või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage o Lalisemine- neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule; kurdid lapsed laliseva alguses sama sageli ja sama palju kui kuuljad, esimese eluaasta teisel poolel hakkavad aga vähem lalisema o Häälemäng- 6.-7. elukuul; laps kordab pikalt silpe; on ilmne, et tegevus pakub neile lõbu; hiljem hakkavad lalisemise abil teiste käitumist mõjutama; lalisemine
muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad alguses sarnaselt kuuljatele, esimese eluaasta teisel poolel vähem ilmselt ei tunne huvi, kuna ei kuule oma häälitsusi ega vastuseks teiste inimeste juttu Lalisemine · 6. 7. elukuul lalin muutub, tekib häälemäng · Laps laliseb, kuna talle pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine · Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi · Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu täiskasvanu võõras keelekeskkonnas) · 11 12 kuu vanuselt lalisevad tihti
Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma ma ma. Samuti on viiekuune laps mõnd häälikut kohe pärast kuulmist matkima (eriti täishäälikut). Laps laliseb, sest talle pakub rõõmu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad lapsed lalinaga ka teiste käitumist mõjutama. 9-12. kuuselt hakkavad lapsed üha enam lalisema. Lalin väheneb pärast esimeste sõnade ütlemist. Lalisemise perioodil hakkavad lapse häälitsused üha enam kõnet meenutama. Lalisemise alguaeg sõltub küpsemisest ning hiljem ka sotsiaalse keskkonna mõjust. Enne kaheksandat elukuud suudab laps eristada ka neid häälikuid, mida ei ole tema emakeeles ja millega ta kokku puutub. Seejärel hakkab see võime kaduma. Kõne areng ei seisne mitte uute foneemide omandamises, vaid laps laps jätab järk-järgult oma repertuaarist välja need foneemid, mida tema emakeeles ei esine.
· Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. · 6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. Kuni 12. Elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem
Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6. 7. elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma- ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine. Hiljem hakkavad nad oma lalisemisega teiste inimeste käitumist mõjutama. 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast
8 aastaselt läks kooli ja polnud täheldada mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder, toolikülge seotud, keegi ei suhelnud temaga, tema peale tehti minimaalseid kulutusi- vesi ja leib. Peres oli vanaisa, kes arvas, et laps oli viga. Ta õppis ära sõnad ja sõnavara oli suur. Ta suutis kombineerida lauseid sõnadeks, kuid ta ei õppinud ära reegleid nt teine maja on koer. Vaata youtubest. · Kurtide viipekeele areng- kuni lalisemise perioodini on kurtidel sama areng. Edaspidi kaovad häälitsused ära. Kõigepealt õpivad lapsevanemad ära viipekeele ja seejärel hakkavad lapsega suhtlema. Viipekeele õppimine on sarnane keele arenguga. Laps õpivad viipekeele paremini kui tema vanemad. · Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad
8 aastaselt läks kooli ja polnud täheldada mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder, toolikülge seotud, keegi ei suhelnud temaga, tema peale tehti minimaalseid kulutusi- vesi ja leib. Peres oli vanaisa, kes arvas, et laps oli viga. Ta õppis ära sõnad ja sõnavara oli suur. Ta suutis kombineerida lauseid sõnadeks, kuid ta ei õppinud ära reegleid nt teine maja on koer. Vaata youtubest. Kurtide viipekeele areng- kuni lalisemise perioodini on kurtidel sama areng. Edaspidi kaovad häälitsused ära. Kõigepealt õpivad lapsevanemad ära viipekeele ja seejärel hakkavad lapsega suhtlema. Viipekeele õppimine on sarnane keele arenguga. Laps õpivad viipekeele paremini kui tema vanemad. Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad
Koogamise algusaeg on individuaalselt erinev ja sõltub füüsilisest küpsemisest. Neljandal kuul algab lalisemine. Sel perioodil kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe. See sõltub ka veel küpsemisest, hiljem muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6.7. elukuul muutub lapse lalin ja tekib häälemäng. Laps kordab pikalt silpe, neile pakub lõbu häälega mängimine. Hiljem hakkavad nad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama. Lalisemine väheneb pärast esimeste sõnade õppimist. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehhooliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Õpivad kõlalisi mustreid enne, kui hakkavad künest aru saama. Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps kogu fraasile, millest ema saab aru tänu kindlale
(traumad, hooletusse jätmine, tunnetuslikud vajakajäämised vms) võivad anda väga tõsiseid emotsionaalseid järelkajasid. Lood loendamatutest inimestest, keda on uurijad jälginud lapsepõlvest kuni täiskasvanueani, näitavad et ümbritsev keskkond ise võib sageli osaliseltki parandada varasema Näiteks juhul kui imiku lalisemise ja häirumisega tekitatud mõjusid. kudrutamise ajal kõnelevad Inimesed ei ole passiivsed täiskasvanud temaga julgustavalt, muutuste vastuvõtjad. Nad toetavad ja ergutavad nad sellega lapse vormivad aktiivselt oma kõne ja keele arengut ümbruskonda ja nad võtavad vastu ühiskonna mõjutusi, mis neid toetavad. Täiskasvanud juhivad
reageerivad. Esimene ja oluline keele omandamise etapp on koogamine, mis on erineva emakeelega imikutel ja isegi kurtidel lastel ühesugune. Koogamise staadiumis on lapsed suutelised eristama kõikvõimalikke foneeme, nii emakeele omi kui sinna mitte kuuluvaid. Koogamise staadiumis on lapsed kuni 6 elukuuni. Ajavahemikus 6-st elukuust kuni aastani kaotavad lapsed kõikvõimalike foneemide eristamise võime ja edaspidi reageerivad nad ainult oma emakeele foneemidele. Lalisemise staadiumis imikute häälitsused muutuvad. Kurdid lapsed ei häälitse enam. Kuuljad lapsed aga lalisevad valdavalt oma emakeele foneeme kasutades. Mitte-emakeelsetele foneemidele lalisemisstaadiumis oleva lapse aju enam ei reageeri. Esimese sõna staadium on ühtlasi ühesõnalise tervikfraasi staadium, kus laps püüab ühe sõnaga väljendada oma soove. Tüüpiliselt on esimesteks sõnadeks lapsel nimisõnad, mis kirjeldavad lapsele tuttavaid ja vaadeldavaid objekte.
annaabi.ee 
