J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940.
Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail Eesti lasteluule tipptase, eriti muinasjutulis-fantastilisel suunal, nt Eno Raud „Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu:
sarjalisus, et teosed ilmuksid sarjades või sariteostes, nagu näiteks Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Keskmise põlvkonna esiautor on Andrus Kivirähk ja vanema põlvkonna autoritest on jätkuvalt heas vormis Pervik ja Tungal. Kui proosas on põlvkondade vahetus toimunud hoogsamalt ja jõulisemalt, siis lasteluules on uus tõus ilmselt veel ees. Autor tõstab esile järgmiseid lasteluuletajaid: Heiki Vilep kes alates 2002 aastast peale avaldab peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007 ja Ilmar Trull, kes pakub meeldivaid luuleelamusi luuletustega: „Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007.
Lasteluuules on palju vigurdamist, sõnadega mängimist ja lõbu Olulised poeetilised põhimõtted: kõla(rütm, kordus ja riim), lugu ja sümbolid(kujundid) Oluline tasand on õpetlikkus või maailma tutvustamine ja selle eest hoiatamine Eesti lasteluule eelkäija on rahvaluule Rahvusliku liikumise ajal oli ka noortele adresseeritud luuletusi Ilmalike lastelaulude kõrval leidus ka religioosse sisuga laulukesi Lasteluules kohtab palju loetelusid, jadasid (sokid ja kindad, müürid ja majad, pannid ja pajad jne) Lasteluuletused on trükitähtedes. Lydia Koidula (1843 – 1886) Lastele kirjutab esmakorselt 1875 – improviseerib pojale „Hällilaulu“ Koidula lastelaulud käistlevad peamiselt moraaliküsimusi, nt pildikesed maiustama kippunud põrsast, koerakutsika seiklustest hanedega, linnupoegi noolivast kassist jm
Lisaks on sellest loodud meeletult kena muusikaline film, mis võib tekitada huvi luule kui sellise vastu. 19. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"? F.Kotta “Tublid loomad” käsitleb julgust, sõprust, abivalmidust, ennastsalgavust ning hea ja kurja võitlust. https://arhiiv.err.ee/vaata/audioraamat-lapsepolve-lemmiklood-tublid-loomad 20. Nimetage vähemalt viis teemat mida on oma lasteluules käsitlenud Ellen Niit- aastaajad (“Lillelaul”, “lapse suvi”), kodu (“Koduaed”), lapsed (“Meie lapsed”, pere (“Perekond Turteiltuid”), mängud (“Rongisõit”, “Tuulelohe”), kool (“Pesapuu”,“Koma”), loomad (“Jänkujenka”), universum (“Tõsised küsimused”), väikeste laste luuletused (“Teerull”). Leelo Tungal- aastaajad (“Südasuvi!”, “Mai, see kukupai!”), loodus (“Marjamets”, “Kalad vihma ajal”), pere ja suhted (“Kes on meie ema
("Kojuigatsus, "õhtu kodutalus") · Range vormi puudumine riimikäsitluses 12 · Meeleolu loovad kordused · Enno oli silmapaistev ballaadi uuendajana varasem eepiline ja dramaatiline sisu asendus lüürilise elamusavalduse ja filosoofilise sisuga ("Võiks otsast alata", "Vanaisa surm") · Uuenduslik oli Enno ka lasteluules õpetusiva avaldub laste igapäevaste mängude ja elamuste kaudu, puudub tüütu manitsus · Lasteluule "Üks rohutirts läks kõndima" (raamatune 1957) Luule 20.saj alguses 20.saj luules etendasid suurt rolli ,,Noor-Eestis" aja autorid: G.Suits, E.Enno ja V.Ridala. Nende loomingi järgis uusromantilist, eriti sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. ,,Siuru" luules oli keskselkohal armastus
