SAAMID Mariliis Kallion TKog 10 A 2012 Nimetus Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja sabme, sabmelas. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks. http://1.bp.blogspot.com/_CrXKZd0 a_9Y/TJY6znpeIuI/AAAAAAAAAMk /MgPnDXU4kNY/s1600/Nenets_Chi ld.jpg Asuala Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel-Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa.
kõik kõlvikud: põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed. Põllud olid talude vahel jaotatud, kuid põllud ei moodustanud ühtset krunti. Külaväljad(tavaliselt 3) olid jagatud tükkideks või ribadeks, mis paiknesid läbisegi. Selle paiknemise põhjus oli ühtlustamispüüd, sest külaväljad ei olnud ühesuguse viljakusega ning püüti anda ühele talule erineva viljakusega maad. Vanema ajaloo uurimisel on eristatud lapi-ehk sargväljastikku(väli jaotatud piklikeks korrapäratuteks lappideks, taluhooned ja õued paiknesid oma lappide lähedal) ja tõstandväljastikku(väljad jaotatud kahes järgus: esiteks suuremateks tükkideks, tõstanditeks, need omakorda põllutükkideks vastavalt talude arvule. Olid pikad paralleelsed siilud- nöörimaad).Saraskondilik kas. Tingis väljasunni. Kuna päras koristust lasti loomadel kõrrel tallata, siis pidid kõik talud külvama ja koristama ühel ajal. Külaväli oli ühel aastal rukkis, suviviljas või kesas ning talud ei
* Saraskond- maad ühiselt kasutav kogukond. Sarase maad võis kasutada üksnes kogukonna liige. Sarase moodustasid kõik kasutatavad kõlvikud- põllud, metsamaad, heinamaad, karjamaad, kalaveed, metsad. * Mitme küla ühist maakasutust nimetatakse suursaraseks * Pikkade ribadena jaotatud põllumaid kustutakse nöörimaadeks. * Sageli olid põllud jaotatud ka suuremateks tõstanditeks, mis omakorda jagunesid pikkadeks ribadeks või harvem väiksemateks lappideks. Need ribad või lapid kuulusid taludele. Sellega kaasnes väljasundus, s.o talude kohustus teha põllutöid üheaegselt. * Põlispõldudel kasutati kolmeväljasüsteemi. Kolmeväljasüsteemi levikut seotakse talivilja kasvatamisega. Põldude paigutuse ja leviku määras sõnnikuvedamise kaugus (kuni 1- 1,5 km). Alepõld - Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat
gaaside neelamiseks, suhkru ja piiritusevabrikus lisandite kõrvaldamiseks siirupist ning toorpiiritusest. Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti. Tahma lisamisel kummile suureneb ka elastsus ja kulumiskindlus. Tahma kasutatakse veel kosmeetikavahendite, kopeerpaberi, vooluallikate, lõhkeainete ja muu valmistamisel. Fullereenid Nende struktuuri võib võrrelda lappidest kokkuõmmeldud jalgpalliga, kui lappideks oleksid viis- või kuusnurksed tükid ja nende tippudes asuksid süsiniku aatomid. Fullereenide nimetus anti arhitekt R. B. Fulleri järgi, kes koostas analoogilise konstruktsiooniga kandekoorikud. Senini tuvastatud kõige lihtsamas fullereenis C20 on 20 süsiniku aatomit, kõige enam on uuritud fullereeni C60. Neid saadakse grafiidi aurustamisel või kiiritamisel laseriga. Fullereene esineb ka tahma koostises, mis tekib benseeni põlemisel. Fullereenid läbivad kergesti
1220ndatest aastatest tekib külade välisilmesse uus nähtus kirik, mis erinevalt läänepoolsematest Euroopa aladest ei rajatud mitte külasse sisse, vaid väljapoole külasid. Kirikute ümber olevad külad on tekkinud hiljem. 17. sajand-19. sajand. Küla struktuuris ja kõlvikute paiknemises ei ole 17. sajandil keskajaga võrreldes olulisi muutusi toimunud. Valitsevad juba varem tuntud külatüübid, endine kolmeväljasüsteem, külaväljade jagunemine lappideks ja siiludeks. Silmatorkav on aga külapõldude suurem tükeldatus. Rahvaarvu kasv külas ja maapuudus sundis talusid mitmeks jagama. Põlistalude suurus väheneb. Väheneb ka üksikute põllulappide pindala. 17. saj lõpust alates oli uueks nähtuseks Peipsi rannikule vene külade tekkimine. Peale 19. sajandit. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises
esmastaadiumites (pügatud muru, prahil kasvavad taimed, ehitusjärgsed alad) või siis kliimaksis (lõppstaadiumis) (vanad puud, pargid). INVASIOON: Varased elupaikade suktsessioonistaadiumid => laia ökoloogilise amplituudiga liikide invasioon * Integratsiooni soodustavad ruumikorralduse põhimõtted Joonise juurde: alati on parem planeerida suuremaid rohealasid, kus liigid saavad levida, igasugune maa-ala lappideks tegemine muudab leviku palju raskemaks ja harvemaks, mis omakorda soosib loodusliku valiku teket. 9. Linnastumisega kaasnevad vastandlikud mõjud elustikule ja elurikkusele. * Kirjelda vastandlike mõjusid linnas elavatele liikidele. Kliimaekstreemum- linnas soojem kui mujal metsas või lagedal, selle tõttu saavad seal elada soojalembelisemad võõrliigid (nt papagoid Helsingis). Linnas on asfalt ja katusepinnad soojusallikad, mille tõttu on linnas kuumem.
