Joonis 4 Kliendi pädevusala kontseptuaalne klassidiagramm 1 2.2.2.10 Klasside definitsioonid Klass Kirjeldus Teavik Raamat, mida klient laenutab tyyp Teaviku kirjanduslik liik Laenutaja Isik, kes registreerib, tellib, tagastab teaviku, suhtleb kliendiga ning teostab laenutuse Tootaja Näitab töötaja andmeid Klient Isik, kes laenutab teaviku Laenutus Tegevus, millega registreeritakse teavik
1. Firma lühikirjeldus: Osaühing Filmimaania on plaanitav ettevõte, kes kavatseb siseneda videolaenutuse valdkonda. Tegemist on väikeettevõte, kes tegeleb VHS ja DVD videode laenutamise ja müügiga ning väikesel viisil DVD ja videomagnetofonide laenutamisega. Ettevõttes on kolm töötajat, kes ise on ka omanikud. 2. Turundussituatsioon: Plaanitav ettevõtte asutamise koht on Haapsalus, kus praegu tegutseb juba üks selle valdkonna ettevõtte (Filmari AS Haapsalu filiaal), kes laenutab ja müüb ainult VHS kasette ning kelle valik on üsna kesin. Samuti küsivad nad oma teenuse eest ka küllalt kõrget hinda. OÜ Filmimaania originaalsuseks on see, et lisaks filmide laenutamisele ja müümisele laename me ka videomakke ja ka DVD mängijaid. 3.Turundusuuringu probleemi püstitus: Eesmärk on vaja teada, kas teisel samas valdkonnas tegutseval ettevõtel on põhjust ärilise tegutsemise alustamiseks ja kas see tasub ennast ära ning milliseid tooteid tahavad
kasv, mistõttu versioon 4 puhul oli näha peatselt tekkida võivat vabade aadresside puudust. Algselt oli igale võrku ühendatud arvutile määratud üks püsiv aadress. Hiljem aga tekkisid lahendused, kus mingi võrguosa piires kasutati nn sisemisi aadresse (sel juhul oli püsiaadress üksnes võrgu keskarvutil, mis siis vahendas võrguliiklust sisemise võrgu ja välise Interneti vahel). Teiseks levinud variandiks on nn. dünaamilised IP-aadressid, mille puhul võrku ühendatud arvuti "laenutab" keskarvutilt töö ajaks ühe paljudest vabadest aadressidest. Töö lõppedes antakse aadress vabaks ning see võidakse "laenata" mõnele teisele arvutile. Sellist süsteemi kasutavad paljud koduste internetilahenduste pakkujad ka Eestis (Elion, Starman jt). Kasutatud kirjandus: 1) http://maailm.com/domeen.php?p=m 2) http://itiabi.elil.ee/index.php/IP-aadress 3) ,,Minu arvutiõpik I ja II osa"
päevahoidmine, alghariduse võimaldamine ja laste kooliks ettevalmistamine. Alates 1994. aasta augustist ilmub Tahkuranna vallas valla ajaleht ,,Oma Leht". Tänaseks on lugejateni ilmunud juba üle saja ajalehe numbri. Ajaleht ilmub kord kuus, üldjuhul iga kuu teisel nädalal. Raamatukogud. Tahkuranna vallas on kaks raamatukogu: Uulu Raamatukogu ja Võiste Raamatukogu. Juhtivaks seltsiks kujunes rahvaraamatukogu selts ,,Edu". ,,Edu" liikmed soovisid, et kes raamatuid laenutab, see ka seltsi liige oleks. Oli ka väike liikmemaks, aga see oli vähem kui kroon aastas. Raamatuid sai raamatukogu riigi poolt, ent peo rahade eest osteti neid ka ise juurde. Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine.
