Võimu jagunemine osariikide (majandus, õiguskord, koolihariduse andmine) ja föderaalvõimu (riigi rahandus, kaitse- ning välispoliitika ja maailmakaubandus) vahel. Lipp õiglus vaprus Esialgsel lipul puhtus 13 tähte, nüüd 50. Triipude arv endiselt13. Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18. sajandil Põhjapoolsetes asumaades haris farmer ise oma maad. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri istandusi e latifundiume; neegerorjade töö. Plantaatorid. Kolonistide kihistumine. Ameeriklased side kodumaaga nõrgeneb.
7. Varane keisririik rahvakoosoleku võim vähenes. Senatist sai keisri nõuandja ja senaatoriteks said ka provintside arostokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine. 8. Hiline keisririik sõdurkeisrite aeg. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal. Impeeriumi jagunemine (ida- ja lääneosa), suur rahvasterändamine, Lääne-Rooma lõpp. 9. Seisused senaatorid (omasid latifundiume, enamus aega veetsid roomas kõrgametnikena), ratsanikud (algus sõjaväes, hiljem kõik jõukad kodanikud, suurmaavaldajad, kohtunikud), vabad mehed (käsitöölised, talupojad ja rentnikud, proletaarid), vabakslastud, orjad (orje rohkem ja olukord halvem kui kreekas) 10. Perekond ja naiste positsioon mehe piiramatu võim peres, kodanikuõiguseta naised. Naistel oli rohkem vabadust (võis lahutada ja suhtles külalistega, võis vabaneda mehe eeskostest)
Neil oli roomlastelt vähe õppida. Ladina keel ja rooma kultuur levisid seal palju vähem kui lääne pool. Ladina keel oli küll riigikeel, kuid igapäevases elus kasutas enamik linnaelanikke kreeka keelt. Ka haritud inimesed kõnelesid omavahel kreeka keeles. Linnu oli ida pool palju rohkem, need olid märksa vanemad ja enamasti ka suuremad kui lääneosas. Ka käsitöö oli Vahemere idaosas kõrgemal tasemel. Sealsete käsitööliste tooteid osteti kogu Rooma riigis. Maal oli latifundiume vähem kui läänes. Selle asemel harisid vabad talupojad hoolsalt oma väikseid maalappe. Kogu majanduselu oli elavam kui riigi lääneosas. Aja jooksul piirkondadevahelised erinevused suurenesid. Keisririigi idaosast sai tunduvalt rikkam ja arenenum piirkond kui lääneosast.
d. Võitlustaktika: · Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid. · Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia · Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. · Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. b. Ratsanikuseisus: · Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. · Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. · Suurmaavaldajad. · Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. c. Vabad mehed: · Linnade käsitöölised. · Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud).
Orjade osakaal juba sellel etappil oli suhteliselt väike, kuna võrreldes Läänega olid latifundiumid idas vähelevinud just nende samade eelpoolmainitud arenenud traditsioonide tõttu. Antud asjaolu on eriti tähtis, kuna latifundiumite baasil arenes tormiliselt veel Keisririigi lõppaastail Lääne- Roomas feodaalühiskond. Seda arengut veel lisaks kiirendasid Lääne-Rooma vallutanud germaanlaste hõimude algsed feodalismi tunnused. Kuna Idas latifundiume polnud, oli feodalismi areng Bütsantsis tugevasti aeglustatud ning seega Diocletianuse süsteemi kriis saabus seal hiljem, kui Läänes. Etniliselt oli Bütsntsi rahvastik väga kirju (sarnaselt tänapäeva Venemaale) ning ühendavaks ideeks oli Ortodoksi kristlus ning ühiseks kultuuriruumiks oli romaniseeritud Hellenism. Armee Ühtse keisririigi jagunemisel, jagati arvuliselt üldsõjajõud umbes pooleks kahe uue riigi vahel.
viinamarjakasvatust teatud piirkondades. Domiticanus käskis provintsides viinamarjaväädid üles kiskuda, ei läinud läbi. Põhja aafrika, endised kartaago alad, spets teraviljakasvatusele, sunnitud spets, rooma poolt dikteeritud, püüti 1 saj pkr viinamarju kasvatada, mida Dom. püüdis hävitada, hakati uuesti viinamarju ja oliive kasvatada, rooma kaotab monotoonsuse veini ja viinamarjakasvamisel. 1 saj ekr Varro „de re rustica“, kirjeldas latifundiume. Muutub tavaliseks maaomanike võõrdumine põllumajandusest. Latiumis rakendatakse palju orjade tööjõudu, lõunas rohkem, egiptuses põllumajanduses peaaegu üldse mitte. Eksootiliste lindude kasvatamine rooma tarbeks. Hakatakse otsima uusi võimalusi turgude suurendamiseks, hakatakse tegelema kalakasvatusega, kalaliha väga hinnas, kala-ja linnuliha kõige ihaldatumad. Rikkad maaomanikud loovad
Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad.
Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad.
Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume – orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid – varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud – tasu eest endale elatist teenivad orjad.
annaabi.ee 
