..............................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................5 Mis on hüpolaktaasia Hüpolaktaasia ehk laktoositalumatus ehk piimasuhkrutalumatus ehk Hypolactasia (lad. k.) ehk Lactose intolerance (ingl. k.). Laktoos (piimasuhkur) on redutseeriv disahhariid. Laktoos on piima peamine süsivesik (rinnapiimas 6..8%, lehmapiimas 3,8..5%). Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. Laktoos on oluline allikas inimorganismile. Osa inimesi on intolerantsed laktoosile (geneetilise defekti tõttu on seedenõre laktaasi aktiivsus väga madal). Eriti avaldub see vanemas eas inimestel. Piima laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulgas ja allub seedekanali mikroobile toimele. [1] Laktoosi ehk piimasuhkru talumatus on olukord, mille korral piima või piimasaaduste
) Alates Eesti iseseisvumisest on suurenenud huvi kitsekasvatuse vastu. Seda sellepärast, et kitsedelt saab tervislikku piima, aga ka liha ja nahku, nii saab kitse pidamine anda osa väikepere toidulauast. Kitsepidamine on lihtsam lehmapidamisest ning sageli ühe-kahe lehmapidajad on hakanud kitse kasvatama. See ka põhjuseks miks kitsede arvukus tõusnud ning 2010.aastal oli Eestis ligikaudu 3700 kitse. (Piirsalu, P.) Keskmine piimatoodang jääb 450 kg lähistele laktatsiooniperioodil. Kitsepiima lüpstakse käsitsi ja kasutatud põhiliselt oma tarbeks, rahaliselt turustatud piima hulk on minimaalne. Eestis on vähe tänapäeva nõuetele vastavad kitsekasvatuse tootmisfarme. On ainult paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Piima on püütud turustada toorpiimana linnades, ülejäänud piimast valmistakse pehmeid juustusid. Väikefarmides peetakse 1-3 kitse ning piim tarbitakse peresiseselt.
Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200220 kg) piisab 2,22,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal. II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on laktatsiooniperioodil halb isu ja nende piimatoodang väheneb. Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea. III. Emiste piimatoodang oleneb pesakonna suurusest (imetatavate põrsaste arvust, sest põrsas imeb tavaliselt ühte nisa). Suurema põrsaste arvuga emised toodavad ka rohkem piima. IV. Laktatsioonifaasi mõju emise piimatoodangule. Emiste piimaand on suurim 3.5. laktatsiooninädalal. Sel ajal võib päevane piimatoodang parematel emistel ulatuda 10
asuvad ligikaudu 500 000 eemalasuvates külades. Kuna sealsed farmerid on suhtleiselt vaesed, on nende piima müük eluliselt oluline perede ülalpidamseks ning sotsiaalseks kindlustamiseks. Jõe tüüpi loomad toodavad rohkem piima, kui soo tüüpi, kuna nende aretus on suunatud spetsiaalselt piimatootmisele. Keskmine piimajõudlus murrahi tõul on 2 000 kuni 2 100, nili-ravil 1 800 kuni 2 000 ja surtil 1 600 kuni 1 800 kg laktatsiooniperioodil. Märkimisväärne oleks see, et ka kõrgemad näitajad ei ole, eriti murrahi tõul, eriti ebatavalised. 3 777kg piimatootlikkusega pühvel registreeriti Basus. Tänapäeval võivad olla isegi kõrgemad näitajad. Pühvli piim Pühvli piim sisaldab rohkem tahkeid aineid ning kaks korda rohkem rasvaineid, mis teevad piima kreemjamaks ning tihedamaks. peroksiidi aktiivsus on 2-4 korda kõrgem
Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Kõrgetel kontsentratsioonidel sahharoos inhibeerib mikroorganismide kasvu, kasutatakse konservandina. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Laktoos on oluline galaktoosi allikas. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi.
Heksoosid – glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid – sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Inimkeha disahhariidid on: Laktoos – piimasuhkur, galaktoos+glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos – peedisuhkur/roosuhkur, glükoos+fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos – linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta- glükosiidselt
Heksoosid glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Disahhariidid on: Laktoos piimasuhkur, galaktoos + glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos peedisuhkur/roosuhkur, glükoos +fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta-glükosiidselt
Suurem söödakogus enne tiinestamist suurendab ovuleeruvate munarakkude ja seega saadavate põrsaste arvu. 2. Põrsaste väike võõrutusmass. (imetavate emiste mitteküllaldane söötmine, tiinete emiste ülesöötmine). Imetavate emiste toitainetarve on katmata. Suurendada imetavatele emistele antavaid söödakoguseid ja söödaga saadavate toitainete kontsentratsiooni. 3. Emiste võõrutusjärgne inna edasilükkumine. (Emiste liigne lahjumine imetamisperioodil). Suurendada söödakoguseid laktatsiooniperioodil ja käsutada fläsingut (emiste paarituseelset tugevdatud söötmist). 38. Maohaavandite põhjused. MAOHAAVANDID 1. Liiga peeneks jahvatatud söödakomponendid (üle 80% peenem kui 1 mm). 2. Kooritud teravili. 3. Nisu söötm soodustab maohaavandite teket rohkem kui oder, mais rohkem kui nisu. 4. Ratsiooni liiga väike toorkiusisaldus. 5. Sigade näljutamine. 6. Erinevad stressorid (sigade liiga suur paigutustihedus, sagedane sigade ümberpaigutamine ühest sulust teise). 39
tärklise hüdrolüüsiproduktina. Maltoos koosneb glükoosi jääkidest. 8 Maris Kallus KKS 2010 Laktoos – ehk piimasuhkur koosneb galaktoosi ja glükoosi jääkidest. Laktoos on piima peamine süsivesik. Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. NB! Nii maltoosi kui ka laktoosi molekulis on üks vaba poolatsetaalne –OH rühm, mis annab neile redutseerivad omadused. Seega on maltoos ja galaktoos nagu ka kõik monosahhariidid redutseeriva toimega. Sahharoos – glükoosi ja fruktoosi jääkidest koosnev disahhariid. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Sahharoos on süsivesikute trantsportvorm taimelehtedest taime teistesse osadesse. Loomorganism ei omasta sahharoosi. Kõrgetel kontsentratsioonidel
annaabi.ee 