Pimedate raamatukogu 16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus,
ettevõtet. Töötajad töötavad kahes vahetuses graafiku alusel. Kohvik kasvatab enamus puuvilju ,juurvilju ja marju ise. Kohvik töötab väikese kasumiga. Ettevõtte tuleb toime klientide erisoovidega. Hinnad on tarbijaskonnale taskukohased. Peamiseks sissetuleku allikaks on kondiitritooted. Kohvik tegutseb klientide rahulolu nimel. Aeg-ajalt ületab töökoormus töötajate arvu. Tellitud kauba kogused on väiksed. Kohvik tellib oma kaupa erinevatelt kaupmeestelt. Kohvik laenutab teistele nõusid välja. Uute töötajate väljaõpe toimub ettevõttes. Kohvik viib soovi korral kliendi tellitud kauba talle sobivasse kohta. Ettevõte toitlustab ka lastelaagreid. 1.4.Tehnilise varustuse iseloomustus Kauba vastuvõtmine kui ka väljastamine toimub saatelehtede kaudu. Arvlemine toimub sularahas, kaardimaksega kui ka ülekandega. Kaup saabub ettevõttesse hulgiladudest, 5
Raamatukogu hoidja Teised raamatukogud Lugeja Joonis 1 Infosüsteemi kasutajad (autorite koostatud) Joonisel 1 on välja toodud kõik võimalikud laenutusprogrammi kasutajad. Peamine kasutaja on raamatukoguhoidja, kes sooritab oma igapäeva töö ülesandeid laenutab 7 raamatuid, kataloogib, haldab lugejate andmeid ja vajadusel tellib statistikat. Statistika annab võimaluse teha kokkuvõtteid ja analüüse. Statistiliste kokkuvõtete alusel saab teha järeldusi milliseid raamatuid, ajakirju, ajalehti peamiselt laenutatakse. Saadud andmete põhjal osatakse edaspidi otsustada millist kirjandust tellida. Statistilised numbrid näitavad millises vanusegrupis on kõige enam laenutajaid- kas enamasti
valguspüstoli. 1968. aastaks sai valmis prototüüp, mis suutis jooksutada mitmeid erinevaid mänge, nagu näiteks lauatennis ning märklaudade laskmine. 1969. aastal nägi ilmavalgust esimene mängukonsool. 1.2. Arvutimängude tüübid Mängudega on täpselt nagu filmidega - nad jagatakse erinevatesse rühmadesse selle järgi, missugust kogemust nad sulle annavad. Laenutades filmi, teab laenutaja mis sorti filmi ta laenutab, olgu selleks siis komöödia, õudusfilm või hoopis armastusfilm. Antud lõigus kirjeldatakse mida oodata erinevat liiki mängutelt ja mida nad pakuvad. Mängud jaotatakse peamiselt kolme rühma, millest igal rühmal on veel oma alaliike. Esimene suur rühm on seiklus- ja rollimängud. Nendes mängudes on tavaliselt vähem pühendatud graafikale ja pigem rohkem loole, mis mängu juhib. Tavaliselt on neis mängudes mõni element sürrealismist ja/või fantaasiast
Limit to List määrab, kas sisestada tohib ainult loetelus olevaid väärtusi (YES) või saab kasutaja sisestada ka oma teksti, s.t loetelus mitteesinevaid väärtusi. SEOSED Seos näitab, mis on ühel objektil tegemist teisega. Kõik objektid on omavahel seotud. Seosed on määratud reeglitega, mis tagavad reaalse süsteemi funktsionaalsuse. Millised objektid milllistega seotud on, selgub töökoha kirjelduse lausetest, kus seoseid väljendavad tegusõnad. Näiteks. Lugeja laenutab raamatut. Objektil lugeja on seos objektiga raamat. Seos on kohustuslik, kui igal olemil peab olema seos ühe või mitme teise olemiga. Seos on mitmekohustuslik, kui igal olemil võib olla seos ühe või mitme teise olemiga. Seose järku näidatakse lausendis sõnadega üks ja ainult üks ja üks või mittu. Näiteks. Iga lugeja võib laenutada ühte või mitut raamatut. Seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. ( Ühele ostjale võib olla väljastatud palju arveid
ja mille põhifunktsioon on teenindada vastava kooli õpetajaid ja õpilasi. Nt. algkooli rmtk, põhikooli rmtk, gümnaasiumi rmtk, õhtukooli rmtk, kutseõppeasutuse rmtk, huvikooli rmtk. TEATUD SIHTRÜHMA TEENINDAV RAAMATUKOGU ARHIIVraamatukogu on institutsioon või selle osa, mille eesmärk on tagada Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine (Tartus). UNIVERSAALraamatukogu on kindla spetsialiseerumiseta teadusraamatukogu, mis hangib, säilitab ja laenutab teavikuid kõigist (teadus)valdkondadest. Universaalne teadusrmtk Eestis on nt. Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Tervikliku raamatukoguvõrgu moodustavad riigis reeglina rahvusraamatukogu, teadusraamatukogud, rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eri(ala)raamatukogud. 2. Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis. Raamatukogu- ja infoteenindus on Eesti Vabariigis selliselt korraldatud, et see moodustab
annaabi.ee 
