üldkordajat. Sündide arv 2008nda aasta andmeil on 690 tuhat ja surmade arv 827 tuhat. Võib öelda, et Saksamaa kuulub kaasaegse rahvastiku tüüpi ja siin toimub demograafiline üleminek. Naiste keskmine eluiga on 82 aastat ja meeste 76 aastat. Alla 15 aastasi on 14%, tööealisi on 67% ja üle 65 aastaseid on 19%. Saksamaa tegeleb oma probleemiga jõudsalt. Seal toimib jätkusuutlik perepoliitika. Saksamaal jäävad lapsega koju isad, sest nad saavad 2/3 oma palgast lapsepuhkusel olles. Toetatakse lastega peresid. Kui vaid üks vanematest tööl käib, on toetusprotsent suurem. Sakslased töötavad nädalas 36 tundi, mis on vähem, kui üheski teises riigis. Nii jääb aega rohkem perega tegelemiseks. Ränne Kahe aastakümnega on Ida-Saksamaa rahvaarv vähenenud umbes kahe miljoni inimese võrra 1989. aastal oli neid 15,1 miljonit, nüüd on järele jäänud pisut üle 13 miljoni. Põhjuseks on ränne Lääne-Saksamaale, mida kõige innukamalt on harrastanud
Lisaks öö veetmisele voodis ja linade vahel saab abivajaja end kohapeal pesta, vajadusel antakse kasutatud riideid ja esmatarberavimeid. Olemas pliit, külmkapp. Kõik ööbijad saavad huvi ja vajaduse korral esmast infot sotsiaalteenuste kohta – 6 kuhu ja kelle poole pöörduda, et leida lahendusi kuhjunud probleemidele. Öömajalisele antav abi on tasuta. 4. Rakvere Toidupank Koordinaator: Eha Võtti (Reele Naumoska, lapsepuhkusel) Tel: +372 5818 9692 E-post: [email protected] Toidupankade tegevuse põhieesmärgid on võitlemine vaesuse vastu, toidu raiskamise vähendamine ja solidaarsus inimeste vahel. Eesti toidupankade jaoks on kõige olulisem aidata ennekõike väikeste lastega ja/või paljulapselisi allpool toimetulekupiiri elavaid peresid. Toidupankade töö üldpõhimõtted on et, toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust,
Ankeet jagati 62-le inimesele, kuid neist 12 praagiti välja. Põhjuseks, kas ankeet oli vaatamat oma lihtsusele suures ulatuses täitmata või oli ilmselgelt näha, et vastatud oli täiesti ükskõikselt, suvaliselt. TOITUMISHARJUMUSED Kaks küsimust omasid ka vastusevarianti muu (täpsusta). Esimeseks oli küsimus kas õpid, töötad, oled töötu ja muu (täpsusta). Üks vastanutest valis muu ja täpsustus oli lapsepuhkusel. Söögieelistuste küsimusel sai ka ise täpsustava vastuse anda ja neid esines viis. Kaks vastanut eelistas suppi ja kolmel korral eelistati salatit, mis kirjutati täpsustuseks. Mõõtmismeetodi ja mõõtmisvahendi kirjeldus Küsitlus koosnes 12 erinevast valikvastusega küsimusest. Osade küsimuste puhul oli vastajal võimalik kirjutada ka oma poolne eelistus, mida valikus polnud. Esimesed 2 küsimust hõlmasid vastaja üldinfot (sugu, vanus). Järgnevad küsimused puudutasid vastaja
lõppu. Selline olukord võimaldaks vältida selliste inimeste tööle palkamist, kes kohe paluksid enda töökoormust vähendada, kuna peavad näiteks koolis käima (tööle kandideerides seda fakti varjati). Samas kui pikemaajalisel töötajal tekib soov kooli minna, võimaldaks see seaduslik alus tal paluda oma koormust vähendada näiteks kolmveerand või poole kohani. Lisaks võimaldaks selline olukord pakkuda võimalust naasta tööle ka näiteks lapsepuhkusel olnud vanemale, kes esialgu täiskoormusel ei sooviks töötada. Minu arvates olekski tegelikult äärmiselt oluline just rõhuda osalise tööajaga töökohtade loomisele ja pakkumisele, sest lisaks muule võimaldataks taoliste kohtade kaudu pakkuda esimesi töökogemusi värskelt kooli lõpetanud noortele, tudengitele ja teistele, kes sooviksid väga töötada, kuid ei saaks seda teha täiskoormusel. On suur tõenäosus, et kui taoline noor näeb tööandjaga koostööd
omakorda suremuse üldkordajat. Sündide arv 2008nda aasta andmeil on 690 tuhat ja surmade arv 827 tuhat. Võib öelda, et Saksamaa kuulub kaasaegse rahvastiku tüüpi ja siin toimub demograafiline üleminek. Naiste keskmine eluiga on 82 aastat ja meeste 76 aastat. Alla 15 aastasi on 14%, tööealisi on 67% ja üle 65 aastaseid on 19%. Saksamaa tegeleb oma probleemiga jõudsalt. Seal toimib jätkusuutlik perepoliitika. Saksamaal jäävad lapsega koju isad, sest nad saavad 2/3 oma palgast lapsepuhkusel olles. Toetatakse lastega peresid. Kui vaid üks vanematest tööl käib, on toetusprotsent suurem. Sakslased töötavad nädalas 36 tundi, mis on vähem, kui üheski teises riigis. Nii jääb aega rohkem perega tegelemiseks. Ränne Kahe aastakümnega on Ida-Saksamaa rahvaarv vähenenud umbes kahe miljoni inimese võrra 1989. aastal oli neid 15,1 miljonit, nüüd on järele jäänud pisut üle 13 miljoni. Põhjuseks on ränne Lääne-
