-t�� v�ib olla f��siliselt raske -ei saa ise palka endale t�sta -v�ib vigade eest t��kohta kaotada -rikkaks saamise v�imalus v�iksem Ettev�tja +on iseendale �lemuseks +kogu kasumi saad endale +ise otsustad millal t��le tulla ja millal puhata +ise valib mida muuta +valib ise kellele t��d anda ja keda vallandada -kasum ei pruugi suur olla -v�imalus kaotada k�ik -suur maksukoormus -vastutus k�ige eest -ise pead soetama k�ik resurssid Ise alguses olen palgat��line ,sest ettev�tluseks pole ideid ja algkapitali.
ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tnu konveierit ja uute tehnoloogiate kasutuselevtule, asisemaks muutusid vimusuhted ning argielu. Vhenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide thtsus. Ametnike vim ehk BROKRAATIA tugevnes just koos tstushiskonnaga, millele oli omane praktiline mtlemine ja igaklgne kaalutlemine. Tstusajastul HAKKAS TAEG DOMINEERIMA PUHKEAJA LE. Tpev oli pikk ning tl veetis inimene lviosa oma ajast. Palgat mras hiskonnas valitsevad vrtused ja elurtmi. ksluise ja dini ratsionaalse telu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui vljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja nnemngud. Kui agraarhiskonnas pidutseti mingi suurema tperioodi lpul ja pidu oli omamoodi jtk tisele tegevusele, siis tstushiskonnas eraldusid tsfr ja puhkesfr teineteisest selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt HISKONNA
BROKRAATIA - AMETNIKE VIM Tstusajastul hakkas taeg domineerima puhkeaja le. Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid