25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 26. Tähtsamad puiduliigid tähtsuse järjekorras: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp (mustlepp), haab. 27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus. Need on enamasti puidu haigestumise tunnusteks (seenhaigused). 28. Mis on nõrgem: kas niiske või kui puit? Niiske puit on alati nõrgem. 29. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit (niiskust üle 35% kaalust), poolkuiv puit (20...35%), õhukuiv puit (15...20%), toakuiv puit (8...14%). 30. Kuidas kahaneb puit kuivamise piki-, radikaal- ja tangensiaalsuunas? Toores puit kahaneb pikisuunas 0.1...0.3%, radikaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%.
aminohapete ja nukleiinhapete Pikemaajaline: metabolismis osalevate ensüümide Dermatiidid tööks. Ainevahetuse Juuste langemine aktiveerimiseks. Neerupealiste töö Põletustunne jalgades stimuleerimiseks. Rakkude Naha laigulisus, jäikus. ülesehitamiseks ja tsentraalse Hüpoglükeemia närvisüsteemi arenemiseks. Krambid Kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks. Terve seedetrakt.
ateroskleroosi süvenemine (arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine). Peab manustama koos tiamiini(B1), riboflaviini(B2), foolhappe, vitamiin B12, vitamiin A, inositooliga(B8). Leidub kalamari, munad, sardiinid, makrellid, kapsas. B5 vitamiin e pantoteenhape e antidermatiitne Defitsiit nõrkus, oksendamine, väsimus Pikemaajaliselt dermatiidid, juuste depigmentatsioon, põletuse tunne jalgades, naga sümmeetriline laigulisus ning jäikus, hüpoglükeemia, krambid. Soovitav kogus meestel 5-10 mg, naistel 4-9mg, lastel 3-7mg, rasedatel 5-10mg, imetavatel emadel 6-11mg. Peaks kindlasti manustama koos tiamiini, niatsiini(B1), vitamiin B6, vitamiin C, foolhappe(B9), biotiini(B7) ja kaltsiumiga. Leidub maks, pärm, munad, piim, kaunviljad, täisteraviljatooted, tomat. B6 vitamiin e püridoksiin Defitsiit väsimus, depressioon, veresuhkru taseme langus
On olemas ka palju spetsiifiliste funktsioonidega mineraalkrohve (näiteks akustiline krohv jm). Mineraalsed krohvisegud on alati kuivseguna. Dekoratiivseid mineraalkrohve kasutatakse kõrget aurujuhtivust ja/või kõrgeimat tulekindlust nõudvatel fassaadidel. Krohvis sisalduvatest polümeersetest lisanditest sõltub tema ilmastikukindlus. Toonitav ainult tehases heledates pastelltoonides. Toonitud krohv on väga tundlik kliima- ja töötlemistingimuste suhtes. Ilmnenud laigulisus ei ole krohvidefekt. Väiksema polümeerlisandiga mineraalkrohvid on soovitav üle värvida. Lisalugemist vt mineraalsed fassaadikrohvid . Grundputz Leicht G85 Kergkrohv Grundputz Leicht G 85 on mineraalne vett-tõrjuv kuivmört vastavalt DIN 18 550 nõuetele. Materjal on lubi-tsementsisaldusega, vett ärajuhtiv, hüdrofobiseerivate kerglisanditega hall krohvisegu. Tugevusomadustelt vastab mördigrupile PG II. Teralisus 0-2 mm. Toode on lihvitav vilthõõrutiga faktuuri
Ilmnevad neuroloogilised sümptomid (vaimne alaarend, krambid, ataksia), hepatomegaalia. Kasutada madala N sisaldusega toite 4 Hüperargineemia – arginaasi defitsiit. Iseloomustab Arg kõrge tase veres ja eriutmine uriiniga ning orootatsiduuria. Hüperammoneemia esineb harva. Kliinilised tunnused on hepatomegaalia, psühhomotoorne alaareng, kolju laigulisus. Kasutada madala N sisaldusega dieete, milles on vaid asendamatud AH, pole Arg. Uureatsükli ensüümide defitsiit võib mõne päeva jooksul olla probleemiks vastsündinule, sest ensüümide süntees pole veel välja kujunenud. Lisaks on karbamiidi produktsioon vähenenud maksahaiguste puhul, rasedusel, valguvaesel toidul, intensiivse kasvuperioodil lastel. Produktsioon on suurenenud koekahjustuste, sepsise, steroidhormoonravi, Addison tüve, nälgimise, valgurikka toidu puhul. 13
Madalamal esinevate liikide kasvamiseks kõrgemal on vajalik teiste taimeliikide `tugi' (fastsilitatsioon e. soodustamine). Liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: näide nelja liigiga, kus neid kasvatati monokultuuris ja 3- või 4-liigilises segus, madal ja kõrgel tihedusel. Lisaks varieeriti ruumilist struktuuri- isendid olid jaotunud kas juhuslikult või agregeeritult (sama liigi isendid gruppidena). Paarikaupa kasvades soodustas laigulisus nõrku ja surus maha tugevat liiki. Juhuslik jaotus annab eelise tugevatele. Klassikaline vastus liigisisene konkurents on tugevam, sest sama liigi isendite nõudlused kattuvad (seletus eelnevale segasele tekstile. Nullkoosluse katse!!! Nullkooslus- ühes potis üks taim, teises teine ja kolmandas kolmas. Kooslus- kõik taimed ühes potis. 2. näide, kus liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: Uuriti Alnus crispa ruumilist jaotust Alaska tundras
