Vastus 1 Blaise Pascal Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse Vastus 2 Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja Leonardo da Vinci mõõtmisest" Vastus 3 Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset Osborn Reynolds voolamist, töötas välja valemi Vastus 4 Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia James Watt ülekandmiseks Vastus 5 Evangelista Torricelli Uuris jugade voolamist
Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja mõõtmisest" Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset voolamist, töötas välja valemi Uuris jugade voolamist Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia ülekandmiseks
Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus
Answer 2 Arendas välja aksiaalkolbmasina Hans Thoma Answer 3 Kasutas hüdrostaatikat vee survevõrkudes energia ülekandmiseks Blaise Pascal Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset voolamist, töötas välja Answer 4 James Watt valemi Answer 5 Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja mõõtmisest" Leonardo da Vinci Answer 6
Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7. Vedelike voolamise tüübid laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus. · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Re 8. Hüdrosüsteemi struktuur
Kohalikud takistused on seotud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. 16. Vedeliku voolamisel esinevad takistused ja nende mõju voolamise tingimustele. Sõltuvalt vedelikuosakeste liikumise iseloomust eristatakse vedeliku voolamisel torudes kahte voolureziimi: · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et vedeliku osakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. 17
Linn: pindmine äravool veekogudesse 90-100%, äravool pinnasesse/põhjavette 0-10% 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf S:29-33) Ülemjooks jõe algusosa. Vooluhulk on väike ja voolukiirus on suur. (Vesi külm ja hapnikurikas) Keskjooks jõe keskmine osa. Vooluhulk on keskmine ja voolukiirus on aeglasem. (Vesi soojem, rohkem veetaimi) Alamjooks jõe lõpuosa. Vooluhulk on suur ja voolukiirus on aeglane. (Üleujutused) 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4
Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, jõeorg laieneb. Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt on alamjooks veerikas, vesi voolab aeglaselt ja kulutab rohkem jõesängi külgi. Setted kuhjuvad põhja, mõnikord tekivad looked. Alamjooksul on sagedased meandrid. 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik
Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg) org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg) org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm, luht, terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe palju veetaimi, ajupuit üleujutused 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad
selline vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Stokesi seadus on loodusseadus, mis käsitleb vedelikus liikuvale kerale mõjuvat hõõrdetakistust. Stokesi seadus eeldab, et keha liigub aeglaselt, mis võimaldab vedeliku laminaarset voolamist tema ümber. Kui keha liigub kiiresti, siis tekitab ta enda läheduses turbulentsi, millega kaasnevad keerisvoolud ei allu nii lihtsale matemaatilisele analüüsile. 25. VÕNKUMINE. VÕNKUMISTE LIIGID. PERIOOD, SAGEDUS, RINGSAGEDUS. HARMOONILISE VÕNKUMISE DIFERENTSIAALVÕRRAND JA SELLE LAHEND. VEDRUPENDLI JA MATEMAATILISE PENDLI HARMOONILINE VÕNKUMINE JA VÕNKEPERIOOD. SUMBUV VÕNKUMINE. SUNDVÕNKUMINE. RESONANTS.
Enne paksu alustaimestiku teket oli selle osa väga suur. Vee voolamise tüübid. Laminaarne veeosakesed liiguvad paralleelsetel trajektooridel ja kihid omavahel ei segune. Turbulentne veeosakesed segunevad omavahel ulatuslikult. Vee voolamise tüüpi iseloomustatakse Reynoldsi numbriga. R<2000 = laminaarne voolamine. R>2000 = turbulentne voolamine. R=v*d*/ v-voolukiirus d-sängi sügavus roo-fluidi tihedus(püsiv) -viskoossus(vesi+setted) Suur viskoossus põhjustab laminaarset voolamist ja suur kiirus turbulentset. Vee voolukiirus on madal põhjapool, kus on hõõrdumine sängi põhjaga, kasvab pinna suunas(max 0,6-0,7d), ning pinna lähedal langeb veidi õhuga hõõrdumisel. Keskmine kiirus ca0,4d põhjast. Sängi põhjas on väga õhuke viskoosne kiht ja laminaarne voolamine(suure hõõrdumise tõttu). Suurema osa erosioonist põhjustab kanalis (voolusängis) voolav vesi. Ristiprofiil näitab vee kanali läbilõiget voolu suunas
..9,5 -42,1 Butaan -60 1,9...8,5 -0,5 Bensiin <- 40 1,4...7,6 7 Diislikütus 56...80 0,6...6,5 Vedellaste iseloomustab ka viskoossus, mis eelkõige mõjutab vedellastide pumbatavust. Kui kahe vedelikupinna vahekaugus on dx ja nende pindade kiiruste vahe dv, siis pinnal A väljendub laminaarset liikumist alalhoidva jõu suurus valemiga dv F = A . dx Jõu F väärtus on iga vedeliku jaoks isesugune ja seda nimetatakse dünaamiliseks viskoossuseks. Dünaamiline viskoossus sõltub vedeliku molekulide koostisest ja temperatuurist. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ja vedeliku voolamiskiirus kasvab. Dünaamilise viskoossuse ühikuks on puaas (P): Ns 1P = 0,1 . m2
vererõhk). Diastoolne rõhk ei ole selle meetodiga mõõdetav. Auskultatoorne meetod, mille Riva Rocci meetodi alusel töötas välja N. S. Korotkov, on kindlasti tänapäeva meditsiini kõige kasutatavam vererõhu mõõtmise meetod. Selle abil saab mõõta nii süstoolset kui ka diastoolset rõhku, seejuures üsna täpselt ja usaldatavalt. Meetod põhineb tõsiasjal, et stetoskoobi abil on võimalik kuulda arteris vaid turbulentset, mitte aga laminaarset voolamist. Näiteks mägioja vulin (turbulentne voolamine) on hästi kuulda, suure jõe vool aga (peamiselt laminaarne voolamine) on vaevalt kuuldav. Kahjuks ei saa seda meetodit alati kasutada haiglaeelsetes tingimustes (välitingimustes või sõidu ajal valitseb tavaliselt tugev müra). Ostsillomeetrilise vererõhu (digitaalse aparaadiga) mõõtmise korral mõõdetakse vererõhumansetisse integreeritud rõhuanduri abil suurte veresoonte seinte võnkeid. Selle meetodi
annaabi.ee 
