võimaldab mobiiliga kasutada GSMvõrgu teenuseid ja sülearvutiga netti. 5) Kuidas erineb tehnoloogiliselt 3G ja 3,5G andmeside GPRS või EDGE andmesidest? V: GPRS ja EDGE Kasutatakse mobiilides, pihuarvutites, kaugjuhtimispultides. Võimaldab madala kiirusega andemeühendust internetiga ja tekstisõnumite vahetust. GPRS võimaldas andmevahetuskiirust kuni 56kbit/s. 3G ja 3,5G laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmekasutuskiirusega kuni 2Mbit/s. Peale kõne- ja andmeside võimaldab edastada ka audio- ja videoinfot mobiilseadmetele üle maailma. 6) Kus paiknevad enamasti sülearvutis WiFi antennid? V: Ekraani taga. 7) Mis on maksimaalne 802.11b standardi traadita interneti leviala teoreetiline andmeside kiirus. V: 11Mbit/s. 8) Mida tuleb teha siis kui sülearvuti hakkab kasutades undama ja välja lülitama ja miks
Sagedus vahemik jagatakse ribalaiusteks, mis ei katu teiste ribalaiustega. WLAN kasutab tehnoloogikat FDMA kus iga kanali sam on 25kHz. Modulatsioonina kasutatakse FSK TDMA – Aegmultipleksimine. Igale saatjale antakse ajavahemik samal sagedusel informatsiooni saatmiseks. Kasutusel on GSM mobilliside süsteemis, kus kanali ribalaius on 200kHz ja igale terminalile eraldatud aja sloti pikkus on 4,6 ms, mis annab kiiruseks kanali kohta 270,833kbit/s. Modulatsiooniks on PSK WCDMA - Laiaribaline KoodiEristamisega MitmikJuurdepääs. Kõik tugijaamaga ühenduses olevad terminalid on samal sagedusel ja saavad kõik andmed pideva voona, eristavad neile mõeldud andmed koodidega. Kasutusel on UMTS võrgus. Andmeside kanali ribalaius 5MHz
PLC (Power Line Communications) - Elektriliiniside GSM - globaalne mobiilsidesüstem GPRS - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. EDGE - täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s 5 3G - kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt
kasutatakse laiaribalisi mürataolisi signaale (Spread Spectrum). Kasutusel on samuti keerukad kanalikoodid, millega moduleeritakse müra. Selline meetod võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas sagedusdiapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Arvutitesse lisatavad raadiokaardid on kas ISA, MCA või PCMCIA siinidele. Neil on paigutatud üks ja seesama firma "Motorola" saatja- vastuvõtja 2,4 GHz diapasoonis. Kasutatav modulatsioonitehnoloogia on Spread Spectrum laiaribaline mürataoline signaal ja raadiokaardi WaveLAN või juurdepääsupunkti WavePoint II konfigureerimisel viiakse nende mällu kood, mida kasutab signaali moduleerimise algoritm. Raadioeetris näevad seda seadet vaid need seadmed, mis kasutavad sama koodi. Võrgud, mis töötavad erinevaid koode kasutades, võivad töötada samas tsoonis ühes ja samas sagedusdiapasoonis, segamata seejuures üksteist. Kasutatav sagedusdiapasoon (2,4 GHz) on küllalt häirekindel
Sageduskorduvkasutus vahel. UTRAN-i nurgakiviks on kasutatav ühenduse meetod WCDMA 2. kandja (BCCH, TCH ?) laiaribaline kooditihendusega juurde-pääs. Modifitseeritud gruperinmise metodiks on ebaühtlased grupid. näiteks: 3. sageduste arv PS CDMA- Code Division Multiple Access liiklusele Kõik kasutajad paiknevad samas sagedusribas ja töötavad
raadiosaadeta ja helisalvestuste sagedused ulatuvad 30Hz-50kHz ini mis tagab kõrge helikvaliteedi ka muusika saadete puhul. See vastu pikk, kesk ja lühilaine saatjate vastuvõtul piirdub sagedusala 5-8kHz iga kõrgemate sageduste poolt. Kõne on arusaadavam kui sagedustunnusjoon hakkab langema sagedusest 200 Hz ja madalamatel sagedustel. Paljud raadiolüöitused ja helisalvestusseadmed tekitavad väljaspool kasulikke sageduste riba häireid. Näiteks transistoridele on omane laiaribaline kahin ehk niinimetatud valge müra. Näiteks kramafoni plaadi ajur tekitab vibratsiooni tõttu madalsageduslikke ja allapoole kuuldepiiri jäävaid infraheli sagedusi. Magnetlindile ja heliplaadile salvestatuga kaasneb kahin ka kõrgemast helisagedusest ülalpool, sealhulgas kuuldepiirist kõrgemal, see tähendab ultraheli sagedusel. Kõik need häired põhjustavad peale otsese segava müra ka intermodulatsioonimoonutusi, see tähendab et need sagedused omavahel tekitavad veel uusi sagedusi.
