aeg-ja puuvilju.Suuresti tänu maanaiste seltside tegevusele levis kompottide, mooside ja mahlade, samuti salatite ning magustoitude valmistamise oskus, tänu hakklihamasinale võisid perenaised lauale tuua kotlette ja pasteeti.Kujunes välja see, mida saab ja tuleb nimetada eesti köögiks- kartulisalat, sült, maksapasteet, praetud räim marinaadis, rosolje, täidetud munad jms., kui kõnelda külmast lauast. Selle üksikelemendid olid kõik sel või teisel moel laenulised, kuid kokku moodustus menüü, mis iseloomustab ainult eestlase toidu- või täpsemalt küll pidulauda. Lauakombed muutusid peenemaks, kadus ära ühest kausist söömine. Maal suurenes poetoidu osa, näiteks osteti soolasilku ja heeringat üha enam kaupmehe käest. Mitmekesistus aedviljade ja viljapuude valik, 1930ndail hakkas levima tomati kasvatamine. Aed ja puuvili tegi söögivalikut tervislikumaks, suhkru ja püülijahutoodete kohta seda öelda ei saa.
halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga paljudes keeltes samaaegselt esinevad. Näiteks võrreldakse isegi eri keelkondadesse kuuluvates keeltes tülitsevate inimeste suhet kassi ja koera suhtega. (Õim 2001A) Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend Paabeli keeltesegadus esialgu vaid keelte segiolekut, kuid tänapäeval märgib
on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes. Fraseologisme on keeles üle 10 000. Need võivad olla algupärased või laenulised. Eesti keeles on palju saksa ja vene keelest tulnud ning piibli algupäraga väljendeid. (Õim 2001a: 554; Õim 2001b: 19, 23) Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade isikunimelistest fraseologismidest eesti keeles. Lähemalt vaadeldakse fraseoloogiliste isikunimetuste nominatsiooni, struktuuri ja põhisõna stereotüüpseid kujundeid. 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED 2. 1. Nominatsioonist Inimesel on keeles mitmesuguseid nimetusi olenevalt sellest, mille järgi teda nimetatakse.
vastandlikest halbadest lastest, aga on ka mõistujutte loomtegelastega ning lugusid, kus peategelasteks on täiskasvanud. Autor jagab drastilisel moel karistusi pahadele lastele, varastele, joodikutele ja muidu mõistmatutele. See meenutab Arveliuse „Jutu- ja õpetusraamatut“ – Körbergi eesmärgiks on samuti vagura talupoja kasvatamine, ent tema väljenduslaad on lopsakam. Tema õpetlikkusel on rohkem ilukirjanduslikku katet ning elavat kujundlikkust. Süžeed on suurelt osalt laenulised ja rahvusvaheliselt liikvel olnud, kuid ta on neid ladusalt ümber jutustanud. Körberil jätkus üksjagu huumorimeelt – ta lõi elavaid pilte, milles on situatsiooni- ja sõnakoomikat, tema õpetlikkusel on värvi ja värskust. C. Körberile kuulub ilmselt lastejuttude avaldamise algatajana osa ka ajakirjanduses. Üsna üheaegselt esimeste lastele määratud proosaraamatutega ilmusid esimesed ilmalikud
1926) Sõnatähenduse kirjeldus: • sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt. verb) • semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne) • stereotüüpsed tunnused ekstensiooni (mõiste mahu) kirjeldus Fraseologismid • püsiühendid, mis on semantiliselt idiomatiseerunud ja semantilis-süntaktiliselt stabiilsed • koosnevad mitmest sõnast (kahest kuni terviklauseni) • moodustusüksuste otsesed tähendused on nõrgenenud • sageli laenulised, nt. närvidele käima (auf die Nerven gehen), esimest viiulit mängima (die erste Geige streichen), nagu kass ümber palava pudru käima (wie die Katze um den heissen Brei (herum)gehen) • Fraseologismi koostisosad moodustavad terviku, mida iseloomustab tuntus, kasutustraditsioon ja kindel stiililine iseloom, nt. puru silma ajama, pead segi ajama, leiba luusse laskma, villast viskama
Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: Tegemisverbid Olemisverbid, olemisverbid. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: Sihilisteks-tegema, Sihituteks-käima, Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid – väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema;
lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu. Hüüdsõnade jaotus funktsiooni alusel: 1.Ekspressiivsed interjektsioonid osutavad või esitavad kõneleja tundeavaldusi, nt ai, oh, päh, vuih. Nende all kaks rühma: 1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih; 1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii.
vahel ka autorite nimed. · Lauldi ka pilli saatel, mis omakorda mõjutas lauluviise. Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. · Kui regilaul oli rahvaluule kogumise ajal jäänud rohkem naiste alaks, siis uuemaid laule laulsid tihtipeale mehed.Nende esituses oli sageli tunda bravuurset, reibast laadi ja humoorikat suhtumist. 12.5. Uuemate laulude suhted teiste rahvaste lauludegaUuemad rahvalaulud on suurelt jaolt laenulised, neid võeti üle naabrite ja kaugemate rahvastega suheldes. Kaugemalt saadi mõjutusi eesti soldatite ning meremeeste kaudu. Kõige rohkem levis kohalike sakslaste kaudu saksa mõjusid juba 18. sajandil ja varemgi, kuid eriti 19. sajandil. Saksa traditsioonist pärineb suur osa sentimentaalseid armastuslaule. Lõuna-Eestis on rohkem läti laene (nt vaeslapse- ja ringmängulaule), eriti viise, mida seostati ka algupäraste sõnadega.Idanaabrite mõju on tunda alates 19
36 Tuvi sünonüümid on rahu, puhtus, õrnus ja lootus. Linnu rahusümboli tähtsus meie kultuuriruumis tuleneb eelkõige piiblivihjete mõjust. Just tuvi naaseb Noa juurde sõnatoojana veeuputuse ajal õlipuuoksaga. Tuvi kujutab sümboolselt Püha Vaimu ning on ristimise tähis (Tresidder 2002: 247). Eesti ja vene folklooris on tuvi kujutelmad suhteliselt hilised ning peamiselt laenulised: ta on jumala peni, keda on patt tappa. Linnu elutsemine majas oli hea märk, tõi õnne, kuid äkiline tuvide ilmumine maja juurde ennustas aga majaelaniku surma. 20.sajandi kultuuripildis sai tuvidest armastuse sümbol.48 Hauakirjades esineb lindude kuju harva. Kahes epitaafis, mis autoril õnnestus leida, võrreldakse inimese elu linnu omaga: ,,Kurb saatus Sind kui lindu lennult tabas, Su elurada lühikeseks jäi" või ,,Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus õhtu eel".
annaabi.ee 
