25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Suuremaid tankeriõnnetusi Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning lähedalasuvatele laidudele ja rannikule voolas 106 000 tonni naftat. Hukkus tuhandeid kohaliku populatsiooni tirke ja alke, Prantsuse saarestiku Sept põhjalunnide populatsioon suri praktiliselt välja Tankeri Amoco Cadiz katastroof Prantsusmaal asuval Bretagne´i rannikul 1978. aastal oli selle aja suurim Lääne-Euroopas toimunud tankeriõnnetus. Mootoririkke tagajärjel paiskus tanker vastu Bretagne´i kaljusid puruks. Hukkus tuhandeid rändlinde,
2000. 5 TOITUMINE Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püüavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. 6 SIGIMINE Sigimise aeg on veebruarist märtsini. Emased tulevad kõigepealt rannikule või rannaäärsetele laidudele sünnitama ning alles pärast seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale. Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane
Valmistame sööki kohapeal kasvatatud aedviljadest, maitsta saab ka kohalikku hõrku lamba ja mägiveise liha. Soovi korral tagame väga privaatse olemise. Talvisel ajal saab saarele üle jää matkata, uisutada või suusatada. Lisavõimalusteks on veel sportimine rannavolleplatsil, sõudepaat, kalastamiseks ja loojangureisideks lappajapaat. Saun, grillimiskoht, suitsuahi, koduloomad. Võimalus sõita huvireisile Kihnu ja alates 15. juulist ka teistele väikesaartele ja laidudele. Majutus on alates 20 eurot inimene ja hommikusöök on 4 eurot inimene . On võimalik ettetellida lõuna-ja õhtusöök . Kasutatud kirjandus http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=236 http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=439 http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=475 http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/587/Erinevad%20turismivormid.pdf
2 nimetatakse neid isemoodi. Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid, Ameerikas preeriad. Mis on looduslikud niidud? Looduslikud niidud on alad, mis on kevade algusest kuni suve lõpuni rohelised, lilleküllased ja lendavatest ning sumisevatest putukatest tulvil. Viimasel ajal on niidud kahjuks muutumas üha haruldasemaks. Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Niitude teke on siiski valdavalt seotud inimtegevusega. Nii võivad niidud kujuneda hüljatud põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus
Tuuletallamine on nende jaoks põlastusväärne temp, mis riivab kõikide au. Aga Jonathan Livingston Merikajakas, häbitu isend, kes pingutusest vabisedes taas ja taas oma tiibu kramplikult kaardu kiskus, et liikuda ikka aeglasemalt, veel aeglasemalt, kuni paigalseisuni, - tema polnud tavaline lind! Jah, enamik kajakaist vaevub omaks võtma vaid lihtlabased lennuvõtted: kuis jõuda rannast toiduni, kuis loojanguks laidudele tagasi - sellest piisab. Tavaliselt pole lendamine kajakatele üldse peamine, - küll aga õgimine. Ent sel kajakavõsul polnud peamiseks hoopiski söömine, vaid lend. Kõigest kõige rohkem sinitaeva all armastas isepäine Jonathan lendamist! Muidugi, niisuguse mõttelaadiga, seda taipas ta kähku, polnud just kerge võita suguvendade lugupidamist. Isegi ta lihased vanemad olid jahmunud, et Jonathan pikki päevi tiirutas üksinduses, sooritades sadu madalliugeid, lihtsalt katseks.
lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Järjest on kasvanud biomotooringu vajadus. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. SUURED TANKERIKATASTROOFID Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning lähedalasuvatele laidudele ja rannikule voolas 106 000 tonni naftat. Hukkus tuhandeid kohaliku populatsiooni tirke ja alke, Prantsuse saarestiku Sept põhjalunnide populatsioon suri praktiliselt välja. Tankeri Amoco Cadiz katastroof Prantsusmaal asuval Bretagne´i rannikul 1978. aastal oli selle aja suurim Lääne-Euroopas toimunud tankeriõnnetus. Mootoririkke tagajärjel paiskus tanker vastu Bretagne´i kaljusid puruks. Hukkus tuhandeid rändlinde, turismimajandus ja austrikasvatus kannatasid suuri kahjusid.
