Õppekäik Kindral Laidoneri Sõjamuuseumisse 20.novembril käisime riigikaitse grupiga Kindral Laidoneri Sõjamuuseumis. Esimesena räägiti meile Viimsi mõisa ajaloost ning sellest, et see mõis kingiti teenete eest Vabadussõjas Kindralleitnant Johan Laidonerile. Seejärel tutvustati meile vanemat sõjaajalugu, kus räägiti meile näiteks põhjasõjast, tutvustati välisuurtükki ning pöörati tähelepanu sellele, et sõda pole ainult uhked relvad ja kostüümid vaid ka paljud inimesed saavad surma ja sõjal pole head tagajärjed. Järgmisena viidi meid tuppa, kus räägiti meile võitlustest Vabadussõjas ning näitusel olid peale Eesti sõjaväelaste ka vaenlased. Samuti räägiti propagandast ja näiteks sellest, kui vanalt saadeti noormehed juba sõtta. Ühes kindlas toas kajastati Eesti sõjaväelaste teenistust välismissioonidel ning tutvustati seal kasutatavaid relvi. Meile tuvustati ka relvatuba, kus olid näitusel mõned käsirelvad ja kuulipil...
,,1900. aastal lõpetas Laidoner Viljandi linnakooli. Ta oli 16- aastane, lahtise peaga ning parimas õppimiseas, kuid tema edasiõppimist takistas perekonna rahapuudus. Ainuke võimalus , mida ta arvas oli astuda sõjakooli 1900 aasta sügisel üritaski Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu. Aastatel 1901 õnnestus taas Laidoneril astuda sõjaväkke. 20 augustil nimetati ta vastuvõtukomisjoni tunnistusel teise järgu vabatahtlikuks. ,, 1. oktoobril 1904 sai Laidonerist portupee junkur, sama aasta 18. detsembril ühendati ta veltveebriks. Mõned nädalad hiljem, 4-dal mail, ülendati ta nooremleitnandiks, kusjuures ta loeti vanusega kehtivaks 22. sugust 1904a." ,,Aasta 1906 14 augustist kuni 15 oktoobrini oli Laidoner staabikomando ajutine ülem. 12 . novembril 1908 ülendati Laidoner leitnandiks e. tolleaegses vene auastmetikus porutzikuks" Neid ajutisi ülema kohti täitis veel Laidoner palju. 1914 aasta
II isiklikult. 1909-1912 õppis Laidoner sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides jäi Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga “Vapruse eest”. 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Laidoner, olles poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal
kirjandusele, kunstile, teatrile. Kontrollima hakkas riiklik Propaganda Talitus · keelustati erakondade tegevus · opositsioon lämmatati 1935.a lõpuks oli demokraatlik riigikord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama vaikivaks ajastuks- poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud- parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat, mis koosnes Pätsist, Laidonerist ja Eenpalust. 13.Majandus autoritaarses Eestis: riigi sekkumine majandusellu 1930. aastate teisel poolel, rahva heaolu. TV lk. 26 ül. 5, õpik lk 56. · majandusministeeriumil oli võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindadae reguleerimise üle · loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusresursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks.
Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. 5 Laidoneri tegevus Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. 1. Eesti jalaväediviisi ülem 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Vaatamata keerulisele olukorrale, kus enamlased olid võtnud võimu ja Vene armee lagunenud, suutis Laidoner hoida rahvusdiviisi
Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. (Walter 1990: 6) 2. Laidoneri tegevus 2.1 Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ning peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga "Vapruse eest". 2.2 Eesti iseseisvumine 24.veeb 1918 Laidoner, olles teravapilguline poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal
volikogude valimised: MAAL Põllumeestekogud 23.4% Asunikud 18,3% .... Vapsid 8,9% Sotsialistid 8,7% 1934. a. algus LINNAD Keskmiselt 37,6% häältest. · Tallinnas 46,1% · Tartus 43% · Narvas 38,3% · Viljandis 35,8% · Pärnus 27,8% Väikelinnades 15-25% Riigivanema kandidaadid Riigivanema kandidaate sai kokku neli: Larka Laidoner Päts Rei - 1934. a. algus Vapsid alustasid laimukampaaniatega. Avaldati ``Võitluse`` erinumber J. Laidonerist. Märtsi algul 1934. a. ähvardasid mõned EVL liikmed, et kui valimised ei too vapsidele võitu, võetakse see võimuga. Valitsus keelas vastuseks sõjaväelastel liikmeksoleku poliitilistes organisatsioonides. 1934. a. algus · Vapsid hakkasid alates veebruarist 1934. a. saama hoiatusi kavandatavast endavastastest repressioonidest. · Midagi aga ette ei võetud, sest arvati, et asi piirdub Tõnissoni 1933. a. 11. augusti stiilis sammuga ja see elatakse üle. K
Vaikiv ajastu 1929a. moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit otsustasid avaldada valitsusele survet põhiseaduse muutmiseks. EVKL said tohutu populaarsuse. Valitsus sattus tugeva kriitika alla. Tõnissoni valitsus astus tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. 1934 jõustus uus põhiseadus. Kuna aga EVKL oli nii populaarne, oli nende valimimsvõit peaaaegu kindel. Et seda ära hoida, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Laidonerist said kaitseväe ülem ja riigis kehtestati K. Pätsi autoritaarne diktatuur, mis on ajalukku läinud nimetusega vaikiv ajastu, kestes kuni Nõukogude okupatsioonini. OKUPATSIOONID Baasideleping MRP salajase protokolliga jäi Eesti Nõukogude Liidu huvialasse. 1939 esitati Eestile NSVL-i poolt vastastikkuse abistamise leping, mille sisuna rajatakse Eestisse NSVL sõjavebaasid. Seda nimetatakse ka baasidelepinguks. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu, 28.septembril 1939
Nikolai II isiklikult. 1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga "Vapruse eest". Eesti jalaväediviisi ülem 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri
lühendatud väljaande Tallinna Uudised peatoimetaja 1912-16), asus aga Eesti iseseisvudes kohe riigitööle. Sellega seoses ei pääse me temast rääkimast ka järgmine kord. 1938 sai temast EV esimene president. 1940 aga küüditati koos perekonnaga Venemaale. Suri Kalinini oblastis 1956, ümber maetud Tln. Vt: Märt Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu. Toronto 1953. Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest : Johan Laidonerist, Jaan Poskast, Konstantin Pätsist, Jaan Tõnissonist. Tallinn 1990. Konstantin Päts. Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost. Tartu 1999. Georg Eduard Luiga Kahe peamise poliitikust ajakirjaniku kõrval nimetagem neutraliteedi pooldajat, ajakirjanikku selle sõna parimas tähenduses. Georg Eduard Luiga 1866 1936 Sündis Võrumaal, suri Tallinnas. Ajakirjanduses: 1890-91 Olevikus, 1901-1906 RRPPL ärijuht, 1906-1907 ajalehe
annaabi.ee 
