Puuks kasvavate pajude nimetuseks on ka remmelgas Remmelgas Remmelgaid on eestis 4 liiki Hõberemmel Raberemmelgas Raudremmelgas Raagremme gas lgas Raagremmelgas • Leviala hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. • Kõrgus enamasti 10-20m, mõnikord jääb ka põõsaks • Lehed on laiovaalsed • Putuktolmleja – mesilased ja kimalased • Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes hästi • Ei saa paljundada pistvaiadega • Puit pole kvaliteetne • Kasutatakse parkainete tootmiseks • Koorest saadakse musta värvi Hõberemmelgas • Kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne ja edelaosas. • Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m
Tekib kõhulahtisus ja peapööritus, pupillide laienemine ja teadvusetus. Pulss muutub algul kiiremaks, siis aga nõrgemaks. Surm saabub krampide sagenedes südametegevuse ja hingamise lakkamise tõttu. Raagremmelgas Raagremmelga levila hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. Eestis on raagremmelgas pärismaine. Raagremmelgas kasvab enamasti 10–20 meetri kõrguseks puuks, mõnikord jääb ka põõsakõrguseks. Tema lehed on laiovaalsed, 3–8 paari külgroodudega. Raagremmelgas on putuktolmleja ning põhiliselt tolmeldavad tedamesilased ja kimalased. Puu võra on suur, tüvi peenike ja okslik. Teiste puude varjus raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga. Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega. Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. . Seda
Täkilise servaga Pealt tumerohelised, läikivad, paljad. Noorelt kleepuvad. Võrsed tihedalt karvased · Vaevakask · Betula nana Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, Teritunud tipuga, Kahelsaagjad Pealt tumerohelised, Alt hallid väga lühikeste karvadega 4...10 cm pikad 4...7 cm laiad · Hall lepp · Alnus incana Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed Tömbi või pügaldunud tipuga Kahelisaagjad, Pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. · Sanglepp e. Must lepp · Alnus glutinosa Lehed elliptilised või piklikmunajad Lühidalt terava tipuga, Vahel nõrgalt südaja alusega, Teravalt kahelisaagja servaga, Rood tugevalt sisse vajutatud Alt hõredalt pikakarvased Lehed nõrgalt kortsus Alt rohelised 5...8 cm pikad, 3..
Betula fruticosa– madal kask Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 1–3 cm pikad. Betula nana – vaevakask Sügisel oranžikaspunaseks värvuvad lehed on 0,5–1,5 cm pikad, ümarad või lehe laius pikkuses suurem, täkilise servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, paljad ning noorelt kleepuvad. Alnus glutinosa– sanglepp e. must lepp Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Alnus incana– hall lepp e. valge lepp Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. Carpinus betulus – harilik valgepöök
sügisel kollased või oranzid. kaskede omi. Emasõisikud on Põhja-Ameerika. jooksva aasta võrse tipus. Isasõied moodustuvad eelmise aasta suvel urbades; Emasõied Lehed ovaalsed, laiovaalsed või asuvad lehepunga taolises õisikus. Puit on hajulisooneline, peenekiuline, äraspidimunajad lihtlehed südaja Puhkemisel ilmuvad nähtavale Euroopa, Aasia, tihe, kõva, ristlõikes on näha laiad
jõgede, järvede kallastel., iga hrl. 100 150, harva kuni 300 aastat. Sanglepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 1,5% ja erametsades 2,2% (2005). Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes kasvukohtades kasutatakse ka haljastuses. Väga väärtusliku, vees mittemädaneva puiduga puuliik. Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Vastupidav vesikeskkonnas ja näiteks Veneetsia linna majad on ehitatud merre rammitud sanglepa vaiadele. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt
Kõrgus 50...60 m. · Okkad soomusjad 2...3 mm laiad, külgmised soomuse tipud võrse ligi hoiduvad, all valged või valkjassinakad (ribad) laigud, pealt läikivad, tumerohelised, keskmisel soomusel piklik õlinääre. Okkad jäävad ka talveks roheliseks · Käbid väikesed, 1...1,2 cm pikad, 8...10 seemnesoomusega, neist 4...6 seemnetega, munajasovaalsed, helepruunid. Ülemised käbisoomused lansetjad, alumised laiovaalsed. · Võrsed jämedad, lapikud, vahelduvad kaherealised · Seemned lapikud, kahe kileja tiivaga · Puit on kerge, pehme, keskmise tugevusega, välistingimustes väga vastupidav, väga sirgekiuline, kergesti töödeldav, lõhnav · Kodumaal tähtis metsapuu, mille puidust valmistatakse Kanadas ja USA-s peamiselt kõik vajalikud katuselaastud ja sindlid. Puitu kasutatakse veel ehituspuiduks, sisustuses, usteks, postideks, aiatara ja inventari (k.a
Õitseb mais. Vili väike pähkel, mis paikneb vilikonnana ogalises kuupulas, tavaliselt 4 kaupa. Viljad valmivad oktoobris. Puitu kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Samuti kasutatakse haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, lehed, puit 32. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised kõrged põõsad ja keskmise kõrgusega puud. Lehed südaja aluse ja kahelisaagja servaga laiovaalsed või äraspidised ning näärmekarvase leherootsuga. Isasõied asuvad rippuvates urbades, emasõied lehepunga kujulises õisikus, õitsemise ajal punakas. Vili on puitunud kõva kestaga üheseemneline pähkel. Puit punakasvalge, painduv ja vastupidav. Perekonnas 15 liiki (harilik). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks ja pliiatsisüside valmistamiseks. Pähkleid kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses.
Don hiigelelupuu Võrsed jämedad, lapikud, vahelduvad kaherealised. Okkad soomusjad 2...3 mm laiad, külgmised soomuse tipud võrse ligi hoiduvad, all valged või valkjassinakad (ribad) laigud, pealt läikivad, tumerohelised, keskmisel soomusel piklik õlinääre. Okkad jäävad ka talveks roheliseks. Käbid väikesed, 1...1,2 cm pikad, 8...10 seemnesoomusega, neist 4...6 seemnetega, munajasovaalsed, helepruunid. Ülemised käbisoomused lansetjad, alumised laiovaalsed. Seemned lapikud, kahe kileja tiivaga. H=50...60 (76) m. Tüve läbimõõt 1...2,5 (6,8) m. Võib saada kuni 1000 a. vanuseks. Areaal. Esineb looduslikult Põhja-Ameerika lääneosas, kus kasvab põhiliselt mägiojade kallastel 1500-2500 m kõrgusel üle merepinna. Puit on kerge (tihedus 370...390 kg/m3), pehme, keskmise tugevusega, välistingimustes väga vastupidav, väga sirgekiuline, kergesti töödeldav, lõhnav. Puidu maltspuit on õhuke ja valkjas, lülipuit raiumise järel
Majanduslikku ja haljastuslikku tähtsust ei oma, annab kergesti hübriide teiste pajuliikidega. Verkjas paju (Salix starkeana Willd.) Väike madal kuni 1 m kõrgune peente võrsetega põõsake kasvab hajusalt kogu Eestis, puisniitudel, metsaservades, ojade ja kraavide kallastel. Üldareaal Euraasia põhjaosa. Võrsed peened, kollakaspruunid, noorelt hõredalt karvased, hiljem võrsed ja pungad paljad, võrsed kaetud koorelõvedega. Pungad kuni 4 mm pikad, lapikud. Lehed laiovaalsed kuni äraspidimunajad, puhkedes veidi punakad, terava tipuga, saagja servaga, pealt läikivrohelised, alt sinakasrohelised, paljad (noorelt veidi karvased). Abilehed neerjad, jämedalt hambulised, püsivad kaua. Urvad hõredalt, isasurvad ca 2 cm pikad, emasurvad 3-4 cm pikad, õitseb lehtimise ajal mais. Majanduslikku ega haljastuslikku tähtsust ei oma, annab hübriide teiste pajuliikidega, ei taha pistokstest hästi juurduda. Hundipaju (Salix rosmarinifolia L
annaabi.ee 