Tellijale sõidud kuni 12 reisijaga alusel-laeval sobival ajal ja sadamast. Kodusadam NASVA. Orienteeruvad reisihinnad alates 3000-12000 EEK. Seisuaeg kokkuleppeliselt. Toit ja joogid tellimisel. Turvavarustus olemas. Reisi teostuseks vajalik sobiv mereilm. Riietus mereline. Giid sadamast sadamasse. Sõidame ka Ruhnu saarele. 21 LOODUSMATKAD - Hülge- ja linnusafarid väikesaartele ja laidudele kuni 12 reisijaga alustel. - Fotosafarite-retkede korraldus meresaartele - Retked kaitsealadele: Loode tammik, Linnulaht (vaatetornid, loodse õpperada, puisniit), Kuressaarest 3 km, Nasvalt 5 km. - Perepäevad-koolitusmerereisid. - Giiditeenus. - Sügis-talvel Saaremaa loodust tutvustavate loengute, retkede, slaidiõhtute korraldamine. 22 LISATEENUSED - Majutus, telkimine - Mereabi
1.2.3. Tiinus ja poegimine Suguküpsus saavutatakse: isastel 6-10 aastaselt, emastel 5-6 aastaselt. Innaaeg on varakevadel, vahetult peale poegimist. Isasloomad omavad sellel ajal kuni 7 emasloomaga haaremeid. Poegimisaeg jääb Läänemere piirkonnas märtsi, Suurbritannia ja Norra rannikul septembrisse. Tiinus kestab aasta. Pojad (tavaliselt üks) sünnivad veebruari lõpus märtsis merejääle. Viletsate jääolude korral sobivatele saartele, laidudele nt. Laevarahu, Innarahu jt. Hülgepiim on lehmapiimast 15-20 korda rasvasem ning sisaldab 3 korda enam valku. Kolmanda elunädala lõpus kaalub noor hüljes 10 asemel juba 50-60 kilo st. paar kilo päevas. Kolmanda nädala lõpus, kui valge beebikarv on maha heidetud ning piisav rasvakiht naha alla kogunenud, on aeg esimest korda nina vette pista ja ise toitu otsima hakata. Hallhülge eluiga on ligi 40 aastat. 1.2.4. Ohustatus ja kaitse Hallhüljest ohustab eelkõige
ja Tavira. Loodus Ria Formosa looduskaitseala Ria Formosa kaitseala on Algarve ilusaim ja tähtsaim, ulatudes koos Faro saarestikuga 60 km piki maismaapiiri ida poole kuni Cacela Velhani. Ala loodi 1987. aastal, kaitsmaks piirkonna väärtuslikku ökosüsteemi, kuna massilise turismi kasvuga kaasnes kontrollimatu ehitustegevus, reostus ja liiva kaevandamine. Saarte randade kõrged liivaluited on barjääriks kaitsealal asuvatele laguunidele, soolatiikidele, laidudele ning kanalitele, kaitstes neid ookeani suurte tuulte ja lainete eest. Soojas ja toitainerikkas laguunivees elutseb rikkalikult karpkalasid, austreid ja vähilisi, mille kasvatamine annab 80% kogu riigi molluskite ekspordist.Mahe kliima ja rikkalik kalavalik ahvatlevad omakorda linde, usse ja konni, kes moodustavadki saarestiku fauna. Faro on ka tõeline lindude paradiis, kus pesitsevad paljud haruldased ja eksootilised isendid hõbehaigrud, kääbus-meripääsukesed, jäälinnud,
Millised taimed kasvavad niidul? Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi. Kuidas kujunevad niidud? Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Näiteks iga-aastased üleujutused (lamminiidud) ja liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) ei lase puudel kasvama hakata. Niitude teke on valdavalt seotud inimtegevusega. Nii võivad niidud kujuneda hüljatud põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada
annaabi.ee 
