plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne. Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil. Kontrollimisel ei tohi detaili suruda liiga kõvasti plaadi vastu; enamikel juhtudel piisab selleks detaili omakaalust.
Samas tundub ka, et jutustaja on üks tegelastest, kelle mõtteid ta lugejani toob. Üldiselt on jutustaja see, kes lugu alustab ja sündmuste kirjeldusi edasi annab. Tema teab ka kõige rohkem, pealegi puudub selles loos mina-tegelane jutustajana. Seega jääb jutustajale ainuvõimalus rääkida lugu detailsemalt. Teoses on kolm tegelast: mees, tema naine ning naise vanatädi.Tegelaste iseloomude ja välimuse kohta pole infot antud. Seega võib neid lamedateks pidada. Vanatädile on antud küll välimuse kirjeldus, Esikus oli tõesti hämar. Vanatädi piilus tulijaid ukse vahelt. Esiti tundus Jaanile, et vanatädi on kiilakas, aga siis selgus, et ta kannab peas kulmudeni veetud roosat baretti, mis hämmastavalt sarnanes palja peanahaga. kuid midagi enamat ühegi tegelase kohta ei leia, kuigi jutustaja tööks on anda ka tegelaste kirjeldus, aga seda on tekstis vähe. Lugejal tuleb tegelaste iseloomust pigem nende vahelise vestluse abil aru
Sulgjad lehed on lõhised, Kultuurtaimena sügavusele. Idaneb2-3 nädala jooksul. noori lehti rohelistes iseloomuliku aromaatse lõhnaga. Väikesed eelistab savikat Tõusmed avajvad tärkamiseks suppides ja salatites. valged, harva roosakad õied on koondunud neutraalset või küllaldaselt niiskust. Esimesel aastal Köömneid kasutatakse lamedateks sariõisikuteks. Õitseb aluselist ei vilju. Viljad valmivad ebaühtlaselt. erinevates toitudes. Viljad V-VII. Viljad on aromaatse lõhna ja maitsega, huumusrikast Köömneid korjatakse VII-VIII, kui on seedimist ja söögiisu valminult jagunevad kaheks ning varisevad mulda. osa vilju on juba valminud. soodustavad, vähendab kergesti
1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus: Luude ehituses kehtib printsiip, et väikese materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs. Lühikesed luud- mõõtmed on enam vähem võrdsed. Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus.
Kindlapiirilist ja tavaliselt lohustunud paika organi pinnal, mille kaudu sisenevad veresooned ja närvid, nim. väratiks. Väliselt eraldatavad või sälkude kaudu üksteisest lahutatud organiosad kannavad sagarate nimetust. 12. Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad luud esinevad jäsemetes ja toimivad kangidena. Eristatakse paksenenud luuotsi e. epifüüse ja luukeha e. diafüüsi, milles esineb üdiõõs. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed. Näiteks randme, kannaluud ja selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste luudega võrreldes väiksem. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitamiseks. 13. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest. Orgaanilised ained
18 AED - KORIANDER Coriandrum sativum Sarikalised (Apiaceae) Botaaniline iseloomustus 20 60 cm kõrgune rohttaim VARS peenevaoline LEHT alumised lehed sulglõhised, ülemised peenjaguselt sulglõhised ÕIS määrdunudvalge kuni roosakasvalkjas. Õied on koondunud varte tippudes väikesteks lamedateks sarikõisikuteks SEEMNED Kuivatatuna on seemned kollakaspruunid, neil on muskuse ja sidruni lõhn Ajalugu algkodumaa on Lähis-Ida, kuid juba ammus levis ta sealt Vahemeremaadele ja Kesk-Euroopani. Keskajal kasutati teda kirpude ja täide vastu võitlemiseks. Kasvatamine kevadel külvatakse seemnes aeda 30 cm vahekaugusega ridadesse 1 cm sügavusele. Reas tuleks jätta taimede vahekauguseks 15 cm. Soovitav on teha korduskülve, et pidevalt värsket materjali saada. Peale pinnase kobestamise
Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/punane_leeder.html http://herba.folklore.ee/pildid/punane%20leeder%202.jpg 3.10 Enelas (Spiraea) Konkreetne liik: Kaselehine enelas( Spiraea betulifolia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 0,8m Taime välislaadi kirjeldus: kompaktse võraga põõsas Lehed: Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad. Õied või õisikud: Õied valged, koondunud lamedateks poolkerajateks 3 6 cm läbimõõduga sarikpööristeks.Õitseb väga rikkalikult juulis augustis. Liigi eritunnused: Sügisvärvus leekivpunane kuni tumevioletjas Kasvukoha nõuded: Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Küllusliku õitsemise tagamiseks soovitav kasvatada päikesepaistelisel kasvukohal. Kasutamine haljastuses: Kasutatakse üksikult, rühmadena, vabakujulise madala hekina. Kasutatud kirjandus: http://www.taimekuller.ee/kaselehine-enelas-tor.html http://www
Õitseb juunis-juulis. Toored viljad on mitte eriti meeldiva lõhnaga, kuivades muutuvad meeldivalt aromaatseks. Koriander on lähedane sugulane köömnete, vürtsköömnete, aniisi ja tilliga. VARS peen vaoline LEHT - lamedad helerohelised lõhestunud lehed, mis värskelt väga intensiivset aedpeterselli lõhnaga sarnast lõhna eritavad. ÕIS Väikesed määrdunudvalged kuni roosakasvalkjad õied on erisuuruste kroonlehtedega ja koonduvad varte tippudes väikesteks lamedateks sariõisikuteks. SEEMNED - seemned kuuluvad maailma vanimate teadaolevate vürtside hulka. Kerakujulisi vilju saab jagada kaheks seemneks. Kuivatatuna on seemned kollakaspruunid, neil on muskuse ja sidruni lõhn. Ajalugu - Koriander on vahemeremaadest pärit ühe- või kaheaastane taim. Selle seemned kuuluvad maailma vanimate teadaolevate vürtside hulka. Taime kasvatati juba 3500 aastata tagasi ja 1400 eKr on tõendeid selle kohta, et vanad kreeklased kasutasid seda ravimina.
liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Joonisel 143 on kujutatud erinevaid kaabitsa tüüpe. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne. Joonisel 144 on näidatud kontrollimise võtteid. Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil.
annaabi.ee 
