Lihastoonia : ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid. Kiired silmaliigutused – ajusillas osa necleus reticularis pontis oralis rakkude aktiivsuse tõttu. NREM – iseloomulikud EEG-spindlid ja aeglased lained, mida põhjustavad sünkroniseeritud sünaptilised potentsiaalid kortikaalsetes neuronites, mis genereeritakse korteksisse projitseeruvate taalamuse releeneuronite rütmilise laenglemise poolt. GABA-ergilised neuronid taalamuse ümber olevas nucleus reticularies. Kronotüüp Hommikuinimestel kõrgemad kortisooli tasemed koheselt pärast ärkamist kui õhtuinimestel. Enamus ööpäevarütmidest on varasemas faasis „lõokestel“ vs „öökullidel“; nt ka melatoniini sekretsioon varasema algusega. Ühe ajupoolkera uni Ainult SWS puhul
DA lammutumine: peamised mõõdetavad metaboliidid on HVA & DOPAC16 Dopamiinergilise sünapsi skeem17. Neuroleptikumid kutsuvad esile ravimparkinsonismi, mis osutab toimele dopamiinineuronite kaudu. Reserpiini toime osutab DA toime nõrgendamisele kui psühhoosivastase toime mehhanismile. Kuid neuroleptikumid kiirendavad DA metabolismi! Arvid Carlsson postuleeris, et neuroleptikumid blokeerivad DA-retseptorid, käivitades tagasisidemehhanismi abil DA-neuronite kiirenenud laenglemise - jääb tagajärjetuks, kuna retseptorid on blokeeritud. Kuna neuroleptikumide afiinsus retseptori suhtes on oluliselt suurem kui DA-l, ei suuda virgats tavalistel tingimustel retseptoreid hõivata. Positrone kiirgava süsiniku isotoobi lisamine suure afiinsusega D2-retseptoritele seonduvale raklopriidile võimaldab inimese ajus retseptorid nähtavaks muuta - neid on eriti tihedalt basaaltuumades. Annusest sõltuv konkurents aripiprasooliga
hingamislihaseid. Hingamiskeskus jaguneb: • Dorsaalne respiratoorne grupp: sissehingamiskeskus • Ventraalne respiratoorne grupp: forsseerutud hingamise keskus Hingamiskeskuse neuronitele on omane sisemine rütmiline aktiivsus. 16 Lisaks piklikajule reguleerib hingamise sügavust ja sagedust ka grupp neuroneid ajusillas. Funktsiooniks: inspiratoorsete neuronite laenglemise väljalülitamine, ehk kopsude täitumisfaasi kestuse kontroll. Lisaks täitumisfaasi lühenemise kaudu hingamissageduse tõstmine. Hingamiskeskuse aferentsed mõjutused Lisaks saab aju sisendeid: • kõrgematest keskustest (ajukoor) • Tsentraalselt ja perifeerselt kemoretseptoritelt Asuvad unearteri hargnemiskohas ja aordikaarel. Arteriaalse hapnikiu osarõhu langedes alla 60mmHg hakkavad genereerima aktsioonipotentsiaale. Impulss kulgeb hingamiskeskuseni ajutüves.
