsa paksus on 3 mm ja paksemal 13 mm. Roovlattide vahekaugus sõltub sellest, mitmekihiline on kate. Kahekihilise katte puhul on roovlattide vahekaugus 340 mm, kolmekihilisel kattel 230 mm. Kimmid naelutatakse lattidele soomusena alt üles malemustris, nihutatakse poole laiuse võrra (joonis 15). 14 15 13 Kimmkatuse joonis. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 14 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 15 Kimmkatuse mustri näide. Kättesaadav: http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SshjVD4xLFI/AAAAAAAAC8Y/_Q43oBrUZIU/s400/kimmkatus+roodi.jpg 2012 SINDELKATUS
Kõrgused antakse meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Kasutatakse ka hüdrostaatilist nivelleerimist. Kõrguste erinevusi võib määrata mitmesuguse metoodikatega. 2. Keskelt ja otsast nivelleerimine Olgu meil tarvis määrata punktide A ja B vaheline kõrguskasv, selleks seame punktide A ja B vahele võrdsetele kaugustele nivelliiri ja reguleerime nivelliiri vaatekiire horisontaalseks. Viseerides järgemööda tagumisele ja eesmisele sentimeetrijaotistega lattidele teeme lattidelt lugemid. h AB = a - b .Kui punkti A absoluutkõrgus on teada, saame arvutada punkti B absoluutkõrguse H B = H A + h AB . Instrumendi vaatekiire kõrgust (Hi) nivoopinnast nimetatakse instrumendi horisondiks. Määratava punkti kõrguse võib arvutada ka läbi instrumendi horisondi H B = H i - b . Instrumendi horisonti kasutatakse siis, kui on vaja leida paljude punktide kõrgused. Lattide maksimaalne kaugus nivelliirist
Kiirelt muutuva reaktiivvõimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju lihtsamaid reaktorkompensaatorseadmeid. 3.11 Reaktiivvõimsuse allika võimsuse ja asukoha valik Reaktiivenergiaallikate asukoha ja võimsuse valik on tehnilis-majanduslik probleem. Need võib paigutada: 1) tarbijate vahetusse lähedusse või nende klemmidele, 2) võrgu sõlmedesse (näit. grupikilpidesse), 3) alajaamadesse madalpinge lattidele Esimest moodust nimetatakse individuaalkompensatsiooniks, teist gruppikompensatsiooniks ja kolmandat tsentraalseks kopensatsiooniks. Kompenseerimismoodus määratakse iga kord tehnilis-majandusliku arvutuse tulemust alusel! ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 21 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Jooni 6.1 Metalli tõmbetugevuse sõltuvus temperatuurist Jn 6.1 kujutatud tõmbetugevuse vähenemine võib viia elektrit juhtivate konstruktsioonide lagunemiseni vibratsioonide ja elektrodünaamilise jõu löökide mõjul. Ülalkirjeldatud kolmest mõjutegurist on kestval kuumenemisel kõige olulisem teine, s.t kontaktidele lubatud temperatuur ja seetõttu lubatakse ka voolujuhtivatele lattidele jaotlates suurimaks püsitemperatuuriks lub 70 C (6.1) Isoleerimata lati temperatuuri arvutamiseks lähtume soojustasakaalu võrrandist I 2 ra dt cG d Qko Qki dt , (6.2) kus I - latti läbiva siinuselise vahelduvvoolu efektiivväärtus, A, ra - 1 m pikkuse lati aktiivtakistus, /m, c - lati materjali erisoojus, J/(kg·K), G - 1 m pikkuse lati mass, kg/m,
