Räägib u 1,4 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada, Austraalia, Venemaa jne) Dialekts Territoriaalne allkeel, sugulasmurrakute kogum (murre) Izloksne Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500 (murrak) murrakut) LÄTI MAATUNDMINE BALTI · Kursi Kurzeme HÕIMUD · Zemgali Zemgale · Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621.a ,,Geistliche catolische Gesänge" (1582 1672) · Alamsaksa keel ei sobi läti keele süsteemile · Valis poola ortograafia
Sakala maavanem Lembitu püüdis Eesti maakondi ühendada. Targemad mehed leidsid, et see on ainus võimalus sakslasi võita. Koos võitlesid mitmete maakondade malevad, umbes kuus tuhat meest. Järelikult eestlastel oli sõja puhkemise algul mõte selline, et vaenlane tulem, ning meie malev kes talle vastu astub on ainuke ja peab võitma. Kui maakondades oli malevaid rohkem siis oli asi natukene parem, ja eestlastel näis suurem võimalus vastu saada. Eestit ei rünnanud ainult latgali soost kristlased, vaid Taani kuningriigi, Rootsi kuningriigi, Vene riigi sõdijad. Koos sakslastega võitlesid eestlaste vastu ka liivlased ning Põhja-Lätis elavad läti hõimud latgalid. Kõigil oli üks ühine eesmärk, saada valdusi juurde Eesti arvelt, ning latgalitel veel eesmärgiks tuua ristiuks eesti aladele. Sellest järeldub, et eestlastel polnud võimalik niigi kehva kommunikatsiooni süsteemiga paremini võidelda.
pool rannaaladel, Hiiumaal ja väiksematel saartel. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Seda oli oma aja kohta üpris palju. Näiteks Läti alal elas sellal umbkaudu 200 000 inimest, kes jagunesid mitme hõimu – liivlased, latgalid, semgalid, kurelased, seelid – vahel. Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased. ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba, naerist, lina ja kanepit. Talude põllud paiknesid eraldi või kindlate põlluribadena küla ühispõllul. KIVIAEG KAMMKERAAMIKAKULTUUR
Kuigi Eesti suutis Vene väed etnilise piiri taga, oli riigisiseselt majanduslik olukord vilets ja levisid sõjavastased ideed. Esialgu ei olenenud rahu sõlmimine vaid Eestist, oli vaja Antanti tuge. Antant ei olnud nõus, sest Eesti, Läti, Leedu ja Poola olid vastasvõim Nõukogude Liidule. Ka naaberriikidel puudus huvi rahu vastu. Huvi muutus mõne aja pärast. Arvati, et Balti riigid võiks samal ajal rahu sõlmida, aga Eesti tahtis kohe sõlmida ning Läti hiljem, sest nende idapoolsed Latgali alad olid Venemaa käes. Leedu ei olnud tol momedil üldse rahust huvitatud. Eesti oli soovis rahu sõlmida ikkagi võrdlemisi üksi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu sõjategevus rindel lõppes. Rahuleping allkirjastati 2. veebruar 1920, nimeks Tartu rahu. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene delegatsiooni Adolf Joffe. Rahuleping. Esmane ja kõige olulisem punkt oli vastastikune tunnustamine Nõukogude Liit tunnustas Eestit, Eesti tunnustas Nõukogude Venemaad
Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest · Helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba 'eit, naine', azundus 'asundus', üdzi 'süsi' · H-kadu: ummok 'hommik' · Läti eesliited: pa/laku 'lakkuda' · Läti tõlkelaenud: puul'naist 'armuke' · De-illatiiv: korstnadõ 'korstnasse' · De-lised viisimäärsõnad · N-inessiiv Lutsi · Latgali, vene ja valgevene mõjud · Helilised klusiilid ja sibilandid: deed'ä 'taat, mees', jezä 'isa' · Tagavokaalsetes sõnades vene l: kala · H säilinud: kabõhhõzõq 'neiud' · S- või st- translatiiv: ilozas ilozast 'ilusaks' · Hn-, h- või n-illatiiv: poodihn-poodih-poodin 'poes' Kraasna · Arhailised sõnad: taidma 'oskama', mõistuz 'mõistatus' · Keskkõrged vokaalid kõrgenenud nasaalide, s-, h-ees_ ummaq '(nad) on'