- Afektiivsed Antipsühhootikumid ja psühhootilised häired - Psühhoosisümptomid neuromediaatorite tasakaalu häirumisest ajus - Skisofreenia teatud sümptomite avaldumist on võimalik kontrollida dopamiini ja serotoniini süsteemi mõjutamisega Dopamiini juhteteed ajus - Nigrostriataalne - Mesolimbiline - Mesokortikaalne - Tuberoinfundibulaarne - Talaamiline Dopamiinihüpotees - Teatud juhteteedes on dopamiini liiga palju ja see tekitab juhtetees suure laenglemise ja tajumis- ja mõttehäirete tekkimise Antipsühhootikumide jaotus - Kliinilise kasutuse aspektidest lähtudes on olulisem AP jaotumine mis põhineb; neuromediattoorsetel efektide, antipsühhootilisel efektil ja kõrvaltoimete profiilil Tüüpilised antipsühhootikumid ehk neuroleptikumid Atüüpilised antipsühhootikumid Patsientide ravimine neuroleptikumidega Positiivsed omadused - Kasutusele võtmine aitas haiged haiglast välja
- Kodeerivad roti asukohale lisaks ka liikumise suuna ja liikumise - Koharakud jätkavad pimedas toas laenglemist vastavalt varasemale infole. - Eelistavad visuaalset infot kuid võivad olla mõjutatud lõhnast, tasakaalust, maitsest, häälest. - Kui ruumis vaid üks visuaalne vihje siis see määrab ära kus rakud laenglema hakkavad. - Lähedalt seotud looma võimega liikuda – kui hoitakse kinni siis lõpetavad laenglemise Suunarakud: laenglevad kui rott suunab pea kindlasse suunda. Oleneb suunas millised rakud laenglema hakkavad nt üks kui lääne poole teine kui põhja poole - Suunarakkude laenglemine ei ole looma keha positsiooniga seotud ja ei sõltu kas loom on paigal või liigub - Ei kohane aja möödudes vaid laenglemine püsib nii kaua kuni pea on vastavasse suunda pööratud - Ei aktiveeru mingile objektile ümruses
sõltumatus – see võib olla lokaalse eelistamiseks globaalsele Joonte teooriad – pole piisavad. - Spetsiaalsed rakud ja rakkude tulbad erinevatel töötlustasanditel. Tarvis kõrgemat järku nägemisteooriat - Kortikaalsel tasandil on tõenäoliselt kõrgemate protsesside mõju mis aitab tähelepanufiltrit mõjutada Mis on kõrgemat järku taju kood? – kui erinevad nägemisvälja rakud võivad oma eelistusi realiseerida sünkroonse laenglemise kaudu. Kui ühte nägemisvälja tuleb informatsioon ühest kohast siis neid objekte seotakse kokku. Varda ja raami katse - Hindab väljast sõltuvust või sõltumatust. - Kasutatakse autismi ja skisofreenia puhul, mil eeldatavasti häirunud koherentsete tervikute loomine Soolisi erinevusi eriti ei ole Holistlik vs analüütiline tööpõhimõte Kopeerimisülesandes ameeriklased eksivad enam suhtelise, jaapanlased absoluutse joone pikkused
jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi samasuguseks väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine. Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite membraani liikuvad ioonid loovad muutusi elektrivälja potentsiaalides, mis asub neuronite vahel. Neuroni laenglemise tulemusena muutub neuroni potentsiaal membraanis umbes 100 mV. On teada 86 seda, et seosed, mis on närvirakkude vahel, on võimalised võimendama muutusi, mis esinevad nö ainult üksikraku tasemel. Selle tulemusena võivad üksikneuronite membraanipotentsiaalis esinevad väikesed ( kuid globaalsed ) muutused viia suurte muutusteni neuronivõrgustiku tasemel. Kui aga
jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi samasuguseks väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine. Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite membraani liikuvad ioonid loovad muutusi elektrivälja potentsiaalides, mis asub neuronite vahel. Neuroni laenglemise tulemusena muutub neuroni potentsiaal membraanis umbes 100 mV. On teada seda, et seosed, mis on närvirakkude vahel, on võimalised võimendama muutusi, mis esinevad nö ainult üksikraku tasemel. Selle tulemusena võivad üksikneuronite membraanipotentsiaalis esinevad väikesed ( kuid globaalsed ) muutused viia suurte muutusteni neuronivõrgustiku tasemel. Kui aga neuronivõrgustikele rakendada mingisugust elektrivälja, siis võib neuronivõrgustiku
erinevad ehk seega neuronite laengute väljad on Maailmataju teadvuse teooria järgi omavahelises konfiguratsioonis. Ja kui kõik need väljad eralduvad neuronipopulatsioonidest, siis koos sellega ka väljade konfiguratsioon, millel omakorda põhineb inimese teadvus ja psüühika. See tähendab seda, et väljade eraldumine ajusüsteemidest iseenesest ei põhjusta teadvuse eraldumist ajust, vaid ajust eraldunud väljade ( elektromagnetlainete ) omavaheline konfiguratsioon. Neuroni laenglemise poolt tekitatud väli iseenesest ei oma mingit infot, vaid info tekitab selle neuroni laengu välja konfiguratsioon teiste neuronite laengute väljadega. Täpselt sama on ka elektromagnetlainetega. Teadvuse seisundi tekkimiseks oleks vajalik ( ilmselt tarvilik ) ajus olev informatsioon omavahel sõlmida, sest ajus töötlevad näiteks objekti kuju, suurust ja värvust just erinevad ajupiirkonnad. Informatsiooni sõlmimine on tegelikult vajalik nii teadvuse seisundi kui ka teadvuse sisu
annaabi.ee 
