2015) 2.1 Teenusepakkujad laenuturul 2014.aasta I poolaastal kasvas pankades laenuportfellide maht 1.5% ehk 218 miljoni euro võrra. Laenud äriühingutele moodustasid 44% ja laenud eraisikutele 48%, ülejäänud 8% moodustasid laenud finantseerimisasutustele ja valitsusele. Suurima kasvuga eraisikutele väljastatavatest laenudest oli eluasemelaenude maht (47 miljonit eurot), märkimisväärse langusega aga õppelaenude maht (13 miljonit eurot).(Finantsinspektsioon) Laenuturg oli 2014.aasta I poolaastal stabiilne ning jaotus nagu enamus turuosad, 4 suurema Eestis tegutseva krediidiasutuse vahel. Arvestades finantsettevõtete arvu, on märkimisväärne, et lausa 90% laenuturust on ära jaotunud vaid 4 asutuse vahel. Suurim osa kuulus Swedbank-ile (39%), suuruselt teine laenuturu osa kuulus SEB pangale (24%) ning neile järgnesid omakorda Nordea Bank AB Eesti filiaal (19%) ja Danske Bank Eesti filiaal (8%)
suudab täita oma intressikohuseid ning milline on tema riskitase. Finantsvõimendus on laenuvahendite kasutamise aste ning täiendavate laenurahade kaasamisel finantsvõimendus suureneb. Kuigi laenuvahendite kaasamine toob uusi riske, võib see võimaldada firma tulususe suurendamist, soodsa finantsvõimenduse korral võib laenuvahenditelt teenida rohkem kui nende eest on makstud. Laenuvahendid on odavamad kui oma vahendite kasutamine. Laenuturg on oma intressitasemelt madalam, kui on dividendi soov, mida tahavad saada omanikud. Laenu vormistamine on odavam kui aktsia emisjoni korraldamine. 1. Võla kordaja - mis iseloomustab, kui suurt osa firma varadest finantseeritakse laenu vahenditele. Võla kordaja = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / varade maksumus Näitaja kõrge tase iseloomustab seda, et varasid finantseeritakse rohkem võõrvahendite arvelt
tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg: o Pankadevaheline laenuturg o Lühiajaline väärtpaberiturg o Valuutaturg Liigid (2) – Kaubeldava finantsinstrumendi liigi järgi: Väärtpaberiturg Valuutaturg (FOREX) Toormeturg sh kullaturg Liigid (3): Asukoha järgi Maailma juhtivate finantskeskuste konkurentsivõime järgi Liigid (4) – Väärtpaberituru liigitus: Väärtpaberi liigi järgi o Aktsiturg o Võlainstrumentide turg
6) Ebakindlus finantskeskonnas – see tähendab riskide suurenemist ehk riskitaseme tõus, sellega kaasneb reaalintressimäära kasv, sest laenuandja nõuab suurema riski eest suuremat tasu Intressimäärade kujunemine pangatasemel Pangaintressimäära kujundamisel on tavaliselt aluseks mingi rahaturu intressimäärad, millest üritatakse leida kõige riskivabamad turud. Pangad peavad kuskilt hankima ressurssi. Tavaliselt saadakse see rahaturgudelt. Laenuintressi laenuturg hakkab pihta nii, et baasintress, mille peab tagasi saama. Kasuminorm – pank kui äriettevõte, kes peab teenima kasumit. Konkurents – kui konkurentide hinnad kukuvad, kukuvad ka selle panga hinnad Administratiivkulud – pangavõrgustikuga seotud kulud Üldine majanduslik olukord- kui olukord riigis suureneb, siis peab seda tegurit suurendama Teatud tegevuskulud – kallid arvutiprogrammis, mis jälgivad, kuidas arvestus käib igapäevaselt või soodsamalt kindla kuupäeva tagant.
on neid rahana tunnustatud. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted, karusnahad, relvad, kariloomad, jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale raha funktsiooni ka omaenese väärtuse nimetatakse kauprahaks. 3. Kuidas mõjus Euro kasutuselevõtt Eesti majandusele? (3p) Euro mõju Eesti majandusele on veel raske määratleda, kuid positiivsed suunad on märgatavad. 4. Kuidas tekkis pangandus? Kuidas toimib laenuturg? (4p) Kui võtta pangandust väga laia mõistena, võib selle algeid näha juba umbes 2000 aastat eKr Mesopotaamias. Pangad said alguse vajadusest hoiustada väärtuslikke kaupu, näiteks vilja. Alguses tegelesid sellega peamiselt templid ja paleed, sest need olid paremini turvatud. Eriti ohututeks peeti templeid, kuna neid valvasid jumalad ja seetõttu usuti, et templid on varguste eest kaitstud. Kui inimesed hakkasid arveldama kulla ja hõbedaga, muutus pangandus peamiselt
kohapeal ja teha objekti ülevaatus (vaadatakse tehnilist seisukorda, kirjeldada objekti eripärad, leida objekti tõstvaid ja alandavaid tegureid turuväärtuse seisukohalt). Arvestada kõiki tehnilisi, õiguslikke ja majanduslikke näitajaid (asukoht, kehtiv planeeringu- või ehitusõigus, krundi ja hoone suurus, teh seisund ja kvaliteet). Siis turuga seotud tegurid (pakkumine ja nõudlus, turusituatsioon jms). Viimaks välismõjud (seadusandlus, laenuturg jms). Hindamisaruanne esitatakse üldjuhul eksperthinnangu vormis kas kirjalikult või elektroonselt. 43) Kust saab hindaja infot hinnatava objekti kohta? · Omanikult · Objektiga seotud doc d · Ehitisregister · Maa-amet · Kinnistusregister · Kohalik omavalitsus · Maakonna ja valla üldplaneering 44) Mida peab hindaja tegema objekti ülevaatuse käigus? Iga hinnatav objekt tuleb kohapeal üle vaadata
Haldamine) Kinnisvaraturu monitooring Enne turundusele/arendamisele mõtlemist tuleks mõelda-jälgida, mis toimub e. monitoorida: - Majanduskasv - Demograafilised näitajad (millises vanuses inimesed on, kas elanikkond kasvab või kahaneb, kas aktuaalsem oleks müügi- või üüriturg) - Tööturg (kas inimestel on tööd? Kui suur on tööpuudus? - Sissetulekud (kui kallist kinnisvara jõuavad tarbijad soetada?) - Laenuturg (kas laenusid väljastatakse? Kas intressimäär on aktsepteeritav?) - Ehitusturg (kui aktiivselt ja mida piirkonnas ehitatakse? Kas konkurents on suur?) - Kindlustunde indikaatorid (emotsioonide mõõdik; kas tulevikku nähakse pigem positiivselt või negatiivselt) Kui eelnev suur pilt on selge ja oled otsustanud arendada, saab minna edasi detailidesse: - Kas piirkonnas arendatav kinnisvara sobib pankadele laenutagatiseks?
informatsiooni asümmeetrilisus – see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg - Mittetäielikud (puudulikud) turud – üks informatsioonitõrke liik - Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma: • Kindlustusturg • Laenuturg • Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism25 Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine Vt loeng 9 - 10 Paternalism On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused
puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni probleemiks pole informatsiooni puudus vaid informatsiooni asümmeetrilisus see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg Mittetäielikud (puudulikud) turud üks informatsioonitõrke liik Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma o Kindlustusturg o Laenuturg o Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine
annaabi.ee 