kättesaadavad, reguleerisid rõivastust teatud piirideni ilmselt ka sotsiaalsed reeglid. Luksuslikumad rõivastusdetailid, näiteks pronks- ja hõbekaunistustega vööd ja osa ehteid, võisid olla kõrgemasse sotsiaalsesse kihti kuulumise tunnuseks. Läänemeresoomlastele iseloomulik rõivakaunistusviis oli väikestest pronksspiraalikestest ja -rõngakestest muster. Tekstiili kaunistamine pronksiga oli siiski laiemalt levinud nähtus. Eriti tuntud on selles osas latgali naiste uhkete mustritega sõbad, mille kaunistamisel on aga lisaks spiraalikestele kasutatud rohkesti pronksklambreid. Viimaseid esineb ka teiste balti rahvaste, näiteks kuride rõivastel. Lisaks pronksile kuulusid mustrisse vahel ka tinailustused, mis tina halvema säiluvuse tõttu on enamasti lagunenud. Teatud määral on neid leitud liivlaste matustest. Suuremate ja pikemate spiraalidega kaunistati rõivaste nurki, samuti naiste peakatteid. Viimaseid on leitud eriti Saaremaa 12
Leivu mõjutatud läti keelest; helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’; h-kadu: ummok ‘hommik’; Läti eesliited pa/laku ‘lakkuda’; Läti tõlkelaenud: puul’naist ‘armuke’; de-illatiiv: korstnadõ ‘korstnasse’; de-liitelised viisimäärsõnad: ilozadõ ‘ilusasti’; n-inessiiv: kambrin ‘toas’; Lutsi Latgali, vene ja valgevene mõjud. Helilised klusiilid ja sibilandid: deed’ä ‘taat, mees’, jezä ‘isa’; tagavokaalsetes sõnades vene l; h säilinud: kabõhhõzõq ‘neiud’; s- või st-translatiiv: ilozaz – ilusast ‘ilusaks’; hn, h- või n-illatiiv: poodihn – poodih – poodin ‘poes’; Kraasna Arhailised sõnad: taidma ‘oskama’, mõistuz ‘mõistatus’;
tulihingeline leedu mässuliste juht preester Antanas Mackevicus. 1863 said löögi Venemaalt. Kokkupõrked kestsid 1864.aasta märtsini, tabati Leedu ülestõusnute viimane juht Konstanty Kalinowski. Vilniuse Vene kindralkuberner krahv Mihhail Muravjov karistas mässulisi äärmiselt karmilt, hukkas sadu ja saatis Siberisse asumisele tuhandeid. 1864 keelati kirjutada leedu keelt ladina tähtedega. Sama kehtis ka Vitebski kubermangus latgali keele kohta. - 1863 a ülestõus oli viimane kord, mils leedulased ühinesid poolakatega taotluses taastada Rzeczpospolita. Rahvuslik ärkamine - Miroslav Hrochi !!!Euroopa väikerahvaste rahvulike liikumiste kolmeetapiline raamistik. Hrochi esimesel etapil asutavad tegevusse üksikud valgustajad, kellele kohaliku keele ja kultuuri uurimine on peamiselt teaduslik huvi või lihtsalt ajaviide.
Novgorodi 1471, 1478 kaotati Novgorodi autonoomia lõplikult. 1480. aastatel küüdiati Novgorodist 100% aadel Selonisse?. Välispoliitiliselt Pihkva lõplik liitmine Moksva Suurvürstiriigiga mingeid muutusid kaasa ei toonud, sest Pihkva oli varem juba Moskvaga seotud. Moskva sõjaline jõud oli teistsugune: 1480-81 esimene Vene-Liivi sõda, kus Liivi juhtkond püüdis peatada Pihkva liitmist Moskvaga, olulised olid ka Latgali piirivaidlused, aga sõjaline sissetund Venemaale Saksa Ordu poolt ei olnud edukas, küll aga venelaste vastusõjakäik 1481 ulatus välja Viljandini, aga linnust nad ära võtta ei suutnud. 1481 sõlmiti uued rahulepingu 10 aastaks. Vene ja Liivi lepingute kohta 15. saj II poolel ja 16. sajandil on märkimisväärne, et nad kõik olid tähtajalised, mõnikord uue lepingu sõlmimine viibis, aga see reaalselt sõja puhkemist endaga kaasa ei toonud
7) Rezekne(Latgale keskus) 8) Valmiera(Wolmari) Liivimaale 9) Jekabpils üle 26 000 10) Ogne(pisut suurem kui Jekabipilsis) üle 26 000. Riiklik sümboolika *lipp *vapp *läti hümn (Jumal hoia Lätit, autor Baumanis, kõlas esmakordselt Läti I laulupeaol. Pärast läti iseseisvumist linavästrik-lind harilik härjasilm-lill Moodustab ühe osa Ida-Euroopa lauskmaast+ Eesti+Leedu. Maa on madal. Koosnevad madalikust: ranniku-madalik pikki mererannikust. Kesk-Läti madalik, Ida- Latgali madalik, Zemgale madalik. Kuramaa kõrgustik-madal kõrgustik moodustab ühe osa Leedu kõrgustikust, Ida-läti (Latgale)kõrgustik, Alüksne kõrgustik (Haanja kõrgenduse pikendus lõuna suunas. Kõige suurem on Liivimaa kõrgustik- Vidzema. Kõrgeim mäetipp 312 m üle merepinna Liivimaa kõrgustikus. Madalike kõrgustiku vahed on soostunud. Merd on vähem 530 km. Siseveekogusid palju rohkem kui 12 000 jõge, üle 3000 järve, üsna väikesed. Suurim järv paikneb Latgalis-Lubans
annaabi.ee 
