9. Kas inventuuri on võimalik teha samaaegselt muude laotöö toimingutega? Kui on, siis millistel tingimustel? Ei, see segaks laos tehtavaid töid ja toodete kogused võivad tulla valed. 10. Millisel eesmärgil viiakse ladudes läbi inventuure? Inventuure tehakse, et saaks viia vastavusse füüsilised ja raamatupidamusilikud seisud ja et saada ainu lao jääkidest. 11. Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammi) laosaldod? Kui kaup tueb lattu ja seda ei sisestata kohe arvutisse võib juhtuda, et hiljem see ununeb või sisestatakse mingit saatelehte arvutisse topelt, tänu sellele muutuvad saldod enamasti vääraiks. 12. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks? Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod
SMART-reegel- Asjakohane; Mõõdetav; Aktsepteeritav; Reaalne; Tähtajastatud logistika 7R- 7R (logistika 7 õiget) ehk staatilised ostueesmärgid: õige kaup/teenus (teistes allikates ka õige veoviis); õige kogus; õige kvaliteet; õige aeg; õige koht; õige hind/TCO; õige tarnija Ostutegevus toote elutsükli erinevates faasides- Juurutusfaas: Väikesed laosaldod; Väga paindlikud tarnijad(eelkõige väikesed kogused ja lühike tarneaeg); Väga tihe koostöö tarnijatega komponentide spetsifitseerimisel (vt väärtuse kavandamine ja tarnijate integreerimine) Kasvufaas: Tarnijate arendamine koos koguste kasvuga; Kvaliteedi tagamine seeriatoodanguks; Puhverladude moodustamine/kindlustamine Küpsusfaas : Ostuprotsesside standardiseerimine ja optimeerimine;
lähenemisviise vastavalt nende suhtelisele tähtsusele. A rühm on kõige tähtsam sinna kuulub vähe elemente (~20%) aga annab kõige rohkem kasu või muud olulisust (~80%). Mõnikord kolmest klassist ei piisa ja kasutatakse nt ABCDE-analüüsi. Varude ABC-analüüsi tehakse traditsiooniliselt varude liigitamisega müügikäibe järgi. Varude ABC-analüüs on tähtis nii varude haldamise kui klienditeeninduse plaanimise seisukohalt. Praktiliselt on analüüs lihtne, laosaldod ja toodete müük on üldjuhul hea täpsusega fikseeritud. Sageli on ABC-analüüs ka ettevõtete IT-süsteemidesse sisse ehitatud. Tabeli põhjal saab jagada: · A-tooted: käivet enim genereerivad tooted · B-tooted: keskmise käibega · C-tooted: suur hulk käibe seisukohalt vähem olulisi tooteid · D-tooted: seisev varu Iga tooterühma jaoks tuleb leida sobiv kompromiss tarnevõime (kättesaadavuse) ja varude säilituskulude vahel.
1 120 000€ 2. jaotusbaasi erinevus: tegelikud otsetöötunnid olid 27 000, eelarvestatud 28 000. Kajastamisvõimalused: 1. kuluarvutluste parandamine tegeliku üldkulumääraga: a. arvutatakse tegelik üldkulumäär aasta lõpus 18 b. kõikide toode üldkulu arvutatakse õige määraga c. suletakse kontod tulemus: kõikidel kontodel on täpsed omahinnad ja laosaldod ning kasumiaruanne on täpne. Kuna antud näites tegelikud üldkulud erinevad arvutlustes kasutatud üldkuludest 135 000 € ehk 12,5%, siis võib kõikide toodete omahinda suurendada, suurendades üldkulusid 12,5 võrra. Toote A1 puhul: 3520x1,125 = 3960, mis ongi tegelik üldkulu maht sellele tootele. Selle meetodi puhul on tulemuseks täpne arvestus ning samas on tagatud ka perioodi keskel informatsiooni ligikaudne olemasolu. 2
vastutuse lepingud, on adekvaatne inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele. Kuna kaasaegsed laoarvestusprogrammid võimaldavad kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, teostatakse ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarvestusprogrammis. Ka kokkuvõtete tegemisel ja saldovigade parandamisel lähtutakse vajadusest hoida toodete laosaldod seotuna konkreetsete hoiukohtadega. Tavapäraselt läbitakse inventuuride teostamisel järgmised etapid: 1. Planeeritakse inventuuri läbiviimise aeg. Võimaluse korral tuleks viia inventuur läbi tööpäeval. 2. Kontrollitakse üle saabuvate ja väljuvate saadetiste registrid. Sissetulevate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik lattu saabunud kaupade arvelevõtmise toimingud. Väljuvate saadetiste registris tuleb
inventuuri tulemus oluline mõlemale osapoolele. Kuna kaasaegsed laoarvestusprogrammid võimaldavad kaupade kirjeldamist hoiukohtadel, teostatakse ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarvestusprogrammis. Ka kokkuvõtete tegemisel ja saldovigade parandamisel lähtutakse vajadusest hoida toodete laosaldod seotuna konkreetsete hoiukohtadega. Tavapäraselt läbitakse inventuuride teostamisel järgmised etapid: 1. Planeeritakse inventuuri läbiviimise aeg. Võimaluse korral tuleks viia inventuur läbi tööpäeval. 25 2. Kontrollitakse üle saabuvate ja väljuvate saadetiste registrid. Sissetulevate saadetiste registris tuleb lõpetada kõik lattu saabunud kaupade arvelevõtmise toimingud.
