maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. 3 Sliad Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk · õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine · toimimine · Areng 4 Slaid - Huvitavat · § 9. Õppimisvõimaluste tagamine orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus orbudele ning vanemliku hoolitsuseta lastele täieliku riikliku ülalpidamise, võimaluse õppida ja saada haridust. 5 Slaid - Haridusasutuse alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. · Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule.
........................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4. HINNANG LASTEKAITSESÜSTEEMI KORRALDUSELE JA LKS-IS SISALDUVATELE MEETMETELE ............. 23 4.1 Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ....................
tegeleb lapsega üks ja sama töötaja. Lastekaitsetöös on kaks olulist printsiipi, mida tuleb järgida lapsekesksus ja perekesksus. Neist esimene tähendab lapse vajaduste ja arvamusega arvestamist ja teine pere kui lapse loomuliku kasvukeskkonna väärtustamist ja toetamist. Lastesse ja peredesse suhtutakse kui partnereisse. Last puudutavate otsuste tegemisel lähtutakse ennekõike lapse huvidest. Lastekaitseseaduse § 59 sätestab, et igaühel on kohustus viivitamatult teatada abi vajava lapsest oma valla/linna sotsiaaltöötajale või lastekaitsespetsialistile, politseile või mõnele teisele abiandvale organile. Sotsiaaltalitusel on õigus ja kohustus tegutseda sellisel juhul kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. 2 EESTI LASTEKAITSE ÜLDPÕHIMÕTTED Eesti lastekaitse süsteemis kehtivad järgmised üldpõhimõtted:
teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, tuleb Õpetaja ülesanded lapse isikuhügieeni edendamisel tegevuse analüüsimiseks, *teavet sisehindamise võimaldada juurdepääs tema andmetele ja tal on *Lapsi õpetatakse hoolitsema puhtuse eest, hoidma täiustamiseks õigus nõuda vigaste andmete parandamist. korras soengut, korrastama voodit, puhastama Välishindamine tegeleb *haridusasutuste Füüsilise jõu kasutamine Lastekaitseseaduse järgi rõivaid ja jalatseid, kasutama taskurätti, loputama kvaliteedisüsteemi väljaarendamise ja Lapse väärkohtlemise keeld – keelatud on L. suud pärast sööki ja hoidma korras oma rakendamisega, *järelevalvega ja selle tulemuste hooletusse jätmine; L. väärkohtlemine, tegevuspaika. analüüsimistega. alavääristamine, hirmutamine, kehaline karistamine
töötajatele inimväärne elu ning arenguvõimalused. o Juba praegu on välja töötatud sotsiaalsüsteem mis toetab inimest kogu tema elukaare vältel. o SDE seavad eesmärgiks tingimusi mis lasevad lastel üles kasvada täisväärtuslikult oma kodus, koolides ja muudes lasteasutustes. Näiteks: o Kolmekordistame lastetoetuse, pere saab kuni lapse 19 aastseks saamiseni umbes 60 eurot kuus. o Võtame vastu uue 21.sajandi vajadustele vastava lastekaitseseaduse. SOTSIAALPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Eakatele tagatakse pensionitõusu ja taastatakse riiklik matusetoetus o Puuetega inimstele tagatakse paremad sportimis- võimaluste kättesaadavused ning ka suuremad toetused o Tervisekaitse all tagatakse väiksemad ravijärjekorrad o 3 päeva jooksul saab perearsti juurde o 3.kuuga operatsioonile o laiendatakse ravikindlustust TÄNAME KUULAMAST! ©ALLAN AUG ERKI BAUMANN GRAAFILINE KUJUNDUS ALLAN AUG
Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 73 t) Keda loetakse lapse isaks? Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. (Kohus ei tuvasta lapse isana isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.) Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv: 84 u) Selgita, kuidas on koolis tagatud lastekaitseseaduse § 36 lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus? Lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab tagama lapsele iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi.
