Tiinus- ja imetamisperiood on aga omavahel integreerunud, st tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Tiine emis vajab sööda toitaineid elatuseks, loodete kasvuks ja emakavälise kehamassi juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. 7) Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel
Teine võimalus on anda põrsastele puderjat sööta, siis peab söödaküna olema nii pikk, et kõik põrsad korraga sööma saaksid tulla (vähemalt 1,2 m). Küna peaks asetsema söödakäigu ääres, et põrsaid oleks kergem sööta. Põrsaste lamamisala peab olema kompaktne, pindalaga mitte alla 1 m2, et kõik põrsad saaksid korraga kiirguri all olla (pikal ja kitsal alal ei mahu kõik põrsad kiirguri alla). Lamamisalal paikneb lisasoojusallikas (soojuskiirgur) või on soojendatav lamamisala põrand (elekterküte). Lisasoojus on tähtis põrsaste arengule eriti esimestel elupäevadel, mil nende võime kehatemperatuuri säilitada ja 34 reguleerida on piiratud. Kahenädalastel põrsastel on juba hästi arenenud termoregulatsioon. Selle tagab naha soojusisolatsiooni suurenemine. Vastsündinul põrsal on kehas rasva ainult 1–2% ja
Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära. Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta. Peale põrsaste võõrustamist hakkavad emised indlema 4-7 päeva pärast. Sugukuldid peavad regulaarselt jalutama, et mitte rasvuda ja et sperma kvall ei halveneks. Kuldisulud peavad asuma emiste sulgude kõrval, kuna see mõjutab emise inna avaldumist. IMETAVATE EMISTE PIDAMINE *Kuna põrsad imevad tihti, iga tunni järel ja emised on koguaeg pikali, siis on oluline korralik lamamisase.
Sõnnikukihil pidamist peetakse veiste heaolu seisukohalt üheks parimaks võimalikuks lahenduseks, puuduseks on suure koguse allapanupõhu vajadus. Sõltuvalt lamamisala põranda kaldest ja sõnnikukihi eemaldamise viisist lamamisalalt jagatakse pidamisviisid järmiselt: kaldpõrandal ja sügavallapanul pidamine. Sügavallapanul: laudas peaks lehma kohta olema 57m2 lamamisala. Veiste sügavallapanul pidamisel tuleb arvestada, et sõnnikukiht loomade puhke ja lamamisalal kasvab Ühealaline sügavallapanuga laut: söödalava paikneb vahetult loomade lamamisala kõrval. Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline sügavallapanuga laut: loomad liikuda kahel alal söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 12 korda aastas .
keskmiselt 4 (3 -- 6) nädala vanuselt. Pärast võõrutamist peetakse põrsaid rühmasulgudes, harilikult vähesel allapanul, kuni 30 (25 -- 35) kg kehamassi saavutamiseni. Võõrdepõrsaste sulud võivad olla nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga. Temperatuur võõrdepõrsaste sulgudes peab võõrutusjärgselt olema 28 - 30°C. Põrsaste kasvades (4 - 5 nädalat) võib temperatuuri alandada 20 - 22 kraadini. Üsna levinud tehnoloogiline lahendus lamamisalal stabiilse temperatuuri tagamiseks on selle katmine varikatusega. 17. Seasõnniku koristamine ( tahke ja vedelsõnnik). Vedelsõnniku toruga eemaldamine Sõnniku toruga eemaldamise meetodi puhul ehitatakse sigade sulgude alla vannikujulised, vähemalt 40-50 cm sügavused kanalid. Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)).
Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20-ni. Ühele võõrdepõrsale tuleb sirge küna korral tagada söödafronti 0,2 m. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Tiinuse ajal saavad emised sööta rohkem, imetamisel vähem. Tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad enamiku magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. 11 Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Optimaalne paigutustihedus on 4–10 emist sulu kohta, sulu pind emise kohta rühmasulus vähemalt 1,9 m2 (künata). Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS!