Küla põllumaad polnud ühtlase kvaliteediga, seepärast jagati külaväljad maa headuse alusel väiksemateks osadesks, millest siis iga talu sai nii paremat kui halvemat maad, mis omakorda võimaldas ühtlustada saake, nii et ka ikalduse korral oli kõigil taludel võimalik paremate põllutükkide arvel vilja saada. Külaväljade jaotamisel on eristatud lapi- ehk sargväljastikku ja tõstandväljastikku. Sargväljastiku puhul oli väli jaotatud enamasti pikliku kujuga korrapäratuteks lappideks. Tõstandväljastiku puhul olid väljas jagatud kahes järgus, esiteks maa headuse alusel suuremateks tükkideks-tõstanditeks, need omakorda põllutükkideks vastavalt talude arvule. Põllutükid kujutasid siin pikki paralleelsete külgedega siile või ribasid, mida nimetati ka nöörimaadeks. Põllusiilud aga polnud sirgete külgedega, vaid enamasti kõvera kujuga. Riba-või lapipõllundusel arvati olevat veel üks põhjendus.
b) makrotoponüümid = päriskohanimed (kunstlikud suurkohanimed) + mesotoponüümid (kohanimede põhihulk) g) Kohanimekooslus – mingil konkreetsel alal tarvitatav nimehulk, mis moodustab teatava terviku. Eestis peamiselt 2 tüüpi: krunditud maadele omane (asustusnimekeskne, talule anti maatükk, mis enam ei muutunud, keskseks sai talunimi, nt Jaani talust said Jaani põld ja mägi) ja lapimaasüsteemilise omane (ühismaad jagati lappideks, loodusnimed on jäänud iseseisvaks, pole seotud talunimedega). Kohanimekooslus on konkreetsel territooriumil elava inimhulga tarvitatavad kohanimed, mis moodustava sel alal terviku. Eestis on see ühe asula piires kasutatavate nimede kogum. Eestis on eristatud 2 rühma: dominantnimed (= koha staatus paistab millegi erilise poolest silma) – nende järgi moodustame teisi nimesid, nt mõisanimed. Annelinn sai nime Anne karjamõisa järgi.
olnud suur ja juhtiv roll. Baltisaksapöllumajandusseltside körval mutuuvad alates 1870nendatest tähtsaks ka eest talupoegade pöllumajandusseltsid. 21. Muutused maaühiskonnas. Talude kruntimine. Maarahvastiku sotsiaalne koosseis. Mõisarahvas. Murrang elu-olus. Vallakogukond. Eesti asunikud Venemaal Muutused maaühiskonnas 19 sajand Toimub üleminek kogukondlikult eraomanduslikule elamisviisile. Talude kruntimine teema juures mõiste- üleribasus- talupõllud olid jagatud lappideks ja seal oli talupoegadel oma ribad, et kõigile võimalikult ühtlaselt jagada põllumaid. Samuti väljasundmus- ühel pöllulapil pidid küõik ribad sama kultuuri kasvatama. Algas see juba 1830nendatel kuid Ertiti 19 saj teisel poolel oli see krunitimine intensiivne ja talumaade konkreetne mõõtmine talude juurde. See oli siis suureks eelduseks talude päriseksmüümisel. Maarahvastiku sotsiaalne koosseis- pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ja mõisateenijad. 19
Teemanti kristallvõres on süsiniku aatomid paigutatud tetraeedriliselt üksteisest võrdsetel kaugustel (joonis 2.37a). Grafiidis ((joonis 2.37b) on süsiniku aatomid seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk. Karbüünis (joonis 2.37) on süsiniku aatomid seotud lineaarselt ahelasse: ... - CC - CC .... Fullereenide struktuuris asuvad süsiniku aatomid kera pinnal. Joonisel 2.36d on toodud fullereeni C 60 ehitus. Seda võib võrrelda jalgpalliga, mille lappideks 20 kuusnurkset ja 12 viisnurkset kujundit ja mille tippudes on kokku 60 süsiniku aatomit. Lisaks fullereenile C 60 tuntakse veel fullereene C 70 , C 83 , C 90 , C 94 ....C 96 jt. Fullereenide täiuslik sümmeetria vastab Euleri seadusele - kõikides fullereenides on 12 viisnurkset kujundit ja paarisarvuline arv kuus- nurkseid kujundeid. 24 Keemiline side on segu sp2 ja sp3 hübridatsioonist. C-C sideme pikkus on 1,40 Å viisnurkades
annaabi.ee 
