Antonio Tajani; Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Euroopa Liidu laienemine on üks ELi võtmepoliitikatest, mis aitab kaasa rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Hetkel hõlmab laienemispoliitika seitset riiki, kellest viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania) ning kaks on potentsiaalsed kandidaadid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo). Laienemisprotsessi keskmes reformid põhivaldkondades, nagu õigusriik, põhiõigused, majandusareng ja konkurentsivõime ning demokraatlikud institutsioonid ja avalik haldus. Samuti on olulised heanaaberlikud suhted ja regionaalne koostöö. EL toetab laienemispoliitika elluviimist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu (IPA II), mille eelarve kogumahuks perioodil 20142020 on 11,7 miljardit eurot. Eesti on jätkuvalt laienemispoliitika toetaja ja seisab selle eest, et
Balkani riigid on potensiaalsed liikmesriigid. Serbia, Kosovo, Albaania, Makedoonia, Montenegro- POTENSIAALSED RIIGID! Idanemine läheb edasi. Mida erinevam on riik Euroopa üldisest standardist, seda pikem on protsess liikmesriigiks saamiseks. Ehk mida problemaatilisem ja halvemas majanduslikus seisus on riik, seda kauem. Problemaatilsied on olnud Portugal ja Hispaania. Eesti liitumisprotsess võttis aega 9. aastat. Algas 1995. ja lõppes 2004. · LAIENEMISPROTSESSI VAJALIKKUS Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide laienemismotiivid · EL IDALAIENEMINE KUI VÄLJAKUTSE 13 Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju. 2004. aastal liitus 10 riiki. POLE KUNAGI NII SUURT ARVU OLNUD. Varem oli kõige rohkem 3 liituvat riiki. Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid.
Euroopa Sotsiaalfondi rakendamist reguleerib inimressursi arendamise rakenduskava, milles on määratletud toetatavad tegevusvaldkonnad ning toetuse eelarve. Töövaldkonna tegevuste kogum kannab nimetust ,,Pikk ja kvaliteetne tööelu". Toetuse kogusumma on 2,36 miljardit krooni. Eesti peab laienemist Euroopa Liiduga üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel määral suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ning laienemisprotsessi jätkumisega on seda võimalik veelgi suurendada. Laienemine parandab Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja julgeolekut ning suurendab ELi rolli globaliseeruvas maailmas. Eestile on laienemine heaks võimaluseks teha koostööd nende riikidega, kes jagavad meiega samu väärtusi demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovatiivse suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Samuti toetab Eesti ühtse Euroopa Liidu energia siseturu välja arendamist ning Eli
ka ELi edasises integratsioonis. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel, seetõttu on meie huvides tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti peab laienemist Euroopa Liidu üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel määral suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ja me usume, et seda on võimalik laienemisprotsessi jätkumisega veelgi suurendada. EL perspektiiviga riikide reformikursil hoidmisest võidavad nii liituda soovivad riigid kui ka EL. Laienemine parandab EL konkurentsivõimet ja julgeolekut ning suurendab ELi rolli globaliseeruvas maailmas. EL kindlustas institutsionaalsete sisereformide läbiviimisega ka vajaliku uute liikmete vastuvõtuvõime. Loomulikult peavad liituda soovivad riigid täitma kõik ettenähtud kriteeriumid. Samas ei tohiks EL taganeda oma senistest laienemislubadustest.
lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
ratifitseerimistega parlamentides · Erinev: o Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine; o EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks; o Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades); o Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) 23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega · Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju · Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid · Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem · Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum · Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi
arv (teatud valdkondades) · Euroopa Ülemkogu toimumise koht * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) 20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust peamised arutlusteemad ja tulemus 23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent eripärad võrreldes varasematega -Põhiseadusliku lepingu projekt EL idalaienemine kui väljakutse Lähteülesanne: * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
Küpros (juuli 1990) ja Malta (juuli 1990, uuendatud 1998), Ungari ja Poola (märts ja aprill 1994), Rumeenia ja Slovakkia (juuni 1995), Läti ja Eesti (oktoober ja november 1995), Bulgaaria ja Leedu (detsember 1995), Tsehhi Vabariik ja Sloveenia (jaanuar ja juuni 1996). (Türgi esitas taotluse juba 1987. aastal.) 2. Ühinemisprotsess 1997. aasta detsembris Luxembourgis kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas komisjoni arvamust liikmeks astumise taotluste kohta ning otsustas alustada laienemisprotsessi ja läbirääkimisi algselt kuue taotlejariigiga: Ungari, Poola, Eesti, Tsehhi Vabariigi, Sloveenia ja Küprosega. Samuti lepiti kokku tõhustatud ühinemiseelses strateegias. Euroopa Ülemkogul Helsingis 1999. aasta detsembris otsustati alustada läbirääkimisi Rumeenia, Slovaki Vabariigi, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Maltaga ning tunnustada Türgit kandidaatriigina. Läbirääkimiste puhul on kehtinud kaks peamist põhimõtet: üks läbirääkimisraamistik,
liitujariikidele kui ka EL-iga äsja liitunud maadele. Euroopa Komisjoni peakorter asub Brüsselis. Praegune Komisjon eraldas 18 kuu jooksul (alates Jaanuar 2010.a.) 43-le suurele Euroopa Liidu projektile kokku 2,3 miljardit eurot, millede hulgas on Eesti-Soome projekt "Estlink-2" (elektrivarustuse projekt) maksumusega üle 100 miljoni euro. Euroopa Komisjoni administratiivstruktuur ----------------------------------------------------- Viimase EL-i laienemisprotsessi järgselt, mis teatavasti lõppes valdavas osas 2004.aastal (ja lõplikult 2007.aastal), on uue korra kohaselt igal liikmesriigil üks esindaja Komisjonis. Seega koosneb Komisjon 27 liikmest, keda nimetatakse volinikeks ehk komisjonäärideks. Komisjoni liikmed määratakse ametisse liikmesriikide vahelise ühise otsusega, mis eelnevalt kooskõlastatakse Europarlamendiga. Esmalt määratakse ametisse Komisjoni president ning temaga tuleb seejärel konsulteerida
annaabi.ee 
