Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia., Karl Suur Võimule tulles ei osanud ei lugeda ega kirj. Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta
sõnastati. ketserid (hereesia)- kristluses hereesia pooldajad. Isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. katarid- pooldasid seda, et maailma loosid jumal ja saatan koos. inkvisitsioon- spetsiaalne kohus Ketserluse vastu võitlemiseks. simoonia- vaimulike ametikohtadega äritsemine või kiriklike ametite müüdavus. (mõlemad sobivad) 2) Paavstriik moodustati 756.aastal Pippini kahe Itaalia sõjakäiguga võites langobarde. 3) 9.-10.saj. katoliku kiriku langus avaldus kiriku aktiivsuse ja simoonia langusega. 4) Gregorius VII tahtis taotleda distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust ja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. 5) Aastal 1054 saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlus küsimusi lahendama. Saadik läks patriarhiga tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. Kaks kirikut erinesid:
Merovingide nimel. Kuid 751. aastal kutsus ta kokku frangi ülikkonna ja laskis end frankide kuningaks valida. Seejärel pühitsesid piiskopid Pippini kiriklikult ametisse. Viimane Meroving saadeti kloostrisse. Kirikuriigi tekkimine Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg
alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. 2 FRANGI RIIK KAROLINGIDE AJAL Esimene valitseja Pippin Lühike (741768), Karl Martelli poeg. Ametlikult valitsevad veel Merovingid, kuid 751. aastal laseb ta end valida frankide kuningaks. Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid. 756 võitis ta langobarde ja andis osa nende maid paavstile. Nii sai alguse Kirikuriik paavsti poolt valitsetav maaala. Karl Suur, võimsaim valitseja 768814. Suur sõdija ja vallutaja. 774 tehti lõpp langobardide kuningriigile. 778 saadi Hispaanias Zaragoza all valus õppetund. See viga parandati 801, kui vallutati Barcelona ja loodi Hispaania mark. Tungides kirdesse, ühitas Karl Suur vallutuse ristiusu levitamisega. Põhiliseks vastaseks sellel
Saali õiguse a. koostamine. Kirikuriigi Riigi tekkimine jagunemine 3 756. a. võitis Chlodovechi Pippin poja vahel ja Langobarde võimuvõitlus. (germaani Majordoomus hõim) ja andis Heristali osa nende Pippini maid esiletõus. paavstile. Paavst
saj): Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Rooma riigis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Kirikus ja Rooma piiskopis nähti ühendavat ja kaitsvat jõudu Euroopat terroriseerivate germaani hõimude vastu. Seetõttu hakati Rooma piiskoppi kutsuma paavstiks (ld k papa – isa). Paavstide autoriteeti suurendas eriti Gregorius Suur (paavst aastatel 590-604), kelle ametisoleku ajal tõrjuti edukalt tagasi langobarde, rajati uusi kloostreid, levitati ristiusku paganate seas, korraldati liturgiat (jumalateenistuse korda) ning pandi alus ühehäälsele kiriklikule koorilaulule (Gregoriuse koraalile). Alates tema ajast hakkasid Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 7 katoliiklased Vahemere läänepoolsetes maades pidama Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Alates 5
autoriteet hakkas alla käima. Kuningate asemele tõusid majordoomused, kelle kätte jäi ka valitsemine. Samal ajal aga olid Rooma paavstid hädas langobardi kuningatega. Paavstid kutsusid appi Bütsantsi keisreid, kuid need ei suutnud langobardide vastu kaitset pakkuda. Seetõttu pöördus Rooma paavst Frangi majordoomuste poole. Selleks aga pidi andma paavst majordoomusele kuninga tiitli. Sellajal oli üks majordoomuseid Pippin , kes kuulutati ka kuningaks. Ta võitis langobarde ja andis vallutatud ala Rooma paavstile valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik kus paavstile kuulus kiriku võimu kõrval ka ilmalik võim. Frangi valitsejate ja Rooma paavsti vahelised head suhted püsisid ka kaua pärast Pippini surma. Peale Pippini surma sai kuningaks tema poeg Karl Suur. Ta oli edukas vallutaja, kellel õnnestus oma võimule allutada Itaalia (põhjaosa) ja peale pikka võitlust ka üks germaani hõime- saksid, mis suudeti ka ristiusustada.
Ilmalikud sõjamehed said piiskoppideks ja abtideks, kes huvitusid rohkem sõjaasjadest. Kui paavst kannab epas mitrat, siis see on vaimuliku võimu märgiks ja kui tiaarat, siis see on ilmaliku võimu märgiks. 4-5 saj rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel- Rooma kiui pealinn ja Püha peetrus, kui kristluse asemik ja I piiskop. Paavstiriik tekkis 756, kui frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobarde(idagermaanlased) kesk-itaalia alasid ja andisd need üle paavstile. Paavstile kuulus nii vaimulik kui ka ilmalik võim. Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870
Merovingide nimel., kuid 751. aastal kutsus ta kokku frangi ülikkonna ja laskis end frankide kuningaks valida. Seejärel pühitsesid piiskopid Pippini kiriklikult ametisse. Viimane Meroving saadeti kloostrisse. Kirikuriigi tekkimine Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik – see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg
Merovingide nimel., kuid 751. aastal kutsus ta kokku frangi ülikkonna ja laskis end frankide kuningaks valida. Seejärel pühitsesid piiskopid Pippini kiriklikult ametisse. Viimane Meroving saadeti kloostrisse. Kirikuriigi tekkimine Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg
vallutamine. võitmine Poitiers' lõpetas iseseisvuse. Ristiusu vastuvõtmine. lahingus 732. a. Saali õiguse Kirikuriigi tekkimine koostamine. 756. a. võitis Pippin Riigi jagunemine 3 Langobarde (germaani Chlodovechi poja hõim) ja andis osa vahel ja võimuvõitlus. nende maid paavstile. Majordoomus Heristali Paavst seadustas Pippini esiletõus. Karolingide dünastia.
lõpetas frankide Ristiusu Poitiers' iseseisvuse. vallutus. vastuvõtmine. lahingus 732. a. Saali õiguse Kirikuriigi koostamine. tekkimine 756. Riigi jagunemine a. võitis Pippin 3 Chlodovechi Langobarde poja vahel ja (germaani hõim) võimuvõitlus. ja andis osa Majordoomus nende maid Heristali Pippini paavstile. esiletõus. Paavst seadustas
iseseisvuse. vallutus. vastuvõtmine. lahingus 732. a. Saali õiguse Kirikuriigi koostamine. tekkimine – 756. Riigi jagunemine a. võitis Pippin 3 Chlodovechi Langobarde poja vahel ja (germaani hõim) võimuvõitlus. ja andis osa Majordoomus nende maid Heristali Pippini paavstile. esiletõus. Paavst seadustas
annaabi.ee 
