põletamine; keskkonnasõbralik ladestamine prügilasse 2011- VÄLTIMINE KORDUSKASUTUSEKS ETTEVALMISTAMINE RINGLISSE VÕTMINE MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE eraisik- otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed
2.1.2. Eesti Jäätmearuandluse infosüsteemi andmete põhjal tekkis 2011. aastal Eestis 803,5 tuhat tonni ehitusjäätmeid. Koguse hulka ei ole arvestatud saastunud maa-alalt eemaldatud pinnast. Tabelis 3 on välja toodud materjalide nimetuse järgi jäätmete tekkimine, taaskasutamine, jäätmete kogumine töötlemiseks ja sortimine, ladestamine prügilasse, määratlemata käitlus, eksport ning jäätmete hulk aasta lõpus. [8] Tabel . Ehitus- ja lammutuspraht jäätmekäitlus tekkepõhise nimistu järgi 2011. aastal Eestis kogused tonnides [8] Sissetulek Väljaminek Jäätmete kogumine töötlemisek Kogus
tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse või võib ka põletada. Prügi nimetust kasutatakse üldiselt igapäevaste olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine
Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: · põllumajandusjäätmete kompostimine · reoveesette kompostimine · puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) · tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel · pakendite kogumine ja ümbertöötlemine Erijäätmed: 1. Kodumasinad- võivad sisaldada ohtlikke aineid, sisaldavad vääris ja värvilisi metalle 2. Puidujäätmed- raie ja puidutöötlemisjäätmed, puidurikas ehitus- ja lammutuspraht (immutatud, lakitud, värvitud) 3. Ehitus ja lammutuspraht- väga varieeruv koostis, pärast puhastamist, sortimist ja peenestamist võib kasutada täitepinnasena 4. Vanaautod- vanaautode kokkuvedu, lammutamine ja kõlblike osade eraldamine, materjalide ümbertöötlemine, autokerede peenestamine 5. Vanarehvid- ei lagune ning loodust ei reosta, kuid on tuleohtlikud ja raskendavad jäätmete ladustamist 6
jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil; – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks; – olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena; – jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 sätestatud juhtudel; – jäätmehoidla käitamiseks JÄÄTMELIIGID, OMADUSED, HULK Jäätmete liigitamine 1. Tekkekoha järgi, nt olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus- jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht; 2. Algotstarbe järgi, nt pakendijäätmed, toidujäätmed; 3. Materjali järgi, nt vanapaber, -klaas, -metall; 4. Füüsikalise oleku järgi: tahked, vedelad, gaasilised; 5. Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad; 6. Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud; 7. Suuruse järgi, nt peenprügi, suurjäätmed Olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. PAKENDID
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas,
_ tootmisjäätmed(tööstus) jäätmed, _ erijäätmed, _ püsijäätmed _ orgaanilised jäätmed _ ohtlikud jäätmed *Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed *Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. *Erijäätmed on need , mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehitus-ja lammutuspraht, vanaautod ja- rehvid, loomsed jäätmed. *Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. *Biolagunevad jäätmed (orgaanilised jäätmed) on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. *Ohtlikeks jäätmeteks loetakse oma omaduste poolest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Jäätmekäitluse prioriteedid
· Materjalide ümbertöötlemine Puidujäätmed · Autokerede peenestamine (veskid) · Raiejäätmed Vanarehvid · Puidutöötlemisjäätmed · Ei lagune ning loodust otseselt ei reosta, kuid · Puidurikas ehitus-lammutuspraht on tuleohtlikud ning raskendavad jäätmete (immutatud, värvitud, lakitud) ladestamist. · Saab purustada ning kasutada teedeehituses, Ehitus- ja lammutuspraht spordiplatside ja mänguväljakute katmisel, · Väga varieeruv koostis on kõrge kütteväärusega (32-34 MJ/kg)
erijäätmed püsijäätmed orgaanilised jäätmed ohtlikud jäätmed Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Erijäätmed - need, mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehitus- ja lammutuspraht, vanaautod ja -rehvid, loomsed jäätmed. Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olilisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Biolagunevad jäätmed (orgaanilised jäätmed) - Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed - Oma omaduste poolest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Jäätmekäitluse prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, vähendamine
annaabi.ee 
