Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2005 Lasteluulekogu ,,Tahaksin olla" 2005 Jutukogu ,,Liisu" 2006 Jutustus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" 2006 Luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 Muinasjutt ,,Roosa printsess" 2007 Jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 Lasteluulekogu ,,Katus sõidab" 2007 Lasteluulekogu "Padjasõda" 2008 Jutukogu ,,Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja" 2008 Ulmeromaan lastele ,,Horlok ja Ürgvärava võti" 2008 - Lasteluulekogu "Kellakägu"
laulutekstidest. "Kolme päkapiku jõulud" (2002, Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia nominent) on Wimbergi, Jürgen Roosteja Karl Martin Sinijärve ühine jõuluteemaliste lasteluuletuste kogu. "Bootleg" (2006) on pdf-kogumik luuletusi ja mitmesuguseid muid ilukirjanduslikke lühivorme, mille ametliku avaldamise mõttekuse on autor kahtluse alla pannud, kuid mis luulest rohkem huvitatutele võivad siiski pakkuda lugemiselamust. Lasteluulekogu "Härra Padakonn" (2008) sisaldab kuut humoorikat lühipoeemi, mille kirjutamise idee sündis 2001. aasta varakevadel koos muusiku ja animaatori Kaspar Jancisega uut multifilmisarja kavandades. Multifilmisari jäi sündimata, kuid kuus lühipoeemi veidi kummalisest, kuid üdini helgest ja heatahtlikust härra Padakonnast said kirjutatud. "Härra Padakonn" oli nii Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia kui ka Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia nominent.
linnaelust. "Buratino laulud" (2005) sisaldab ETV lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" kirjutatud laulutekste. "Põngerjate laulud" (2006) on mahukas valik "Tweenie-põngerjate" jaoks tõlgitud-mugandatud-kirjutatud laulutekstidest. "Kolme päkapiku jõulud" on Wimbergi, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärve ühine jõuluteemaliste lasteluuletuste kogu. 4 Lasteluulekogu "Härra Padakonn" (2008) sisaldab kuut humoorikat lühipoeemi, mille kirjutamise idee sündis 2001. aasta varakevadel koos muusiku ja animaatori Kaspar Jancisega uut multifilmisarja kavandades. Multifilmisari jäi sündimata, kuid kuus lühipoeemi veidi kummalisest, kuid üdini helgest ja heatahtlikust härra Padakonnast said kirjutatud. "Härra Padakonn" oli nii Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia kui ka Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia nominent
Heiki Vilep on kirjutanud luuletusi ja jutte lastele ning täiskasvanutele. Tema esimene lasteluulekogu „Tere!“ ilmus 2002. Aastal. On avaldanud veel luuleraamatuid „Minu laul“, „Tahaksin olla“, „Katus sõidab“ ja „Padjasõda“ ning juturaamatuid „Kapiukse kollid“, „Lendav õunapuu“, „Jani seiklused Varjudemaal“, samuti ulmeromaani lastele „Horlok ja Ürgvärava võti“. Heiki Vilepi lasteluuletustes on mõnusat huumorit ja vahvat fantaasiat, aga ka mõtisklevaid meeleolusid kodu ja kodumaa väärtustamisel. Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus.
Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism 1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärtteosed (K.Merilaasi lasteluulekogu, M.Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-54: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitlus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutu kahtluse alla seadmine. Esiplaanil ideoloogiline kasvatus ja tendentslik sotsrealism. Positiivsus ja negatiivsus – eeskujud ja vaenlased. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A.Gaidar „Timur ja tema meeskond“, V.Gubarev
Tekstid näitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ning mõjutatav. 2008. aastal ilmus „Tavaline eesti idioot“. Luulekogu teemadeks on elu ja inimesed meie ümber. Samal aastal ilmus ka teine luulekogu „21. sajandi armastusluule“ 2011. Aastal ilmus luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ Väga oluliseks teemaks Taanilinn Tallinn. Koostöös Kirke Kangroga ilmus 2012 lasteluulekogu „Tähesadu“. Raamatus on tähestiku järjekorras kõik Eesti tähed ning iga tähe kohta on Rooste luuletanud vaimukad salmid. Samal aastal ilmus ka luulekogu „Laul jääkarudest“. Kogumik sisaldab endas luulet perioodist 2007-2012 Ning kolmas „Higgsi boson“. Peamiselt räägib see luulekogu armastusest ja inimeseks olemisest, ka üksildusest ja kurbusest ning eestlaste elust. 2013
Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine. Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja vaenlaste) vastandamine. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A. Gaidar Timur ja tema meeskond; V. Gubarev Pavlik Morozov; S. Mihhalkovi, L. Voronkova jt teosed.