Nad kompenseerivad nii aeglaselt kui ka kiirest muutuvat reaktiivvimsust. Kiirelt muutuva reaktiivvimsuse korral kasutatakse tavaliselt palju lihtsamaid reaktorkompensaatorseadmeid. 3.8. Reaktiivvimsuse allika vimsuse ja asukoha valik Tavaliselt paigutatakse reaktiivvimsuse allikas: 1. ksikute elektritarbijate vahetusse lhedusse, ka tarbija klemmidele 2. Vrgu slmedesse, niteks madalpinge jaotuskilpidesse. 3. Alajaamadesse, hendatuna madalama pinge lattidele. Esimest nimetatakse individuaalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Teist grupiviisiliseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Kolmandat tsentraalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Individuaalsel kompenseerimisel on jrgmised halvad kljed: 1. Suurenevad ldkulutused, aastane kasutusaeg on vike. 2. Alandab toiteallika tkindlust Grupiviisilisel kompenseerimisel vivad kondensaatorid olla mittereguleeritavad ja ja
enamasti ümarpalgid, olid tihti kümnemeetrise sildega. Puittaladele tehti vahelaed ka paljudes nägusates sõjaeelsetes kivimajades. Puittaladel vahelae traditsiooniline konstruktsioon oli järgmine: - talad ristlõikega 10...12 x 20...25 cm paiknesid sammuga 90...100 cm, talade otsad toetati 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse või siis puidust kandeseina vööprussile - talade alumise ääre mõlemale küljele naelutati nn. mullalae latid ristlõikega 4 x 5 cm - mullalae lattidele tehti 2,5 cm paksustest hööveldamata laudadest laudis - laudisele määriti 2 cm paksune savikiht - talade vahe savikihi peal täideti kas liiva või räbuga, mõnel juhul ka saepuruga Koostas: Meeli Kams 32 Hoone osad EPMÜ - talade alla naelutati hööveldamata lauad, nendele naelutati peergudest krohvimatid, lagi krohviti
Märkus. Eestis esineb ääretult harva. Enamlevinenud puudused elektripaigaldiste ehitamisel 1. TN-S süsteemi jaotlad ja jaoturid. 1) Jaotla peamaanduslatt (peapotentsiaaliühtlustuslatt) 2) Maandusjuht ühendatud kesta külge, mitte PE latile 16 3) Maandurina on kasutatud veetorustikku 4) Kilbi kest PE-latiga ühendamata 5) N-latt isoleerimata 6) Sisendkaabli PEN ühendatud N-latile 7) N ja PE kaablisooned on vastavatele lattidele ühendatud läbisegi 8) Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild 9) Viiejuhilise sisestusega jaotuskilpides on PE ja N latt sillatud 10) Jaoturi ustel puuduvad ohumärgid, silla tähis 11) Jaoturitel, kaitselülititel, kaablitel, kaablisoontel puuduvad tähistused 12) Peamaanduslatil on PE juhid üksteisest eristavalt tähistamata 13) Jaoturites puuduvad skeemid 14) Jaoturid on üleliia tihedalt täidetud, ülekoormatud 15) Jaoturite kestad on tihendamata
Nende põhju mitmelt poolt, eriti Ida-Euroopast (nt Moldovast, Ukrainast). Hoonepõhju on arvukalt Kostjonki asulakohtades Ukrainas. Ühest asulakohast on leitud kahe pikkmaja põhjad. Neist ühes (33,5 x 5,5 m) olid reas kümme väikest koldekohta. Hoone oli kavandatud selliselt, et ta suunas lumesulamisvee majade pealt ja juurest ära. Malta asulakohas Siberis on ümmarguse põhiplaaniga hoonepõhjad. Siin telgilaadsed hooned, mida seest toestasid latid, lattidele olid laotatud loomanahad. Et nahad paigal püsiksid, oli kogu hoone ümbritsetud kividega. Ülempaleoliitikumist pärit telgilaadse maja jäänused on aga leitud Prantsusmaalt. See on dateeritud 15 00010 000 eKr ning pärineb seega Madeleine kultuurist. Hoone puitkarkassi katsid loomanahad, alt hoidsid neid nahku paigal kivid. Hoone keskel oli koldekoht; maja ümbert leiti kivist tööriistu ja nende valmistamisel üle jäänud kivikilde. 29
annaabi.ee 