põrsad keskmiselt 4 (3 — 6) nädala vanuselt. Pärast võõrutamist peetakse põrsaid rühmasulgudes, harilikult vähesel allapanul, kuni 30 (25 — 35) kg kehamassi saavutamiseni. Võõrdepõrsaste sulud võivad olla nii osalise-, täisrest- kui ka monoliitpõrandaga. Temperatuur võõrdepõrsaste sulgudes peab võõrutusjärgselt olema 28 - 30°C. Põrsaste kasvades (4 - 5 nädalat) võib temperatuuri alandada 20 - 22 kraadini. Üsna levinud tehnoloogiline lahendus lamamisalal stabiilse temperatuuri tagamiseks on selle katmine varikatusega. 17. Seasõnniku koristamine ( tahke ja vedelsõnnik). Vedelsõnniku toruga eemaldamine Sõnniku toruga eemaldamise meetodi puhul ehitatakse sigade sulgude alla vannikujulised, vähemalt 40-50 cm sügavused kanalid. Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi
iga tunni järel), siis suurema osa ajast emis lamab. Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. Emise ja põrsasulu vaheline piire peab olema põrsastele läbitav. Latriga sulus peavad põrsad pääsema emise juurde mõlemalt poolt emise udara pikkuse ulatuses. Sulus peab põrsaste äramagamiseoht olema viidud miinimumini. Põrsaste lamamisala peab olema kompaktne, pindalaga mitte alla 1 m2, et kõik põrsad saaksid korraga kiirguri all olla. Lamamisalal paikneb lisasoojusallikas või on soojendatava lamamisala põrand. Et vältida tõmbetuult, tuleb kasutada lamamisalal tihedaid piirdeid. Tihedate piiretega võiks olla ka naabersulud, aga emis peaks saama põrsaid jälgida, seetõttu võiks olla emise ja põrsaste lamamisala vahel läbipaistvad piirded. Vajalik on kasutada vähest allapanu. 11.Põrsaste võõrutamine, võõrutusjärgsed probleemid. Põrsaste võõrutamise ajast oleneb otseselt seakasvatuse tulukus
· Sõnnikukihil pidamist peetakse veiste heaolu seisukohalt üheks parimaks võimalikuks lahenduseks · Puuduseks on suure koguse allapanupõhu vajadus · Sõltuvalt lamamisala põranda kaldest ja sõnnikukihi eemaldamise viisist lamamisalalt jagatakse pidamisviisid: · * Sügavallapanuga laudas peaks lehma 100 kg eluskaalu kohta olema keskmiselt 1m2 lamamisala pinda, seega 5...7 m2 · Veiste sügavallapanul pidamisel tuleb arvestada, et sõnnikukiht loomade puhke- ja lamamisalal kasvab · Kui sõnnikukiht on tõusnud söödalavaga ühele tasapinnale, tuleb söödalava (söödaküna) tõsta kõrgemale või vedada üleliigne sõnnik laudast välja · Sellist pidamisviisi nimetatakse ühealaliseks sügavallapanul pidamiseks · Paigutades söödalava ja puhkeala vahele perioodiliselt puhastatava käigu, ei ole söödaküna vaja kõrgemale tõsta · * Ühealaline sügavallapanuga laut
väljutamise kiirus väheneb emise tiinusaegne ülesöötmine, rasvunud emistel on nõrgemad väitused ebasobiv (ebamugav) poegimispuur (-sulg), emis on stressis poegimine venib osal emistel, kui nad ei saa teha pesa 4.Lootekotti lämbumine (umbes 5% põrsastest, ainult mõned suudavad end ise vabastada) 42. Sigade liigiomane käitumine. SIGADE KÄITUMINE: Sead on väga sotsiaalsed loomad, eelistavad eldada gruppides Sead on väga puhtustpidavad, ei rooja ega urineeri söömis-ja lamamisalal Sead eelistavad võsastikke ja metsaaluseid avamaastikule (kindlustunne) Hästi arenenud kuulmismeel, suhtlevad häälitsuste kaudu Kõigesööjad, tarvitavad toiduks ka raipeid Tundlikud ekstreemsete keskkonnatingimuste suhtes, ei ole higinäärmeid, hõre karvastik, külma vastu omab nahaalust rasvkudet Sooja saamiseks lamavad üksteise kõrval, jahutamiseks püherdavad mudas Sead on uudihimulikud, ,,õpivad" kiirest, selleks kasutavad eriti haistmismeelt
annaabi.ee 
