Keskaja mööbel Ladina keeles ,,mobilis" tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist. Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo. Romaani stiil ja gootika Keskajal valitses romaani ja gooti stiil. Üldiselt oli elamutes mööblit vähe, seda eriti talupoja elamus. Romaani stiil (11
-11. saj 2) Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg 2. Keskaja mööbel Ladina keeles ,,mobilis" tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist. Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo. 5 2.1 Romaani stiil ja gootika
Referaat Juhendaja: Anneli Silm September 2017 1 Sisukord: Tiitel leht Sisukord Sissejuhatus Romaani stiil Gootika stiil Renessanss Barokk Rokokoo Klassitsism 2 Sissejuhatus Ladina keeles ,,mobilis" tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist. Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo. 3 Romaani stiil Romaani stiil (11.-12.saj
Verejooksu korralehk raske haavandi puhul, peale puhastamist katta rõhksidemega, selleks kasutada steriilset marlit koos padjaga. Suurte arterite vigastuste puhul kasutada zgutti, asetamisel silmas pidada zguti alla asetada marli või tavaline side, et vältida karvkatte vigastust ja zgutti sulgemisel paigaldada asetamise aja sedel. Olenevalt asendist võib olla kuni 2h . Sisemise verejooksu korral asetada kannatanu lamamis asendisse, asetada kukla alla tugi, keel siduda välja ja asetada kõhu peale külm ese. Verejooksu peatumise järgi soovitav rohkesti juua sooja vedelikku või süsihappegaasi sisaldavat vedelikku. Põletused jagunevad kolme ossa: I astme põletus: nahk punetab, tuleb määrida taimeõliga, rasva, või seebiga kasutada pantenooli II astme põletus: villid, ei tohi katki teha, peal lasta pantenooli
Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade. Liiv ja kruusliiv Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted. 10. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis. 11. Mis on glatsiokarst
Raseduse viimaste kontollvisiitide ajal õpetab ämmaemand, mida teha kui looteveed puhkevad. Eriti ettevaatlik tuleb olla, kui loote pea ei ole korralikult vaagnasissepääsu või kui loode asub tuharast allapoole. Väga harvadel juhtudel võib koos lootevetega läbi emakakaela tulla ka nabanöör. Sel juhul tuleb kohe pikali heita.Vältimaks loote kahjustusi, transporditakse sind sel juhul sünnitushaiglasse lamamis asendis. 7 Avanemisperiood. See on sünnituse kõige pikem periood, mis kestab tavaliselt 8-12 tundi. Korduvsünnitajatel avaneb emakakael kiireneb, keskmiselt 4-6 tunniga. Avanemisperioodi alguseks peetakse esimeste regulaarsete kokkutõmmete teket. Sünnitusvalude ajal tõmbuvad emakalihased kokku ning paksenevad ja lühenevad. Selle tulemusena emakakael venib ning laps liigub mõõda sünnitusteid allapoole ja lüheneb
9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. ★ Lubjakivi – Lasnamäe lade. ★ Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. ★ Savi – Kambriumi Lontova lade. ★ Liiv ja kruusliiv – Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted. 10. Mis on viirsavi? Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis. 11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile)
9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade. Liiv ja kruusliiv Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted. 1 10. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini
i. Kortikospinaalne ja –bulbaarne (ajutüvi) -> õpitud ja kaasasündinud liigutuste seostamine. ii. Kahe(!)suunalised seosed post-tsentraalse piirkonnaga -> seos liigutustajuga. Osa motoorsest (väljundist) käsust ka sensoorsesse. b. Sisend – väikeaju, basaalganglion, F eespoolne koor -> see väli ei programmeeri, pigem väljutab programmi. c. Aktiivne – keha hoidmine lamamis asendist, kaasasündinud funktsioon. d. Kolmandikus osas kattuvad. 2. Väli 6 (premotoorne): a. Väljundid i. Subkortikaalne ekstrapüramidaalne süsteem -> kaasasündinud liigutused. ii. Väli 4 -> motoorse programmi realiseerimine. b. Sisend – väikeaju, basaalganglion, assotsiatiivne koor -> siin valmib programm. Spetsiifiliste funktsioonidega sekundaarväljad: 3
Mõnedes lautades antakse puhkelatritele ka 3 % põikkalle · Sellisel juhul heidab enamik loomadest puhkama ühele küljele, mis aitab ära hoida udarate vigastusi kõrvallatrites lamavate veiste jalgade poolt. Et vältida sõnniku sattumist puhkeasemetele, tõstetakse need sõnnikukäigu tasapinnast ca 20 cm võrra kõrgemale · Puhkelatritega laut koosneb söötmis-, söömis- ja sõnnikukäigust ning puhkelatritest. Ideaalis on iga looma jaoks igal ajahetkel olemas lamamis- ja söömiskoht · Lehma puhkelatri laius on tavaliselt 1,2 m. · Söömisfront 0,6...0,75 m. · Seega ühe puhkelatri laiuse söödafrondi kohta võib olla kaks puhkelatrit · VABAPIDAMINE · Kõigis vabapidamisega lüpsikarjalautades oleks soovitav, et seal oleks poegimisosakond ning samuti ka haigete loomade osakond · Aastaringse poegimise korral peaks poegimisosakond korraga mahutama 3 % lehmadest · Ka haigete loomade osakond peab korraga mahutama 3 % lehmadest
annaabi.ee 