sisu, kuid jutt on äratuntav, sest on kasutataud iseloomulikke tunnusjooni. Lastel on huvitav võrrelda. 18. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"? Luulevormis jutuke sellest, kuidas kass oli haiget saanud ja kukk läks arsti kutsuma. Õpetlik lastele, sest jutu sees on mainitud ära palju loomi, hea erinevate metsa- ja taluloomade õppimiseks. Samuti õpetab see tolerantsust. Ligimeest peab aitama. 19. Nimetage vähemalt viis teemat, mida on oma lasteluules käsitlenud ● Ellen Niit ○ lilled ○ loomad ○ laste argipäeva-askeldused ○ mängud kodus ja lasteaias ○ mure jonnipunnide, lohakate ja saamatute pärast ● Leelo Tungal ○ kodumaa ○ teismeliste mõttemaailm ○ ema- ja naiseroll ○ humoristlik ○ õpetlik ● Heiki Vilep ○ perekonna igapäevaelu ○ suhted vanemate ja vanavanematega ○ isa- ja emateema
Nüüd, kui ei olnud Ellen Niidu loominguga tükil ajal kokku puutunud, nägin tema luulet hoopis teisest nurgast, oli palju äratundmist, aga ka avastamisrõõmu. Eriti üllatas Niidu täiskasvanute luule, millega varem üldse kokkupuudet ei ole olnud. Tema luule tekitab sellise hea tunde, selles peitub igavikuline mõõde, armastus selle kõige erinevates tähendustes ning optimism, mis justkui nakatab ning paneb endalgi suunurgad kerkima. Lasteluules on hämmastav luules peituv sõnamäng nii otseses kui ka temaatilises mõttes, samas kiirgab sellest lihtsus ja lapsemeelsus, mis toovad esile mälestused oma lapsepõlvest. Niidu lasteluulel oli osa juba minu ema-isa lapsepõlves, samuti minu ning arvan, et see põlvkondi ühendav traditsioon jätkub ka edaspidi, sest Ellen Niidu luules peituvad teemad, probleemid ning küsimused on aegumatud. 15 KOKKUVÕTE
(tsit. Hunt 2005: 4). Pigem ongi küsimus selles, et laps tunneb eksimatult hea luule ära, isegi väikelaps, kellele värsse ette loetakse. Seega võib lapse luuletõrjumise põhjuseks olla ebaõnnestunud esmakontakt. Sellepärast ongi lasteluuletaja missioon ülimalt vastutusrikas. (Krusten 2004: 116). Luule on keele intensiivistamine, selle väljendusvahendite laiendamine, ja kokkupuude sellega peaks algama võimalikult varases eas. Lasteluules tuleb arvestada värsitehnilisi lihtsustusi: riimiskeem, värsimõõt, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Näiteks luule stroofilises kompositsioonis on oluline riimide paigutus (riimiskeem) ja distants. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, nähtavasti seetõttu, et vahepealsed seosed toimivad ,,mürana". Lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Seepärast on arusaadav, miks lastevärssidelt nõutakse paaris- ja ristriimi, kaugemad riimid ei ole siin kohased
Partei sekretär. Temast saab hiljem diplomaat. 70ndate luules paistab slma üdiliku linnaluule laiendusega. Kui Üdi teisikuid mõelda, siis Jõerüüt sobiks siia pilti. Tal oli luuletamises pikk paus ka diplomaadiks olekuaegadel. Järjepidevust järkub. Villu Kangur - Koos Trulliga laulutekstide autoriks. Kangur eriti, "Eesti pastoraal" Ilmar Trull - debüteerib 80ndatel, võetakse teda humoristliku ja äraspidise autorina, tundub, et teistpidisus on leidnud väljuni lasteluules. Peeter Volkonski - kirjanduses osalus väike, lasteluulet temalgi. Ott Arder - Viidingu kaasvõitleja 70-80ndatel oli, mingi mõtteline järjepidevus laulutekstiautorina. Kui Ruja muudab stiili poppRujaks, tuleb mängu Ott Arder. Hea koostöö lasteluule vallas. Debüütraamatuteni jõudmine. Tugeva modernismikogemusega luuletajad. Ei saa ühegi puhul öelda, et läheks vastuollu traditsiooniga. Katrin Väli - kõige keerulisema keele autor. Modernistlikus ilmne. Kirjaniku perekonnast.
annaabi.ee 