2002- luulekogu „Lameda taeva all“, ühiskogu „Pegasus on pisut pervers“(Jürgen Rooste ja Ivar Sild nime all Tandem) 2003- luulekogu “Rõõm ühest koledast päevast“ 2005- CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“ 2006- novell „Pornofilm ja pudel viina“ (Vikerkaar 2006, nr 6) 2008- luulekogud „Tavaline eesti idioot“ ja „21. sajandi armastusluule“ 2011- luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ 2012- lasteluulekogu „Tähesadu“ koos Kirke Kangroga, luulekogud „Laul jääkarudest“ ja „Higgsi boson“ 2013- luulekogu „Kõik tänavanurkade muusikud“ ja luulekogu koos Doris Karevaga „Elutants“ 2014- luulekogu „Suur tume, suur tume“ Jürgen Roostet on tunnustatud aastal 2000 Betti Alaveri debüüdiauhinnaga esikkogu „Sonetid“ eest, Eesti Kultuurikapitali aastaauhinnaga 2006. aastal luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“ eest, Friedebert Tuglase novelliauhinnaga 2007
ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teiste kirjanike raamatu ja 25 oma raamatut. Lastekirjanikuna debüteeris 1985. a. jutukoguga Suure Kivi lood. Tänaseks on temalt ilmunud 26 proosaraamatut ja 2 lasteluulekogu, peaaegu kõik neist autori enda illustratsioonidega. Mitmekordne Nukitsa konkursi võitja. Henno Käo loomingus on oluline koht ulmelise kallakuga fantaasial. Tema teosed moodustavad omaette keeruka universumi, kus täiesti enesestmõistetavalt ning enamasti sõbralikult tegutsevad kõrvuti inimesed, loomad, eelajaloolised olendid, päkapikud, tondid, vaimud ning tulnukad kosmosest ((Oliüks, Dondijutud, Olematu saar?,Väike rüütel Rikardo).
Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suits on tuntud eelkõige kui luuletaja (kes?), tema 3 tähtsamat luulekogu on ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa", ,,Kõik on kokku unenägu". Suits töötas Tartu ülikoolis (kus?) eesti keele professorina (kellena?), põgenes 1944 (millal?) Rootsi (kuhu?). Ernst Enno (kes?) sai omal ajal kõige negatiivsema kriitika osaliseks. Ta on väga sümbolistlik luuletaja, märksõnad on kodu, koduigatsus, tee. Ta on kirjutanud ka lasteluulekogu ,,Üks rohutirts läks kõndima". Veel on tema sulest ilmunud laulusõnad lauludele ,,Need ei vaata tagasi", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", ,,Rändaja õhtulaul". Villem Ridala pärit Muhust, oli Noor-Eesti liige, vangistati 2 korda. Kolis Soome (kuhu?), kus töötas Helsingi ülikoolis eesti keele lektorina (kus ja kellena?). Tema luules on oluline märksõna kaugus, tema luules on palju murdesõnu (mida?). Teda on nimetatud ka
aastani. 2005. aastal asutasid perekond Vilepid ja Ott Vallik kirjastuse Vilep&Vallik (A-Disain OÜ), mis on Vilepi raamatute avaldajaks alates luulekogust ,,Tahaksin olla". Vilep kuulub seega nn ise- kirjutan-ise-avaldan kirjanikutüüpi, kelle looming ei läbi suurkirjastuste rangeid valikukriteeriume ega toimetamist. Toimetajakäe puudumist on tunda kõige rohkem ehk trükivigade osas. Heiki Vilepilt on ilmunud järgmised raamatud: 2001 luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 lasteluulekogu ,,Tere" 2003 jutustus ,,Kapiukse kollid" 20 2003 lasteluulekogu ,,Minu laul" 2003 jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 jutustus ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2005 lasteluulekogu ,,Tahaksin olla" 2005 jutukogu ,,Liisu" 2006 jutustus ,,Kapiukse kollid jälle platsis" 2006 luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 jutukogu ,,Liisu liivaaugus"
Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija Toimetas ajakirja meelejahutaja, hiljem esimest lasteajakirja Lasteleht (1900 – 1905) Kujundas Lastelehe põhistruktuuri ja sisulised traditsioonid, organiseeris tugeva kaastööliste ringi Koostas antoloogia „Koolilaste laulud“ ja „Kodu-lasteraamatu“, mis kuulub aabitsa- katekismuse tüüpi Eluajal ei ilmunud lasteluulekogu „Lastelehes“ avaldas ka oma luuletusi loodusest, eriti lindudest Näitab kodu tähendust ja igatsus kodumaa järele Üks särvamaid lasteluuletusi: „Nukusõit“ Lastevärsside seas on ka valme „Rebane ja kurg“ Hea keeleline ja vormiline tase. Mõjuv kõlajõud, elurõõmus, lõbus, kujundlikkus Karl Eduard Sööt Adresseerib oma lastelaulud enamasti väikelastele hällist alates On esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga
aastaks). Väga südamlik ja omamoodi natuke kurva lõpuga raamat, mis liigutas südant. Eelkooliealistele lastele võibolla natuke raske lugeda, kuna paljud sõnad ja võrdlused on soome keeles. Jaan Kaplinski Kuhu need värvid jäävad? Pildid joonistanud Edgar Valter 62 Lasteluule sündis autori laste kasvades. Koos Tiia Toometiga kokku pandud lasteluulekogu “Kuhu need värvid jäävad” (1975) on soe ja (sõna)mänguline, võib kujutleda, kuidas luuletused igapäevases pereelus iseenesest tekkisid: üks väike kõdi elab parema põlve peal teine väike kõdi elab vasema põlve peal veel üks väike kõdi elab otse peopesas aga suured kõdid elavad põlveõnnaldes veel suuremad kaenla all ja lõua all kõige suuremad talla all ja kõrvaaugus ja kuidas need kõdid veel kõdi kardavad minge ja katsuge ise Ilmar Trull
annaabi.ee 