kuulub? Põhjenda enda vastust. A. Postpositivistlike uuringute koolkonda või B. Konstruktivistlike uuringute koolkonda- ÕIGE Uurija viis läbi uuringu eesmärgil analüüsida põhikooliõpilaste tõlgendusi esseedes „Karistamine – vajalik kasvatusmeetod või vägivald?“. Uurija analüüsis ja püüdis esseedest aru saada, millisel viisil õpilased tõlgendavad karistust ning milliseid laste ettepanekuid saab kasutada lastekaitseseaduse väljatöötamises. Esseesid analüüsides tõi uurija välja tekstis esinenud kordused, kodeeris need ja kirjeldas saadud tulemusi esilekerkinud teemadest lähtuvalt. 42. Kirjanduse ülevaate eesmärk on... Vali üks või enam: a. Siduda uuring laiema dialoogiga antud teema valdkonnas, täita teatud lünki ja täiendada eelnevaid uurimusi b. Luua uurimusele raamistik, mis näitab uurimuse olulisust ja võrrelda uurimust teiste eelnevalt tehtud uuringutega c
esindajaid. Valitud esindajateks peetakse erinevaid lastekaitse eksperte ja sotsiaaltöötajaid. 1.2.10 Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine Lapse sotsiaalseid õigusi tohi piirata vaid seaduslikel alustel ja last arvestavalt. Laps on samamoodi tahtelt vaba indiviid nagu täiskasvanud. Sellepärast ei tohi tema sotsiaalseid õigusi ilma veenva vajaduseta ka piirata. 1.3 Laste kehaline väärkohtlemine Sotsiaalministeerium on ette valmistamas lastekaitseseaduse parandust, millega sätestataks selgelt, et laste kehaline karistamine on keelatud . Ministeerium kavatseb seadust täiendada järgmiselt: keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist. Nimetatud eelnõu on leidnud palju kajastamist ja erinevaid diskussioone nii erinevate spetsialistide kui ka lapsevanemate seas. Haridus- ja
elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009. a kehtinud perekonnaseadust ning alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid. PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid. PKS § 58 juba viidatud redaktsiooni kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 552.1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestanud teisiti. Kohus
Lae arvutisse alla! ABIVAJAVAST LAPSEST TEATAMINE Tulenevalt lastekaitse seadusest on iga inimese kohustus teatada abivajavast lapsest! Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitaad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Õiguslik alus: Lapse õiguste konvetnsioon Lastekaitse seadus Sotsiaalhoolekande seadus Politsei ja piirivalve seadus Isikuandmete kaitse seadus Avaliku teabe sedaus Haldusmenetluse seadus Lastekaitseseaduse järgi eristame 2 last: Abivajav laps ei ole tagatud lapse turvatunne, areng ja heaolu. Toetusvõrgustikud, tugisüsteemid töötavadki selliste laste nimel. (lapsed, kes elavad üksinda, kes ei täida koolikohustust vms). TEATA: kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale Hädaohus olev laps kaitset vajab lapse elu ja tervis (elu ja surma küsimus). Lapse olukord nõuab viivitamatut sekkumist!!! (2 võimalust:
seaduste vasuvõtmisest. Vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna. ÜRO Lapse Õiguste Konvensiooni eesmärk on kaitsta igasuguste tema arengule ja heaolule ebasoodsalt mõjuvate riskide eest kõikides keskkondades. Sama oluline kui jälgida lapse kohtlemist peres, on pöörata tähelepanu lapse kohtlemisele lasteaias, koolis, tervishoiuasutuses ja ühiskonnas laiemalt. Uue Eesti Lastekaitseseaduse tähtsaimaks sammuks on laste kehalise karistamise keelustamine. Lapsed ja õnnetused – kas paratamatus? Kehaline aktiivsus Igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahulolkutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub: Põhiainevahetuseks vajalikuks energiaks (südame, kopsude, aju jt tööks) – 50-75% Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15%
Asjaolud viitavad, et Heli ütles Rajule, et too enam oma last kunagi ei näe. Vaatamata sellele, et isa 8 Õiguskantsleri soovitus nr. 7-5/141077/1500984. Loksa, 4.märts 2015 a. püüdis Kajaga isiklikku suhtlemist jätkata, on kõik tema poolt ette võetud katsed ebaõnnestunud. PKS § 143 lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mh, Riigikohtu määruses 3-2-1-83-11 p-s 8 leidub, et lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) §-st 28 tulenevalt on lapsel, kes on lahutatud ühest vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga võrdsel määral, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. 9 Lisaks, viitab Riigikohtu tsiviilkolleegium sellele, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma lapse eest hoolitseda. Praeguse situatsiooni puhul on alust väita, et Heli katkestab Raju hooldusõiguse teostamist Kaja suhtes ilma õigusliku aluseta