Resonantsi tõttu tajume i- ja u-häälikud eri laadi häälikutena. Spektrogramm – tuvastab põhitoone (kitsaribaline) ja ülemtoone. Kitsaribaline spektrogramm = riba, mida hääl läbib, laius on 30–50 Hz, mida filter filtreerib. Aeg 0,03–0,04 s. Riba tumedus näitab võnkumise intensiivsust. Filtriks võib nimetada kõnetrakte, mille kuju annab erineva kõlaga häälikud. Põhitoone võib välja lugeda ka liitlainest või põhitoonianalüüsi abil. Laiaribaline spektrogramm = riba laius on 200–300 Hz, aeg 0,003–0,005 s. Spektri ehk spektrilõike võib teha ühest kindlast punktist hääliku peal või võtta kokku pikema aja vahemik ja leida selle keskmine spekter. Aperioodiline võnkumine on müra. Vokaalide puhul on tegu perioodilise liitlainega. Mida kõrgema sagedusega on esimene formant, seda madalama keeleselja tõusuastmega on vokaal hääldatud. Muutus tuleb hästi esile käreda hääle puhul. i-häälik on kõige
EDGE peaks turule tulema 2002.a. ja seda käsitletakse kui evolutsioonilist etappi teel UMTS (Universal Mobile Telecommunications Service) ehk kolmanda põlvkonna (3G) mobiilside standardi poole. Seepärast nimetatakse EDGE tehnoloogiat 2,5 põlvkonnatehnoloogiaks (siia kuuluvad ka GPRS ja CDMA 2000 ) 2004.a. juunis alustas EMT esimesena Eestis EDGE teenuse väljaarendamist. EDGE on tuntud ka nimetuse EGPRS (Enhanced GPRS) all. 3G Kolmas põlvkond. Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide Esimese põlvkonna mobiilside tehnoloogia oli analoogsignaaaliga NMT ja teise põlvkonna oma digitaalne GSM. GPRS'i nimetatakse tinglikult 2,5 põlvkonnaks (2.5 G)
GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s (EDGE on kolm korda kiirem kui GPRS), mis teeb mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium- ja teiste lairibarakenduste kasutamise. EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. 3G (Third Generation) - kolmas põlvkond. Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide. HSDPA (High Speed Downlink Packet Access) - kiire allalingiga pakettpöördus. W-CDMA 3G mobiilside tehnoloogia edasiarendus, mis suurendab allalingi kiirust ning mida nimetatakse ka 3,5 põlvkonna mobiilside tehnoloogiaks
kasutatakse kuni 4096 virtuaalse kohtvõrgu identifitseerimiseks. See annab sillatud võrkudele võimaluse ühe ja sama võrgulingi ühiskasutuseks ilma võrkudevahelise infolekketa Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus
3.2.6 b) või passiivset (joon. 3.2.7) ehk laiaribalist 90 kraadilist faasipööramisahelat : Joonis 3.2.6 Aktiivsel skeemil (3.2.6.b) häälestatakse tugigeneraator signaali kandevsagedusele, mille tulemusena saadakse komplekssne mähiskõver, madalpääsfiltrid aga lasevad läbi signaalid vahesagedusega ning suruvad maha parasiitsed summasagedusega komponendid. Passiivne variant (joon. 3.2.7) on lihtsam, kuid seal on vaja tagada laiaribaline (signaali spektri ulatuses) 90 kraadi pöörav faasinihkeahel. Siin saadakse järgmised kompleksspektri koostisosad: Ucos =U(t)cos(signt+(t)) ja Usin=U(t)sin( signt+(t)) 3.3. Infotrakti optimaalsete struktuuride tüüplahendused- 3.3.1.Diskreet-info vastuvõtt signaali avastamine ja signaalide eristamine- Siia alla kuuluvad näiteks: Binaarse avastamise
Tegelikult valitakse tugisagedus madal, mis saadakse põhisagedusega võnkuva kvartsgeneraatori sageduse mitmekordsel jagamisel. Seega peab süntesaator sisaldama muudetava jagamiseteguriga sagedusjagureid OSC- i sageduse jagamiseks. Sageduse automaatreguleerimine põhineb siin faasi automaatsel reguleerimise süsteemil. Sagedussüntesaator koostatakse ühe või mitme spetsiaalse integraallülituse baasil. Sagedussüntesaatorit on väga sobiv kasutatada VV-s, kus KS-lik eelselektsioon on laiaribaline. Sel juhul pole sisendi ja OSC-i võnkeringide kokkujooksu probleemi ja ühelt sageduselt teisele üleminekul tuleb ümber häälestada ainult OSC-i sagedust. Vajaduse korral toimub sisendringide või eelselektori poolide astmeline ümberlülitamine. Sagedussüntersaatoriga VV-s saab täpselt häälestada soovitus saatja sagedusele andes süntesaatori sagedusjagurile klaviatuurilt vajaliku koodi. Operaatorile tähendab see soovitud sageduse numbrilist valimist
(Spread Spectrum). Kasutusel on samuti keerukad kanalikoodid, millega moduleeritakse müra. Selline meetod võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas sagedusdiapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Arvutitesse lisatavad raadiokaardid on kas ISA, MCA või PCMCIA siinidele. Neil on paigutatud üks ja seesama firma "Motorola" saatja-vastuvõtja 2,4 GHz diapasoonis. Kasutatav modulatsioonitehnoloogia on Spread Spectrum laiaribaline mürataoline signaal ja raadiokaardi WaveLAN või juurdepääsupunkti WavePoint II konfigureerimisel viiakse nende mällu kood, mida kasutab signaali moduleerimise algoritm. Raadioeetris näevad seda seadet vaid need seadmed, mis kasutavad sama koodi. Võrgud, mis töötavad erinevaid koode kasutades, võivad töötada samas tsoonis ühes ja samas sagedusdiapasoonis, segamata seejuures üksteist. Kasutatav sagedusdiapasoon (2,4 GHz) on küllalt
annaabi.ee 
