Fourth level Fifth level Vägede järkjärguline väljaviimine. Tulemused 27. jaanuar 1973 Pariisi rahuleping. 29. märts 1973 viimased USA väed lahkuvad. 13. detsember PõhjaVietnam rikub rahulepingut. 2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Miks sõda ebaõnnestus? USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus sisside peamine varustamine. Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon.Looduslikud tingimused olid väga rasked. USAl puudusid suuremad liitlased. Sõjatüdimus ja protestid kodumaal Protestid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaotused
“Ajalooliselt õigete materjalide” järgi toimus “intsident”, kus hukkus üle 200 inimese ning süüdlasena on välja toodud ainult Calley, nagu juhtunu oleks olnud vaid ühe mehe süü. • 1969 - Nixon teavitab oma rahukõnelustest Põhja – Vietnamiga • Nixon alustas sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et nad suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada • Lõuna – Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse • 1973 – Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ja ameeriklased lahkuma. • 1974 vähendas USA rahalist toetus Vietnamile • Kodusõda jätkus, lõunavietnamlased said lüüa ning seal kehtestati karm kommunistlik režiim. • Tulemused: Põhja-Vietnami võit. P-Vietnam liideti kokku L-Vietnamiga – loodi Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Sõja käigus hukkus üle miljoni inimese Vietnami sõda on ajaloos suuruselt kolams sõda • 2012
· 1968 - My Lai veresaun, USA sõjaväelased tapavad ühes Vietnami külas 347 tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. · Avalikuks tuleb My Lai veresaun · 1969 aasta aprilliks on Vietnamis hukkunud 33,000 USA sõjaväelast · Sama aasta 15. novembril leiab Washingtonis aset suur rahu demonstratsioon · 1971 - Vietnamisse on jäänud ~325,000 USA sõjaväelast, USA hukkunute arv on tõusnud 45,000ni · 1971 - Lõuna-Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse · 1973 - Pariisi Rahuleping, USA astub sõjast välja Sõjas osalesid · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit ja kogu kommunistlik blokk (sõjaline abi nõunikud, sõdurid) · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased · Vietnami sõda oli erakordselt julm · USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). · Kasutati napalmi ja teisi keemiarelvi · Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine · Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs
rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). · Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. "Orange agent" · Vietnami sõja ajal lennutati umbes 77 miljonit liitrit mürgist tõrjevahendit Lõuna- Vietnami kohale · Eesmärk oli vähendada dzungli tihedust. · Tagajärg-400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi. Sõja kaotuse põhjused · USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus Lõuna- Vietnami sisside peamine varustamine (Ho Chi Minhi rada). · Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. Looduslikud tingimused olid väga rasked. · Samal ajal tuli tegeleda sõjategevusega ja Lõuna- Vietnami riikluse ülesehitamisega. · Põhja-Vietnamil oli suur arvuline ülekaal. · Põhja-Vietnam ei olnud huvitatud kompromissist. · USA-l puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist.
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3
USA sõdurid olid väljaõppega ja hästi varustatud. Nende käsutuses oli uus ja tõhus tehnoloogia, kasutati napalmi. Vaatamata sellele ei suutnud USA väed vastu panna Vietnami vägedele. Põhjusteks olid Vietnami sõdurite enesetapjalik sõdimisviis ja USA sõduritele harjumatu maastik ja kliima. Palju tuli ette lähivõitlust, millega USA sõdurid polnud harjunud. USA väed ei suutnud hävitada Põhja-Vietnami põhilist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada(USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus Lõuna- Vietnami sisside peamine varustamine Ho Chi Minh'i raja kaudu). Seda pommitati korduvalt. Samuti puudusid USA'l suuremad liitlased, samal ajal, kui Põhja-Vietnami toetasid nii NSV liit, kui ka Hiina Rahva Vabariik. USA väed olid suures vähemuses. Puudus kindel strateegia, ka poliitiline. Head ei teinud ka sõjavastane kriitika, 60-ndate lõpus kasvas maailmas vasakpoolsus, esile kerkisid vägivallavastased hipid
