Tema arvates peaksid raietöölised saama oma tööd teha. “Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki maha, saan siis vähemalt küttepuid,” oli Steni omanäoline vastus. Ema Liis arvas, et lageraiet ei ole vaja teha, sest see muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. “Loomadel peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse,” oli Liisi raudne vastus. Viimane vastaja oli kuduja Jaane, kelle arvates on Eestis väga harjumatu ringi sõita. “Lageraiega tegeletakse väga palju ja kahjuks rahvas ei tea seda,” vastas Jaane nördinult. “Riik ja sotsiaalmeedia võiks sellest rääkida ja lõpuks midagi ette võtta. See on meile tohutult suur probleem,” lõpetas naine vastuse. Mitte kõigil inimestel ei ole ühtne arvamus ja see on hea, sest siis saab erinevaid mõttemaailmu võrrelda. Küsitlusel osalejatest 90% arvas, et Eestis võiks metsa olla. Saime
Metsa uuendus (ha) 20000 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 2. Metsa lageraie ja uuenduse võrdlus Tegin võrdluseks ka diagrammi, kus tõin välja kogu lageraie Eestis 6 aasta jooksul ja samuti ka metsa uuenduse (külv ja istutamine). Näha on, et metsa uuendamine on võrreldes lageraiega väga väike. 2015. aastal tehti lageraiet 44572,2 hektarit ja samal ajal uuendati metsa ainult 6534,43 hektarit. Samuti võrreldes 2013 aastaga on metsa uuendamine vähenenud 2015 aastaks 4100,19 hektari võrra. Samal ajal vaadates raiete ulatust, võiks metsa uuendus samuti suureneda. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et metsa lageraie teostamine on suurenenud 2014. aastani, samal ajal kui metsa taastamine on vähenenud. KASUTATUD KIRJANDUS http://pub.stat.ee/px-web
” Sten, (49), elunautija “Minu pärast, laske neil tööd teha. Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki maha, saan siis vähemalt küttepuid.” Liis, (22), ema “Lageraie muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. Arvan, et seda ei oleks vaja teha. Loomadel peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse.” Jaane, (61), kuduja “Mulle ikka meeldib mets ja väga harjumatu Eestis ringi sõita, sest viimastel aastatel on lageraiega tegeletud ohtralt. Sellega tegeletakse väga palju ja kahjuks rahvas ei tea seda. Riik ja sotsiaalmeedia võiks sellest rääkida ja lõpuks midagi ette võtta. See on meile tohutult suur probleem.”
6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Praegused puiduvarud ei rahulda riigi vajadust, kuna ostetakse puitu palju sisse ja tahetakse oma puiduvaru säilitada. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Hiina ekspordib puidutooteid ja on viies suurima ümarpuidu toodanguga riik. 8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Peamine probleem on Hiinas lageraiega kaasnev kõrbe suurenemine. 1970. aastast on hakatud puid istutama kõrbete äärealadele, et nende suurenemist piirata. 7 Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna need leiukohad kontuurkaardile. 2. Millised tööstusharud on esindatud? Esindatud on raua-, terase-, söe-, masinaehitus-, relva-, tekstiili-, jalatsi-, mänguasja-,
arendamist 17.03.2014 Kv 172; Er 5 Lageraie, masina Lageraie; 12tm, vahetasime Masina 1000h Lr; 1000h hooldus, mootoriõli ja filtri, kütusefiltrite hoolduse Timberjack masina tankimine vahetus, sillaõlide vahetus, teostamist ja 1070D mastijaluse õli vahetus, hüdroõli lageraiega filtri vahetus seounduvaid ülesandeid 18.03.2014 Kv 172; Er 5 Lageraie, vaalude Lageraie; 35tm, panin uued sortimendi Lr; vahe hoidmine, kojamehed paigutust, Timberjack vaalude tegemine, lõigata sobivat
puidukasutamist ka väikese metsaosas, näiteks talumetsas. *Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. *Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. *Kasvama jäävate puude vigastamise oht raie käigus suur. *Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine on looduslikul teel võimalik vaid varjutaluvate liikidega.
Keskkonnaeetika Keskkonnaesteetika Keskkonnateoloogia Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskkeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne. Hinnangud, mida antakse nende erialade raames. 4 Keskkonnaeetika küsimused: Kas tuleks jätkata metsade lageraiega tarbimise nimel? Kas peaks jätkama fossilkütuseid kasutavaid sõidukeid, kui on olemas nende kasutamist vältiv tehnika? Kas inimeste mugavus õigustab liigi hävimist? Millised on inimeste kohustused järgmiste põlvkondade ees? Kas elusloodusel on sisemine moraalne väärtus? Aga eluta loodusel? Erinevate eesmärkide kaalumine. Ajalooline taust: Teke 1970ndatel Algatus keskkonnakaitsjate poolt R.Carson 1962 ,,Silent Spring" L.White 1967 ,,The historical roots of our ecologic crisis" G
* Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. * Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. * Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. * Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. * Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt
sulamisel. Primaarseteks suktsessioonideks saame nimetada näiteks Põhja-Euroopa ja Põhja Ameerika taasasustamist elusorganismide poolt pärast viimast jääaega. Aladel, kus esialgne elustik on suures osas hävinud, hakkab toimuma sekundaarne suktsessioon. Sellised alad on näiteks vulkaanilise tuhaga kaetud, elanud üle tulekahju või üleujutuse ja kattunud setetega. Sellisel juhul jääb alles muld, paljude taimede seemned ja juured. Ka mahajäetud põllul või lageraiega hävitatud metsas toimuvaid järjestikuseid taimestiku muutuseid vaadeldakse sekundaarse suktsessioonina. 106. Suktsessiooni liigid: Kui alal pole enne üldse elusorganisme elanud, nimetatakse seal toimuma hakkavat primaarseks suktsessiooniks. Tänapäeval on sellised juhud haruldased kuid tulevad ette näiteks uutel liivaluidetel, vulkaanide nõlvadel pärast purskeid, maalihetel ja liustike sulamisel. Primaarseteks suktsessioonideks saame nimetada näiteks Põhja-Euroopa ja Põhja
lagedaks raiuda. ● Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. ● Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: ● Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. ● Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. ● Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. ● Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. ● Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi.
* Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse. * Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. * Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. * Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. * Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel
annaabi.ee 
