rabadest otsekui saarestik; metsad, jõeluhad ja heinamaad koos inimasustusega jäävad siis kuudeks uputuse alla. Üleujutusala suuruseks kuni 175 ruutkilomeetrit, vett toovad siia mitmed Pärnu jõgikonna jõed. Võrtsjärve madalik Soomaa (Karuskose) II. Kõrg-Eesti: see osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja lõppedes vee alla ei jäänud. Küngaste ja voorte ning nendevaheliste orgude ja järvedega liigendatud piirkonnad Kesk-, Ida-, Kagu- ja Lõuna- Eestis. II.1 Lahkme-Eesti vöönd: haarab ennekõike Kesk- ja Ida-Eestit, kus mitmed omaette maastikurajoonid: Pandivere kõrgustik, mille kõrgeim tipp Emumägi 166 meetrit üle merepinna. Selles lääne poole Kõrvemaa ja Kõnnumaa kui viimased kõrgemad alad enne rannikuäärseid tasandikke. Pandiverest lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti aladest eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi.
Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill. Alustaimestiku taimed on varjulembelised. Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed. 13)Kus asub Lahkme-Eesti ja millest on tulnud selline nimetus? Lahkme-Eesti asub Pandivere kõrgustikul. Selline nimetus on tulnud sellest, et sealt saavad alguse väga mitmed jõed ja see on väga allika rikas koht. 14)Mil viisil on eesti loomastikku rikastatud? Sisse toodud ning siin kohastunud: kährik, kobras, oudatra. Juhukülalistena: vaal, delfiin, kaljukass. 14)Mis vahe on raster ja vektor kaardil? Vekotrkaardid koosnevad punktidest, joontest ja muudest märkidest. Pole täpsedraamjoonis. Rasterkaardid koosnevad ruuduksestest millel on kindel suurus
kuivalembelised samblad, nõmm-liivatee. LISATUND Maastik Maastik Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest. Madal-Eesti: 1) Põhja-Eesti (Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared, Harju- ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse) 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik ja Liivi Lahe Saared) 3) Võrtsjärve ja Peipsi madalik Kõrg-Eesti: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Türi Voorestik, Endla Nõgu) 2) Lõuna-Eesti (Sakala Kõrgustik ja Kagu-Eesti lavamaa, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik, Haanja kõrgustik, Valga nõgu, Väikse-Emajõe orund, Hargla nõgu ja Võru Orund) Peatükk 13 Looduskaitse LK: Kaitsevad üksikobjekte või liike Kaitse all on Eestis umbes 350 põlispuu ning umbes 200 rändrahnu üksikobjektidest. Liigid jagunevad: Loomaliigid ning Taimeliigid
Vesikonniti on reostuse levik ebaühtlane. Reostatud jõelõikude osatähtsus uuritute hulgas on suurim Soome lahe vesikonnas 27,1%, võrdlemisi suur Väinameres (20,0%), mõõdukas Peipsi-Võrtsjärves (12,1%) ja suhteliselt väike Liivi lahe vesikonnas (4,8%). Hiiumaa ja Saaremaa jõgedes üldlämmastikureostus puudub. Üldlämmastiku väga kõrge ja ülikõrge sisaldusega vooluvete kujunemise peamiseks piirkonnaks on karstunud paasaluspõhja ja valdavalt õhukese koheva pinnakattega Lahkme-Eesti: Pandivere kõrgustik koos äärealadega ja sealt edelasse suunduv Kõrvemaa. Nendel aladel on lämmastikuühendeid suurel hulgal tunginud põhjavee ülemistesse horisontidesse ning üldlämmastiku sisaldus on reeglina kõrgeim veerohketest karstiallikatest toituvate jõgede ülemjooksu piirkonnas. Palju väiksema ulatusega väga lämmastikurikaste vooluvete formeerumise piirkond asub Lääne-Eesti madalikul Palivere-Risti servamoodustiste piirkonnast lõuna pool
paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa); 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti madalik, Hiiumaa (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi), Saaremaa (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu), Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa); 2) Lõuna-Eesti (Ugandi lavamaa, Sakala kõrgustik, Hargla nõgu ja Võru orund, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa); 3) Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik). Peipsi nõo allprovints (Ida-Eesti, Peipsi rannikumadalik, Alutaguse). 5 3. HARJU LAVAMAA 3.1 ISELOOMUSTUS Pindala: 2948 km2
kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3 GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Sarnaselt Pandivere kõrgustikuga valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud. Erinevalt Pandiverest on Kesk-Eestis aluspõhjakivimid aga märksa paksema pinnakattelasundi all ning reljeef on tugevamini voorestatud. Reljeefi voorestatus tuleneb otseselt Pandivere kõrgustiku kui kunagise jäälahkmeala olemasolust. Kõrgustik takistas viimase jääaja lõpus liustike vaba pealetungi ning jaotas selle erinevateks jääkeelteks
ja Devoni allvaldkonnaks. 1935 osutas Teodor Lippmaa edela-lõunast kirde–põhja suunas kulgevale floristilisele piirile, mis ühtib üldjoontes hilisjääaegse jääjärvede ja mere pealetungi kõige laiaulatuslikuma piiriga. T. Lippmaa järgi jaguneb Eesti taimegeograafiliselt lääneranniku ja saarte lääne-allvaldkonnaks, lääneranniku ja saarte ida-allvaldkonnaks, põhjaranniku, Häädemeeste, Loode-Eesti, Vahe-Eesti ja paekalda allvaldkonnaks ning Pandivere, Alutaguse, Lahkme-Eesti ning Kagu-Eesti valdkonnaks. [Est_taimestik] 7 Vetikad Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised
lodumetsade r; VII – Emajõe alamjooksu ja Peipsi edelaranniku lammisoode r; VIII – Kagu-Eesti liivaste männimetsade r. Eesti taimegeograafia valdkonnad (Kesk- ja Ida-Euroopa provints) Lippmaa järgi Emoc – lääneranniku ja saaret lääne-allvaldkond; Emor – lääneranniku ja saarte ida-allv; Emb – põhjaranniku allv; Lh – Häädemeeste allv; Einf – Loode-Eesti vk; Eint – Vahe-Eesti vk; Ecl – paekalda allv; Esup – Pandivere vk; Alt – Alutaguse; Emed – Lahkme- Eesti vk; Eor – Kagu- Eesti vk Enne märkimisväärse inimtegevuse algust (primitiivne maaviljelus 4000- 3000 a. tagasi) oli Eestimaa metsasus 90%. 13. saj. oli langenud 60%-ni ning eriti ulatuslik metsade laastamine toimus 17. saj. alates. Saeveskid, manufaktuurid, pigi valmistamine ja viinapõletamine. Praegu ligi 50%. Arumetsade klass: Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Sürjametsad, Salumetsad Lammimetsade klass Soostunud metsade klass: Soovikumetsad, Rabastunud metsad
Taimegeograafiline rajoneerimine tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints, Emoc saarte ja ranniku valdkonna, lääneranniku ja saarte lääne-alavald, Emor lääneranniku ja saarte ida alavald, Emb ranniku valdkonna Põhjarannik, Lh - Häädemeeste alavald, Einf Loode-Eesti valdkond, Eint Vahe-Eesti valdkond, Ecl paekalda alavaldkond, Esup Pandivere valdkond, Alt alutaguse valdkond, Emed Lahkme-Eesti valdkond, Eor Kagu-Eesti valdkond. Taimede kultuurisuhted - Suhe inimtegevusse: Kultuuripagejad e. hemerofoobid -inimtegevust mitte taluvad, Hemeradiafoorid - inimtegevuse suhtes teatud piirini "ükskõiksed", Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju, Antropofüüt - sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule. Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul
maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa); 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti madalik, Hiiumaa (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi), Saaremaa (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu), Liivi lahe rannikumadalik (koos Kihnu ja Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa); 2) Lõuna-Eesti (Ugandi lavamaa, Sakala kõrgustik, Hargla nõgu ja Võru orund, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa); 3) Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik). Peipsi nõo allprovints (Ida-Eesti, Peipsi rannikumadalik, Alutaguse). 146. Maakasutuse struktuuri mõjutavad tegurid: looduslikud, poliitilised ja