igemete valulisus, nahakahjustused. Leidub maksas, munades, piimas, kaunviljades, kanalihas, jämedas nisujahus, röstitud kohviubades.(ibid) B4- rasva ladestumine maksa, vererõhu tõus. Leidub kalamarjas, munades, sardiinides, kapsas, kanamaksas, kaunviljades ja piimas.(ibid) B5- nõrkus, oksendamine, väsimus. Pikemaajalise kestva defitsiidi puhul võivad ilmneda juuste depigmentatsioon, põletuse tunne jalgades (burning feet syndrome), pellagra sarnased nähud (naha sümmeetriline laigulisus ning jäikus), krambid. Leidub maksas, munades, piimas, kauanviljades, täisteraviljatoodetes ja tomatis.(ibid) B6- väsimus, ärrituvus, suukuivus, depressioon, unehäired, veresuhkru taseme langus. Kestva vaeguse tunnused on suunurkade lõhenemine, nahakahjustused silmade ümber,käte ja jalgade krambid, hemoglobiini sünteesi pidurdumisest tingitud aneemia, kehakaalu vähenemine, südame- ja veresoonkonnahaigused. Leidub maksas, kalas, munakollases, sea- ja linnulihas,
Mahajaetud ehitised ja terved linnakud (Eestis militaarsed) on omaette huvitav ja võib-olla tulevikku näitav vaatepilt. Mis mõjutab mitmekesisust? Koosluse suurus Väikeses koosluses on enamasti vahem liike. Samuti on liigid väikestes kooslustes ise väikesed. Väikesel maa-alal ja väheste ressurssidega pole võimalik paljudel liikidel või suurtel liikidel säilitada oma populatsioonide minimaalset arvukust (arvukust, mis on vaja inbreedingu vältimiseks). Laigulisus Laigulisus e. heterogeensus kirjeldab koosluse sisemist tingimuste mitmekesisust. Kirju laiguline keskkond tagab suurema liigirikkuse kuna koos saavad elada mitmesuguste nõudmistega liigid. Seetõttu on näiteks Eesti puisniidud väga liigirikkad, seda ka maailma mastaabis, et koos elavad nii metsa- kui niiduliigid. Eriti liigirikkad on puisniidud piirkondades, kus on aluseline pinnas ja pehme kliima. Seal on niidu põhituubiks looniit ja metsatüübiks salumets, mis on ka omaette väga liigirikkad
tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2. TEKSTUUR muster, tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Mustrit kujundavad ka oksad. Värvus ja muster on peamised puiduliikide eristamise tunnused. Puidu muster oleneb, mis suunas puitu on lõigatud (ristlõige, radiaallõige või tangensiaallõige). 3. NIISKUS puidus on alati niiskust, kuna maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb: a) vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes
Lepast tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu. Haab on Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 2.2 Puidu omadused Värvus on enamikel puiduliikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aja jooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus (sinakas, hallikas, rohekas) või laigulisus on enamasti puidu haigestumise tunnuseks (seenhaigused). Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige.
Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm. 4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid 1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas. Värvus tumeneb aja jooksul õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus, mis vihjab haigestunud puidule. 4)Tekstuur-tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. 5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 6)Niiskuse järgi on puit jaotatud:
27 2. Mis puitu kasutatakse vineeri tootmiseks? 3. Mis puite kasutatakse parketi tootmiseks? 4. Mis puitu kasutatakse katuselaastudeks? 5. Mis puidust laudu kasutatakse leiliruumides? 6. Mis puit on kõige tugevam? 3.4. Puidu omadused Värvus. Enamik puiduliike on valget, kollakat, pruunikat või punakat värvi. Puidu värvus võib aja jooksul tumeneda. Puidu laigulisus või ebaloomulik värvus (sinakas, hallikas, rohekas) on puidu haigestumise tunnuseks. Peamiselt esinevad puidul seenhaigused. Tekstuur ehk muster. Puidu muster tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on eri värvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksakohad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur (muster) ongi peamised tunnused, mille järgi puiduliike eristatakse. Puidu muster oleneb ka sellest, millises suunas on puitu lõigatud.