USA-s võitis presidendivalimised Richard Nixon(joonis 10), kes võttis enda peale vastutuse edaspidises sõjas. R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta plaaniks oli luua ARVN ehk Vabariikliku Vietnami sõjavägi, mis võtaks üle LõunaVietnami kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti "Vietnamisatsiooniks". 1970 aastaks olid Ameerika liitlased Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodzasse ja Laosesse, kuid selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 27. jaanuar 1973 loodi Pariisi rahuleping ning mõned kuud hiljem lahkusid Vietnamist ka viimased USA väed. Järgmise aasta detsembris rikkus Põhja-Vietnam Pariisi rahulepingut ning ründas Lõuna-Vietnami. Selle tulemusena kapituleerus Saigon tingimusteta Põhja-Vietnamile. 2. juulil 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning võimule tõusid kommunistid. Ühendriikide poolt kaotatud sõda tõi
Henry Kissingeri süüdistused genotsiidis, inimsuse vastased kuriteod ja sõja kuriteod on järgmised: VIETNAM: Kissinger alustas rahukõnelusi 1968, mis sillutas Nixonile võidu presidenti võidujooksus. Pooled lahingu surmad toimusid 1968 ja 1972 ja mainimata milljoneid tsiviilelanikke üle Indohiia. Ärme unusta, et Kissinger sai Nobeli auhinna Vietnami sõja lõpetamise puhul. KAMBODZA: Kissinger veenis Nixonit, et laiendada sõda massiivsete pommirünnakutega Kambodzasse ja Laosesse. Keegi polnud enne soovitanud minna sõjamaile nende riikidega. Hinnangute järgi tappis U.S 600 000 tsiviilelanikku Kambodzas ja 350 000 Laoses. BANGLADESH: Kasutades U.Si poolt saadud relvi, kindral Yahya Khan kukutas demokraatlikult valitud valitsuse ja tappis vähemalt poolmiljonit tsiviilelanikku 1971. Valge Maja tahtis neid sündmusi hukka mõista. Kissinger keeldus. Keset tapmist Kissinger tänas Yahya Khani tema ,,delikaatuses ja taktitunde eest. TSIILI: Kissinger aitas plaani U
Theravaada e. lõuna budism pärineb konservatiivsest hinajaana koolkonnast. Theravaada budism peab rangelt kinni paali kirjasõnast, ta on asutanud vägevaid kloostreid ning hoidnud suhteid ilmaliku valitsusega. Theravaada budism on osanud ka eksisteerida kõrvuti budismieelsete rahvausunditega ja nende elemente endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud
taktika 1953.aastaks palju edu toonud. Prantsuse väejuht Vietnamis, kindral Henri Navarre, sai aru, et tema väed vajavad suurt sõjalist võitu, et rahvas taas sõda toetama hakkaks. Ta mõtles välja operatsiooni ,,Castor" ja see oli kavandatud Viet Minhi meelitamiseks otsesesse lahingusse, kus Prantsuse väed saaksid nad hävitada, kasutada ära oma sõjalist ülekaalu ja õhujõudude toetust. Kuna Dien Bien Phu jääb Laosesse 6 viivast Viet Minhi teest ja lähimatest asulatest väga kaugele, uskus Navarre, et Viet Minh ei suuda sinna edukaks võitluseks piisavas koguses üksusi ega relvastust kohale toimetada. 1953. aasta novembris jõudsid langevarjude abil piirkonda esimesed prantslaste üksused ning asusid seda kindlustama, jättes ümbritsevad mäed Viet Minhi kätesse. Lõks oli üles seatud ja liialt enesekindlad prantslased, kelle ainsateks
suurele pealetungile. Paljud L-Ameerika vetaranid toetasid kommuniste, kes lubasid laialdasi demokraatlike ümberkorraldusi. Aastail 1963-1965 toimus seal kolteist riigipööret. Samal ajal alustasid USA õhujõud P-V pommitamist. Vietnami Põhjaosa pinnale langes miljoneid tonne pomme, rohkem kui ameeriklased olid kogu teise MS jooksul sakslaste ja Jaapanlaste peale heitnud. Kasutusele võeti ka keemia relv. Põmmirünnakud laienesid Laosesse ja Kambotsasse. Washingtonis arvati, et sõda jätkata oleks ebavõrdne, kuid soda jõtkus siiski. Ho Chi Minh ja tema kaaslased ei lähtunud tema kaaslastest. Nad olid valmis saatma surma 1000 kaasmaalasi, et saavutada võitu USA ja L-V relvajõudude üle. Ho Chi Mnh teadis , et Ameeriklased ei suuda sõdida igavesti, eriti kui see toimub 1000 km kaugusel kodumaast. Peale seda kui hakati sõjakoledus näitama USA TV-s hakkasid noored mehed keelduma sõjaväkke minemast
budism peab rangelt kinni paali kirjasõnast, ta on asutanud vägevaid kloostreid ning hoidnud suhteid ilmaliku valitsusega. Theravaada budism on Theravaada budismi levik osanud ka eksisteerida kõrvuti budismieelsete rahvausunditega ja nende elemente endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana
annaabi.ee 