vastavalt nende suhtelisele tähtsusele. • A rühm on kõige tähtsam – sinna kuulub vähe elemente (~20%) aga annab kõige rohkem kasu või muud olulisust (~80%). Mõnikord kolmest klassist ei piisa ja kasutatakse nt ABCDE-analüüsi. Varude ABC-analüüsi tehakse traditsiooniliselt varude liigitamisega müügikäibe järgi. Varude ABC-analüüs on tähtis nii varude haldamise kui klienditeeninduse plaanimise seisukohalt. Praktiliselt on analüüs lihtne, laosaldod ja toodete müük on üldjuhul hea täpsusega fikseeritud. Sageli on ABC- analüüs ka ettevõtete IT-süsteemidesse sisse ehitatud. Tabeli põhjal saab jagada: • A-tooted: käivet enim genereerivad tooted • B-tooted: keskmise käibega • C-tooted: suur hulk käibe seisukohalt vähem olulisi tooteid • D-tooted: seisev varu 94. EOQ mudel: EOQ – Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus Nim ka Wilsoni mudel või Wilsoni valem, 1913
alati korralikult üle. Kirja pannakse loetud kogused ja neid võrreldakse peale ülelugemist kogustega infosüsteemis. Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab minimaalselt kolm veergu: toodete füilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuriakt on oluline dokument, millega fikseeritakse kaupade tegelikud saldod laos teatud ajahetkel. 86. Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammis) laosaldod? Kui ei registreerita kohe pärast kauba liigutamist või teise kohale paigutamist 87. Millised tooteid on põhjust laos inventeerida sagedamini ja miks ? A-rühma tooteid inventeeritakse sagedamini kuna neid väljastatakse ja võetakse laos vastu sadu kordi rohkem kui muude rühmade tooteid niisiis on eksimis võimalus nende toodete vastuvõtmisel ja komplekteerimisel sama arv korda suurem. 88. Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis?
eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm) keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm) suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm) inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest 4. Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid? lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid
kõrvale traditsioonilisest tegutsemisest. Enne kui teha lõplikke järeldusi puudu- ja ülejääkide kohta, tuleks veenduda, et raamatupidamislikud andmed on õiged. Inventuuride peamine ülesanne ja eesmärk on: · saada tõest informatsiooni füüsiliste laosaldode kohta · tuvastada füüsiliste ja loogiliste laosaldode erinevusi · viia füüsilised ja loogilised laosaldod vastavusse · edastada tegelikkusele vastav informatsioon ettevõtte raamatupidamisele toodete füüsiliste laosaldode kohta Kuna inventuur annab suhteliselt tervikliku ja tegelikkusele vastava pildi ettevõtte varude suurusest ja seisukorrast, saadakse enamasti lisaks saldovahede väljaselgitamisele inventuuri tule- mustest ka muud teavet, mis on vajalik ostuspetsialistidele ja varude juhtidele. Ostutöötajatele
Lähtuvalt klienditeeninduse vaatenurgast otsustatakse, kuidas vastata klientide soovidele ja millist teenindustaset erinevad kliendisegmendid ootavad. Lisaks on vaja arvutada klienditeeninduse kulud. Nõudluse rahuldamise strateegiaga tegelemisel uuritakse, millised toot- mismahud ja laosaldod vastavad kõige paremini nõudlusele ja milliseid jaotuskanaleid kasutades suudetakse täita kõige paremini tarbijate ootusi. Tarneahela osaliste arv, nende roll ja geograailine paiknemine on äärmiselt olulised otsused. Teenuste väljasttellimine on üks tähtsamaid strateegilisi alternatiive, mida oleks vaja tõsiselt
annaabi.ee 