sissemaksed, eluasemelaenude intresside soodustused) maksuvaba tulu on 144 kuus. Deklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile. Tööturg Tööealised inimesed on vanuses 15-74. Võib jagada kahte: majanduslikult aktiivne tööjõud ( need, kes töötavad; need, kes soovivad töötada, aga hetkel on töötud) ja majanduslikult passiivne tööjõud ( inimesed, kes ei soovi töötada, nt. pensionärid, koduperenaised; need, kes ei saa töötada, nt. puude tõttu töövõimetud, õppijad, lapsepuhkusel olijad; heitunud nt. asotsiaalid, need, kes on kaotanud igasuguse lootuse leida tööd ja kes ei üritagi enam tööd leida ). Hetkel on töötuid umbes Tööpuuduse põhjused: · inimesel puuduvad vastav haridus ja oskused · riigi vale poliitika inimeste koolitamisel · inimeste puue ja tööandjate kartus puuete ees, kuigi inimene saaks tööga suurepäraselt hakkama. · pikaajaliselt ühekülgse majandusega piirkonnad, nt. Ida-Virumaa kaevandused
Saavutused ja suhted = M inimesi hinnatakse tulemuste järgi, F oluline võrdsus ja vendlus Elukvaliteet = M oluline raha Karjäär = M väärtustatud Käitumine = Macho vs mitte macho Soolised küsimused = M loomulik, et mehed juhtival positsioonil, F mehed on ka lapsepuhkusel, võrdsus Planeerimine ja otsustamine Planeerimise tasandid: o Pikaajalised (strateegilised) plaanid, kavandatud 5-10. aasta peale. Plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Plaanid sisaldavad prioriteete ja samme eesmärkide saavutamiseks. o Vahepealsed, kestvus on mõnest kuust paari aastani. Tegelevad keskastmejuhid. Nimetatakse taktikalisteks plaanideks, põhiliselt
mingil põhjusel ei tööta või ei soovi töötada (õpilased/üliõpilased kes ei tööta, pensionärid, koduperenaised, lapsehoolduspuhkus, puuetega inimesed, heitunud isikud, kes on tööotsingutest loobunud jne.. · Töötajateks ehk tööga hõivatud isikuteks on: · töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena · töötab tasuta pereettevõttes või oma talus · ajutiselt ei tööta (on haiguslehel või lapsepuhkusel) Töötuteks loetakse isikuid, kel on üheaegselt täidetud kolm tingimust: · on ilma tööta, ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt · on töö leidmisel valmis koheselt tööle asuma · otsib aktiivselt tööd (külastab regulaarselt tööhõiveametit, pöördub tööandjate poole, kuulutab ajalehes (internetis) ja vastab tööpakkumiskuulutustele jms. Tööturu olukorra analüüsimisel kasutatavad näitajad:
Enne Euroliitu astumist oli inflatsioon meil väike. Kui hinnakasv on liiga suur, siis tootlik tegevus jääb tahaplaanile, defolmeerib. Sunnib panema raha sektoritesse, mis pole nii otstarbekas. Mõõdukas inflatsioon on valituse sõber. Kui inflatsioon on negatiivne siis reaalne intress millega pangad raha laenavad on väga KALLIS. Tõmbab tagasi majandust. TÖÖTURG Mitteaktiivne rahvastik: Põhikoolis, ülikoolis jne Pensionil olevad inimesed Lapsepuhkusel olev Suurem osa on ikkagi HÕIVATUD grupp TÖÖTAJAGA SEOTUD MÕISTED (ILO) Tööga hõivatu- isik, kes uuritaval perioodil Töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena Töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus Ajutiselt ei töötanud: haiged (lühiajalised probleemid) Töötu On ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt)
Majanduslikult passiivne rahvastik ehk mitteaktiivne rahvastik ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tudengid, töövõimetud). Töötajad ehk hõivatud: palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu ka inimesed, kes töötavad perefirmas või talus otsest palka saamata inimesed, kes viibivad ajutiselt töölt eemal, nt haiguslehel või sõjaväes või lapsepuhkusel Töötud: tahavad ja on võimelised tööd tegema, aga ei leia tööd siia ei kuulu lapsed, pensionärid, koduperenaised, kes on valinud selle, et ei taha tööga tegeleda Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu, 3 liiki: Palgatöötajad, kellele makstakse töö eest palka, kes töötavad töölepingu alusel või on valitud ametites Ettevõtjad, kes maksavad ise endale palka
annaabi.ee 
